Kas Viimsi vald vajab perekeskust ja kuidas peredele paremini tuge pakkuda? 

Kevadine emadepäev tuletab meile igal aastal meelde, kui olulist rolli mängivad meie elus emad – meie esimesed õpetajad, turvatunde loojad, toetajad igas hetkes. Emaks olemine on roll, kus iga päev pakub nii rõõme kui ka väljakutseid ning väärib meie kogukonna tunnustust ja tuge.  

Käesolevas arvamusloos soovin emadepäeva eel rõhutada, et toetav keskkond ei sünni iseenesest, vaid vajab nii meie isiklikke pingutusi ja avatust kui ka ühiseid pingutusi omavalitsuselt ja kogukonnalt.  

Vaadates Viimsi valla elanike vanuselist struktuuri, siis täna on meie põhielanikkond vanuses 35–47 eluaastat. See on iga, kus enamusel on käsil pere loomine, laste kasvatamine ja ka tööalase karjääri ehitamine. Seda kõike on palju. Isiklikust kogemusest kolme lapse emana tunnetan, mida me perekondadena läbi elame. Samuti sotsiaalvaldkonna abivallavanemana näen igapäevaselt, kuidas noored pered uute ja ootamatute väljakutsetega silmitsi seisavad ning millist mõju avaldaks neile süsteemne, perekeskne teenus. Siit ka minu mõtted selles suunas, et Viimsi vajab kaasaegset perekeskust, kus  vanemad ja lapsed leiaksid turvalise ning toetava keskkonna. Ka viimane visioonipäev tõi sotsiaalvaldkonna töötoas teravalt esile vajaduse vanemluse toetamise osas eelkoolieas olevate laste peredele, sest just sellises eas lapsed on kõige vastuvõtlikumad teadlikule toetusele ja koormus lapsevanematele on kõige suurem.  

Kuidas perekeskus aitab? 

Suurim väljakutse vanematele on info ja tugivõrgustiku puudumine – sageli jääb peredele mulje, et nad peavad igas olukorras üksinda hakkama saama. Kahjuks on paljudel meist ka vanavanemad kaugel ja ei saa meile abikätt ulatada. Siinkohal oleks perekeskus suureks toeks. Näiteks Tartus avati paar aastat tagasi sarnane perekeskus, kus korraldatakse regulaarselt vanemluse töötubasid, beebikoolitusi ja lapsevanemate tugigruppe. Sealne kogemus näitab, et keskmiselt pooleteise aasta jooksul on osalenute enesetunne ja vanemlik toimetulek märgatavalt paranenud – nii tagasiside küsitluste kui ka edulugude põhjal. Samuti on Helsingi linn loonud perekeskuste võrgustiku, kus ühe katuse all tegutsevad nii lasteaia-, tervise- kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Nende näide kinnitab, et integreeritud teenused vähendavad pere psühholoogilist stressi ja parandavad laste heaolu. 

Viimsi oludes saaks perekeskus pakkuda mitmekülgset tuge alates eakate vanavanemate kaasamisest beebihoolduses kuni noorte vanemate nõustamiseni erivajadusega lapse puhul. Keskuses võiksid töötada vanemlust toetavad spetsialistid, pereterapeudid, psühholoogid jt. Regulaarsete töötubade teemad võiksid hõlmata nii lapse arenguetappe ja turvalise digikasvatuse põhimõtteid kui ka perekonna sisekommunikatsiooni ja konfliktide rahumeelset lahendamist. Lisaks võiks perekeskuse ruumides toimuda ühised mängu- ja lugemisringid, kus lapsed ja vanemad loovad sidemeid, jagavad kogemusi ja aitavad üksteisel vanemluse väljakutsetega toime tulla. Siinkohal tahan kiita ja tänada meie Viimsi raamatukogu, kus on alustatud beebiklubiga. Raamatukogu beebiklubi ühendab kohalikke lapsevanemaid ning pakub korra kuus kohtumispaika inspireerivate esinejatega. Järgmine beebiklubi kohtumine toimub juba 15. mail kell 11, kus on külas korrastaja Kaisa Margat – Viimsis tegutsev sertifitseeritud KonMari konsultant, kes aitab peredel luua korrastatud ja harmoonilist kodu. 

Lööme kõik kaasa! 

Perekeskuse konspetsiooni võiks lisaks omavalitsusele olla kaasatud ka vabatahtlikud-vanavanemad, lapsehoidjad, noorteorganisatsioonid ja huvialaringid, kelle teadmised ja entusiasm rikastavad perekeskuse programmi. Kogupereüritused – piknikud, ühised talgud või töötoad koduste toitude valmistamiseks – loovad sidusa kogukonna, kus lapsevanemad ei ela pelgalt kodu-töö-lasteaia teljel, vaid saavad osa laiemast sotsiaalsest võrgustikust. Mulle meeldiks tuua siinkohal välja eriliselt veel põlvkondade vahelise sidususe teema. Elame nii kiirelt muutuvas ühiskonnas, et meie vanavanemate lood võivad meie lastele tunduda juba ulmevaldkonda kuuluvatena. Et seda ei juhtuks, tuleks neid lugusid jagada ja ka meie laste sõnavara rikastada mõistetega, mida naljalt tänapäeval enam ei kuule, olgu selleks siis heinategu, lakas heinte sees magamine või karjas käimine. Lisaks rääkimisele oleks vahva mõnda sellist asja  ka koos lastega teha. Lakas magamine tundub ju väga mõnus väljakutse, kui selle laka veel kuskilt üles leiaks. 

Lõpetuseks, perekeskuse loomine Viimsis oleks investeering meie laste, perede ja kogu kogukonna tulevikku. See oleks samm tervema ühiskonna suunas, kus fookuses on ennetavad tegevused ning katkiseid peresid ja lapsi oleks aina vähem. Loodan siiralt, et need eeltoodud mõtted leiavad poolehoidu ja juba peatselt saame emadepäeva tähistada Viimsi oma perekeskuses. Soovitan kõigil silma peal hoida meie sotsiaalse heaolu aasta tegevustel  https://viimsivald.ee/sotsiaalse-heaolu-aasta-2025, kus juba praegu leiab palju vanemlust toetavaid sündmusi, näiteks Gordoni perekooli loengud, imeliste aastate loengud, Väike Päike lapsevanemate kooli podcastid ja videoloengud jpt.  

Soovin kõigile emadele imelist emadepäeva ja kõigile peredele jõudu, hoolivust ja üksteise märkamist!

Annika Vaikla
abivallavanem