Kinnisasja piiri muutmine
Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu.
Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piire saab muuta looduses kõrvuti asetsevate maaüksuste vahel. Piiri muutmist kasutatakse eelkõige olukorras, kus hoone paikneb osaliselt naaberkinnisasjal või soovitakse muuta maatüki kuju praktilisemaks. Vahel on piiri muutmise kaudu otstarbekas eraldada naabrile ka kinnistu piiril kulgev juurdepääsutee. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.
Kinnisasja piiri muutmiseks:
- pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada kinnisasja piiri muutmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang vms);
- maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sh maamõõtjat);
- maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel);
- pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava - kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
- kava kooskõlastatakse kaasomanike, vallavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
- kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
- vallavalitsus koostab maakorralduskava kooskõlastamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu, millega määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
- katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
- kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomaniku rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja - maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
- maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
- katastripidaja teeb otsuse katastriüksuste registreerimise või sellest keeldumise kohta;
- katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
- katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
- pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;
- teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.