Kinnisasja piiri kindlakstegemine
Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Piir tuleb teha kindlaks olukorras, kus naaberkinnisasjade omanikel on erinev teadmine ühise piiri asukohast või piiri andmed on vastuolulised. Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja maamõõtja esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.
Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris. Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.
Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui:
- maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki;
- on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe;
- piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga;
- piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele;
- piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised;
- piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised;
- katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt;
- katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast;
- piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.
Piiri kindlakstegemisel maamõõtja:
- kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha;
- analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti;
- saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist;
- selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse;
- teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel või kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades;
- vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse vallavalitsuse esindaja ja tunnistajad;
- pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise;
- märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse, selgituse ja tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.
Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.
Pane tähele!
- Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures. Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta.
- Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.
- Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.