Ehitusluba ja ehitusteatis
Enne ehituse algust on kinnistu omanikul vaja välja selgitada, kas tuleb esitada ehitusteatis, taotleda ehitusluba või mitte. Siinkohal on abiks kindlasti ehitusseadustiku lisa 1 tabel Juhul, kui tabelis ei ole soovitud ehitist käsitlud, võib juhtuda, et tegemist vaba ehitustegevusega ehk omavalitsuse poole ei ole vaja pöörduda. Küsimuste tekkimise korral on alati hea mõte võtta ühendust omavalitsuse spetsialistiga. Ära ei tohi unusta aga seda, et hoolimata vabast ehitustegevusest peavad ehitised olema nõuetekohased ning kogu vastutus lasub algusest lõpuni kinnistu omanikul.
Ehitisele esitatavad nõuded jagunevad järgmiselt:
-
üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenevad kohaliku omavalitsuse nõuded
-
kohaliku omavalitsuse nõuded, mis on fikseerituna projekteerimistingimustes
- riiklikest õigusaktidest tulenevad ehitiste kohta käivad ohutusnõuded ja ehitiste kasutamise kohta käivad nõuded, nt puuetega inimeste liikumisteed jms;
- võrguvaldajate tehnilised tingimused jms.
Ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks on loodud riiklik elektrooniline ehitisregistri platvormi www.ehr.ee. Ehitusteatis on riigilõivuvaba aga ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb vastavalt riigilõivuseadusele tasuda kohalikule omavalitsusele.
Väiksemate ehitustööde puhul ei ole alati ehitusloa taotlemine vajalik, piisab ehitusteatise esitamisest ehitisregistris ning riigilõivu tasuma ei pea.
Ehitusteatise esitamine on vajalik juhul, kui soovitakse
- püstitada abihoonet, mille ehitisealune pindala on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt kuur, garaaž, panipaik, varjualune jms).
- püstitada abihoone (nt saunamaja), mille ehitisealune pindala on väiksem kui 20 m² aga ehitus eeldab maapinna sisse vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamist.
- laiendada üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamuhoonet vähem kui 33% ehitisregistrijärgsest mahust.
Kui abihoone on alla 20 m² ja ehituse käigus ei lisandu tehnorajatisi, siis ei ole vaja ei ehitusluba ega ehitusteatist. Järgida tuleb siiski, et abihoonet ei ehitataks ehituskeelualasse ja ilma naabri nõusolekuta kinnistu piirile lähemale kui 4 m. Täpse ülevaate ehitistest, mille puhul on ehitusteatise esitamine kohustulik, leiab ehitusseadustiku lisa 1 tabelist.
Esitatud teatise vaatab 10 päeva jooksul läbi Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond. Täiendavat kontrolli vajava ehitusteatise taotluse puhul pikeneb menetlusaeg 30 päevani.
Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada 2 aasta jooksul:
- ehitusteatise esitamisest või
- täiendavate nõuete esitamisest või
- ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
► Eluhoonete (sh abihooned) puhul tuleb ehitusluba taotleda:
- uue elamu või abihoone ehitamisel, kui hoone kõrgus on üle 5 m ja ehitisealune pind on kuni 60 m².
- uue elamu või abihoone ehitamisel, kui hoone ehitisealune pind on üle 60 m².
- üle 60 m² ehitisealuse pindalaga olemasoleva eluhoone laiendamisel rohkem kui 33% võrra ehitusregistri mahust.
- üle 60 m² ehitisealuse pindalaga olemasoleva eluhoone lammutamiseks.
Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot. Kui abihoone ehitusalune pind on suurem kui 60 m², tuleb selle eest eraldi riigilõiv tasuda. Lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
► Mitte-elamute (nt ärihooned) puhul tuleb ehitusluba taotleda igasuguse ehitustegevuse puhul, kui ehitusalune pind on üle 60 m², sh lammutamiseks.
Mitteelamu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot. Lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat ehitist, siis tuleb tasuda riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku objekti eest eraldi.
Ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt tuleb esitada ehitisregistris koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga. Riigilõivu tasumine on reguleeritud riigilõivuseadusega:
- Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat ehitist, siis tuleb tasuda riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku objekti eest eraldi.
Viimsi vallavalitsus
Swedbank a/a EE182200221010936477
Maksekorraldusele palume märkida toimingu nimetus (nt elamu ja seda teenindava rajatise ehitusluba jne) ja ehitise aadress.
- Taotluse vaatab 30 päeva jooksul läbi Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond. Läbivaatamise käigus kaasatakse vajadusel kinnistu piirinaabrid, arvamust küsitakse võrguvaldajatelt ning kooskõlastusi asutustelt (nt päästeamet, keskkonnaamet).
- Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitustegevuse alguseks ei loeta ehitusmaterjalide ladustamist. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis.
- Ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole.
- Ehitusjärelevalve, kasutusluba ja kasutusteatis kuuluvad järelevalveosakonna pädevusse.
Ehitisregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post ehr@mkm.ee