Energiatarbimine: riiklikud toetused ja igapäevane energia kokkuhoid

28. sept 2022
MKMi energiasäästunipid

Jahedamate ilmade saabumine muudab paljud elanikud tuleviku suhtes murelikuks, sest juba augustikuu tõi paljudele oodatust olulisemalt suuremad elektriarved. Mida saavad kodutarbijad igapäevaselt ise ära teha energiakulu vähendamiseks ja kuidas aitab riik kaasa energia hinnatõusust tingitud majandusliku ebakindluse leevendamisesse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagab infot. 

Kodusest energiatarbimisest ülevaadet omades on lihtsam energiasäästu tegevusi teadlikult rakendada. Energiatarbimise ja sellega seonduvate kulude vähendamiseks on nii kiireid kui pikemaajalisi lahendusi, alates imelihtsatest asjadest nagu telefonilaadija pistikust väljavõtmine peale laadimise lõpetamist kuni seadmete ümbervahetamiseni. 

Pikemajaaliste energiasäästude saavutamise on vaja täpsemalt aru saada, kuhu energia kulub ja millised seadmed energiat tarbivad. Mõistlik on võimaluse korral madala energiamärgisega kodumasinad asendada kõrgema vastu. Seadmete energiamärgistuses on kasutusel skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem tõhus). Toodete energiamärgistega on võimalik tutvuda energiamärgisega toodete andmebaasis EPREL. Kodumasinate valik tuleks teha oma vajadusest sõltuvalt. Näiteks pole mõistlik osta selline külmkapp, mis suure osa oma tööajast pooltühjana seisab. Heaks näiteks on ka arvutid - sülearvuti tarbib ligikaudu 85% vähem energiat kui lauaarvuti ja tahvelarvuti 70% vähem kui sülearvuti. 

Energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks kodutarbijatele on riik välja töötanud erinevad ajutised toetused. Need kehtivad tarbijatele perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023. aastal tarbitud energia eest väljastatud arvetele. Toetused on automaatsed ehk müüja vähendab juba kodutarbijatele laekuvatelt energiaarvetelt ise elektri, gaasi või kaugkütte ühikhinda.

Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti/kWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 10 senti/kWh. Hüvitis põhineb kodutarbija kuu keskmisel elektrienergia kulul. Näiteks kui tarbija arve elektrienergia eest oli käibemaksuta 100 eurot tarbimise 50 kWh juures, kujuneb selle kuu elektri keskmiseks käibemaksuta hinnaks 20 senti/kWh. Toetuse abil väheneb keskmise elektritarbija kulu elektrile umbes 21 protsenti. Hüvitise saajate hulka kuuluvad ka elektri universaalteenuse tarbijad.
 
Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh (ehk 251,7 kuupmeetrit) tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Toetuse abil väheneb keskmise gaasitarbija kulu gaasi hinna 270 €/MWh juures umbes 54 protsenti. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh.
 
Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh (Tallinna kehtiv piirhind), väheneb see tarbija jaoks tasemele 83,4 eurot/MWh. Sellel näitel väheneb kulu kaugküttele 14 protsenti.

Kiireid säästunippe jagab Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium oma kodulehel www.mkm.ee/hoiamekokku. Lisainfo riiklike toetusmeetmete kohta on leitav www.mkm.ee/energiakulude-huvitised.

Kristi Berggren
avalike suhete osakond

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium