Haabneeme koolis proovisid õpilased nii päästerõnga viskamist kui ka elustamist
2. juunil toimus Haabneeme koolis ohutus- ja turvalisuspäev, mille eesmärk oli anda õpilastele vajalikke ohutusalaseid teadmisi. Kohal olid Päästeamet, Demineerimiskeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, SA PERH Kiirabi, Kaitseliit ja Eesti Raudtee. Kokku toimus kaheksa töötuba, kus osalesid 1.-4. klassi õpilased.
Viimsi on mereäärne vald ning võib julgelt öelda, et siin elavad inimesed on vahetult seotud veega. Seetõttu tutvustas Päästeamet lastele veeohutust. Soovijad proovisid selga päästevesti ning võtsid mõõtu päästerõnga viskamises. Üks oli selge – päästerõnga ja ohutusvestiga ümberkäimine polegi nii lihtne, kui esmapilgul õpilastele tundus.
Eesti Raudtee esindajad rääkisid ohutult raudteel liiklemisest. Oma teadmised panid lapsed proovile mälumängus. Raudteelased olid näitliku vahendina kaasa võtnud jalgratta, mis oli rongi alla jäänud ja mille väändunud raam ning lömmis rattad andsid taaskord kinnitust, kui ohtlikud rongid tegelikult on.
Ühe töötoa staariks oli suitsutelk, kus õpilastel avanes võimalus jälgida suitsu liikumist põlevas ruumis. Saadud kogemus on abiks hädaolukorras rahu säilitamiseks. Lisaks näidati lastele esemeid, mis võivad järelevalveta jäädes tulekahju tekitada. “Sain teada, et ööseks ei tohi telefoni laadima jätta, kuna juhe võib süttida. Edaspidi proovin ma juba päeval telefoni täis laadida ja jälgin, et ka mu ema ööseks laadija seinast välja tõmbab,” teatas Haabneeme kooli õpilane Karl.
Päästeameti kolmas töötuba tutvustas päästeauto varustust. Lähedalt näidati nii veevoolikut, tulekustuteid, gaasimaske kui ka päästeskuutrit. Samuti said kõik soovijad istuda päästeautosse ning tunda ennast tõelise tegijana – päästjana.
Pommigrupp köitis laste tähelepanu kahjutuks tehtud lõhkekehadega, mis igal aastal Eesti metsadest leitakse. Nad rõhutasid, et sellised leiud on ohtlikud ja neid ei tohi katsuda. Lõhkekeha leides tuleb koheselt 112 helistada. Lastele jäi eredalt meelde konkreetne sõnum, mida lõhkekeha leides järgida: EI NÄPI, EI KÄPI.
Kiirabi oli kohal reanimobiiliga, milles olid vahendid inimese taaselustamiseks. Elustamisvõtteid said lapsed harjutada elustamisnuku peal. Lisaks õpetati haava sidumist ja hädaolukorras abi kutsumist. “Suurt haava sidudes tuleb panna vähemalt üks sidemerull haava peale ja alles siis teise rulliga see ümber käe keerata,” rääkisid kolmanda klassi õpilased.
Politsei- ja Piirivalveamet oli kohal patrullautoga. Õpilased said selga proovida kuulivesti, näha lähemalt käeraudu ja politseiauto varustust. Keskenduti liiklusohutusele ja välja toodi rattaga liiklemise olulisemad punktid.
Üle ega ümber ei saa riigikaitsest – kaitseliitlased tutvustasid oma tegevust nii rahuajal kui ka olukorras, kui Eestit peaks ähvardama oht. Neil oli kaasas lahingumasin, lastele tehti kamuflaaži näomaalingud, tutvuti sõduritelgi ja muu varustusega.
Ja ehkki õnnetus ei hüüa tulles, siis loodame, et saadud teadmised aitavad õpilastel olla ühe sammu võrra õnnetusest ees, mitte vastupidi.
Elisa Maria Kupper
vabakutseline ajakirjanik