KSH algatamata jätmine

Viimsi Vallavolikogu algatas 18.10.2022 otsusega nr 36 Lubja külas, kinnistu Ingli detailplaneeringu, kinnitas lähteseisukohad ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Vallavolikogu võttis 13.02.2024 vastu täiendava otsuse nr 14 detailplaneeringu ala laiendamiseks, hõlmates sinna Viimsi tulepaak 232 kinnistu. Esialgse detailplaneeringu ala piires (Ingli kinnistul) oli soov muuta üldplaneeringu kohane pereelamumaa ning haljasala, puhke- ja virgestus- ning kaitsehaljastuse maa üldkasutatavate hoonete maaks. Laiendatud detailplaneeringu ala piires teeb detailplaneering ettepaneku muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa juhtotstarbe haljasala, puhke- ja virgestus- ning kaitsehaljastuse maaks. Seega on tegemist üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga planeerimisseaduse (PlanS) § 142 tähenduses. PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole Viimsi tulepaak 232 kinnistu arvelt laiendatud detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmisetel põhjustel:

  1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.
  2. Teatud mõjuga on ehitustööd, mille mõju on lühiajaline ning nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.
  3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ega koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega.
  4. Planeeringualale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, riiklikke kaitsealasid, hoiualasid ega püsielupaiku.
  5. Planeeringuala lähedusse jääb mitme kaitsealuse liigi elupaik ning üks kaitstav looduse üksikobjekt, kuid kõigi eelduste kohaselt ei avalda planeeringuga kavandatud tegevus neile märgatavat mõju.
  6. Piirkonnas asub Lubja klindiastangu maastikukaitseala, Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala, kuid planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust.
  7. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju nii looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.
  8. Viimsi tulepaak 232 kinnistule, mille osas planeeringuala laiendati, ei nähta detailplaneeringuga ette hoonestust ega ka rajatisi peale lõkkeplatsi ning jalg- ja tervisespordiradade, mistõttu on mõju looduslikule maastikule minimaalne.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

  • Viimsi Vallavolikogu 25.06.2025 otsus nr 18 "Naissaar, Väikeheinamaa küla / Lillängin, Viigi, Jürgensoni ja Raineri katastriüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"

Naissaarel Väikeheinamaa / Lillängin külas Viigi (89001:001:0325), Jürgensoni (89001:001:0033) ja Raineri (89001:001:0370) katastriüksustel algatati detailplaneering Naissaare üldplaneeringu kohase 100 m ehituskeeluvööndi ning Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjas täpsustatud 50 m ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus suvilate/elamute ehitamiseks planeeringuala merepoolsele osale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Naissaare üldplaneeringut, vähendades ehituskeeluvööndit Viigi katastriüksusel (ehituskeeluvööndis paikneva) kunagise hoone olemasoleva vundamendi osas, Jürgensoni katastriüksusel olemasoleva maakeldri osas, Raineri katastriüksusel planeeritava paadikuuri ning kunagise hoone olemasoleva vundamendi ehituskeeluvööndisse ulatuval osal.

Planeeringuala piirneb idast katastriüksusega Männiku tee 75, Männiku tee L5 ja Viigimetsa. Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest katastriüksusega Viimsi metskond 92, mis on metsane ala. Lõunast piirneb planeeringuala mererannaga.

Detailplaneeringuga on kavandatud moodustada kolm elamumaa krunti, kaks maatulundusmaa krunti ja üks transpordimaa krunt ning anda kolmele elamumaa krundile ehitusõigus suvilate/elamute püstitamiseks Naissaare üldplaneeringuga lubatud mahus. Planeeringuala suurus on 51 991 m². Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring.

25.06.2026 volikogu otsusega otsustati ühtlasi jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) planeeringuala katastriüksustel. KSH vajalikkust hinnati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega KSH eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
− kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
− kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;
− kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise ja kavandatavate täiendavate ehitiste ehitamisega Väikeheinamaa küla ajalooliste renditalude asukohtadesse ei kaasne ranna kaitse eesmärkidega vastuolus olevat mõju looduskooslustele, ei suurene oluliselt inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju ning eskiislahendus ei ole vastuolus ka piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga. Välditakse ehitamist metsamaale, kuna Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga on seatud kaitse- eesmärgiks kaitsta muuhulgas maastikuilmet ja looduslikke kooslusi. Lisaks on looduskaitseseaduse kohaselt ranna piiranguvööndis, kuhu jääb ka kavandatav hoonestusala kogu ulatuses, metsade kaitse eesmärgiks muuhulgas vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12.

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%, katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone ehitamiseks.

Detailplaneeringuga jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu (Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsuse nr 77 Lisa 3) kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Viimsi Vallavolikogu võttis 16. aprilli 2024 istungil vastu otsuse nr 35 Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks ja lähteseisukohtade kinnitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ning ehitusõiguse andmine ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks katastriüksusel, mille suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatust ning § 33 lg 6 kohaselt asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH algatamine vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3.  Planeeringualal  ja  lähipiirkonnas  ei  paikne  Natura  2000  võrgustiku  alasid,  kaitsealasid negatiivselt ei mõjutata; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või ehitustegevusele; 6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Viimsi Vallavolikogu algatas 10.10.2006 otsusega nr 92 Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu detailplaneeringu. Detailplaneering algatati eesmärgiga üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast ja osaliselt tootmismaast väikeelamute maaks ja kaitsealuseks maaks. Detailplaneering algatati 2006. aastal ulatuslikumale maa-alale, sealhulgas Pärtlepõllu kinnistule, kus uus detailplaneering on praeguseks kehtestatud.

Kinnistute Kallaku ja Serva detailplaneeringu eesmärgiks on Lubja küla Kallaku ja Serva kinnistutel ehitusõiguse andmine nelja ühepereelamu ja kahe väikeettevõtlusele suunatud ärihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva üldplaneeringu kohase sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast enamasti väikeelamute maaks ja osaliselt ärimaaks ning seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust.

KSH kaalumisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 3-5 sätestatust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringule koostati KSH eelhinnang (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12.2021 töö nr 21KT88) ja küsiti sellele seisukohta Keskkonnaametilt. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

  1. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;
  2. Tegemist on tavapäraste ehitustöödega ja nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
  3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega;
  4. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust. Piirkonnas puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, samuti kultuurilise väärtusega vm tundlikud objektid ja alad;
  5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju nii looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Keskkonnaamet asus 10.05.2022 kirjaga talle esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist lähtudes seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Viimsi alevik, kinnistute Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 26.10.2022 korraldusega nr 437. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist viia ellu üldplaneeringut, mis näeb Kannikese tee 1 katastriüksusele ette üldkasutatavate hoonete maa. Üldplaneeringus on märgitud üldkasutatavate hoonete maa põhimõtteline asukoht Vehema tee, Halli tee, Jasmiini tee ja Kannikese tee vahelisel alal. Algatatava planeeringuga täpsustatakse katastriüksuste suuruseid ja piire vastavalt üldkasutatava maa eesmärgile. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeerida hoonestusala spordihoonele ja seda teenindavale olmehoonele ning spordihoonega seotud rajatistele.

Tulenevalt kõrgendatud avalikust huvist ning asjaolust, et kavandatud spordihall on naaberhoonestusega võrreldes suure hoonestusmahu ning seetõttu ka linnaruumilise mõjuga, on Viimsi Vallavalitsus pidanud põhjendatuks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamiseks.

Viimsi Vallavalitsus jättis KSH algatamata, sest eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik. Detailplaneeringu elluviimine ei too eeldatavasti kaasa tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivne mõju pinnasele, veerežiimile või hüdrogeoloogilistele tingimustele; detailplaneeringu elluviimine eskiisil toodud mahus ei too eelduste kohaselt kaasa muud olulist negatiivset keskkonnamõju, võttes arvesse planeeringuala ja selle lähiümbruse maakasutust ning planeeringuga seatavaid keskkonnatingimusi; planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; võimaliku jääkreostuse olemasolu ning ulatuse väljaselgitamine ning vajadusel vastavate reostuse likvideerimise meetmete määramine on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus (selleks viiakse detailplaneeringu koostamise käigus läbi jääkreostuse uuring); planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.