Viimsi neidude õpilasfirma NoSip idee sai alguse elust enesest
Tallinna 21. kooli 11. klassi õpilased Saskia Hermlin, Gete-Berit Labo ja Natalie Raassalu otsustasid, et ettevõtlusõppe raames proovivad nemad kätt õpilasfirma tegemises. Nii saigi loodud korduvkasutatav topsikate NoSip.
Mida teile ettevõtlusõppe raames õpetatakse?
Gete-Berit: Meile räägitakse firma loomise põhitõdedest ning jagatakse vastavaid juhtnööre. Näiteks kuidas leida idee ning mil moel toodet või teenust arendada. Minu arvates käib n-ö päris firma loomine sama rada pidi. Meie võimalused ja algkapital on ehk natukene rohkem piiratud ning toote väljamõtlemisel peame arvestama, et see peab sobima õpilastele. Näiteks ei tohi tegemist olla alkohoolse tootega.
Saskia: Tundides tegime palju ajurünnakuid, koostasime skeeme, panime paika aasta eesmärgid ning enda toote sihtgrupi.
On teil ka varem olnud mõttes oma firma loomine või tekkis see antud aine raames?
Natalie: Aine raames saab teha ka uurimustööd, kuid mina olin kohe alguses kindel, et soovin teha õpilasfirmat. Kõik eelnevad õpilasfirmad, mida ma näinud olen, on tundunud nii lahedad, et soovisin ka ise õpilasfirma loomist proovida.
Gete-Berit: Kõik, kes on ise õpilasfirma loonud, on ainega rahule jäänud ning ma leian, et tehtud töö annab väga hea kogemuse ka tulevikuks.
Saskia: Mul on tunne, et uurimustöö kirjutad sa lihtsalt valmis, kuid õpilasfirmat tehes sa näed, kuidas ärimaailm toimib ning saad kogemusi nii klientidega suhtlemise kui ka tootearenduse osas.
Kuidas toote väljamõtlemine käis?
Gete-Berit: Meil oli aega kaks kuud, et mõelda välja oma idee. Alguses käis ideena läbi ikka üsna mitu varianti. Näiteks tekkis mõte, et võiksime kohvimasinatesse jäävast kohvipaksust väetist toota. Ka meie juhendajad kiitsid seda mõtet, kui siis saime aru, et toote väljatöötamiseks läheb üsna palju aega ning seda meil ei olnud.
Teine idee oli toota taaskasutatavatest asjades lõhnakuuski, kuid ka see idee nõuaks rohkem aega.
Kas vahepeal tekkis ka tunne, et kõik ideed on otsas ja annaks hoopis alla?
Saskia: Ja, ikka tekkis. Idee väljamõtlemine oli väga keeruline, sest pidime arvestama nii oma aja kui ka finantsiliste ressurssidega.
Gete-Berit: Me jäime liiga kauaks oma väetise ideesse kinni, mistõttu kulutasime palju aega väetise idee arendamisse. Kui siis selgus, et peame selle kõrvale heitma, oli n-ö kaotsi läinud juba üsna palju aega.
Kuidas suutsite enda motivatsiooni hoida?
Gete-Berit: Ega meil väga valikut ei olnud, aga oma idee peale tulime suhteliselt viimasel minutil.
Saskia: Vahetasime mõtteid ka oma juhendajatega, kuid idee sündis tõesti meil endil.
Natalie: Mulle oli sotsiaalmeedias silma jäänud lateksist topsikatted ja nii pakkusingi Saskiale ja Gete-Beritile välja selle idee. Ka meie algne idee oli hakata tootma just lateksist topsikatteid, kuid üsna kiiresti jõudsime kangani. Eestist me sarnast toodet kohanud ei ole.
Saskia: Ettevõtlusõppe raames tegime tihti ajurünnakuid, kus panime kirja oma toote sihtgrupi. Tahtsime teha toodet noortele, pidudel käivatele inimestele, et saaksime ka ise sihtgrupiga samastuda. Pidudel on suureks probleemiks korgijoogid. Meie toode lahendab probleemi ning on samas ka mitme funktsiooniga: see kaitseb nii mustuse kui ka mürgitamise eest ega lase joogil ka topsist välja loksuda.
Milline teie korduvkasutatav topsikate välja näeb?
Gete-Berit: Kate on tehtud vetthülgavast kangast, mille ääres on kumm ja keskel kõrreauk. Nii sobib see erinevas suuruses klaasidele ja topsidele.
Saskia: Tootearendus ei olnudki nii lihtne, sest alguses me ei teadnud, millist materjali kasutada. Tuli leida kangas, mis ei hargneks, kuid nüüd oleme tulemusega väga rahul.
Milline oli teie algkapital, et tootearendusega pihta hakata?
Natalie: Alguses pani igaüks 30 eurot, ent üsna pea mõistsime, et sellest jääb väheks ning siis panime raha veidi veel juurde. Tootearendusse pandud summat me tänaseks veel tagasi teeninud ei ole.
Kuidas olete oma firmas rollid jaotanud?
Saskia: Mina olen turundusjuht, suhtlen klientidega ning tegelen sotsiaalmeediaga. Instagramist leiab meid of.nosip nime alt.
Gete-Berit: Mina olen müügijuht, tegelesin kõige rohkem tootearendusega ning mõtlesin välja firma logo. Teen palju koostööd ka Saskiaga, kuna usun, et mida parem on turundus, seda suurem on ka müük.
Natalie: Mina olen finantsjuht ja vaatan, et kõik asjad oleks õigel ajal tehtud ja arved makstud.
Gete-Berit: Me küll ütleme praegu, et meil on rollid kindlalt jaotatud, aga tegelikult teevad kõik natukene kõike.
Kuidas koostöö sujub?
Natalie: Alguses oli pisut keeruline, aga nüüd on kõik paika loksunud.
Millised on olnud suurimad tagasilöögid?
Saskia: Turundusjuhina oli minu jaoks suur tagasilöök see, kui sain teada, et meie Instagrami kontol oli peal seadistus, mis ei lasknud huvilistel meile kirjutada. Ma sain seda teada puht juhuslikult, kui üks neiu mulle chatis kirjutas ja sellest teada andis. Siis oli küll kurb mõelda, et võib-olla oleme seetõttu mitmest kliendist ilma jäänud. Tänaseks on probleem lahendatud ja kõik, kes soovivad meie õpilasfirmat toetada, saavad meile kirjutada ning kirjad jõuavad nüüd ka kohale.
Natalie: Tootearendus oli üsna keeruline, sest kangas, mida kasutame, ei tohi hargneda.
Gete-Berit: Ka partnerite leidmine ei olnud kerge, sest mõned ettevõtted isegi ei vastanud meie kirjadele.
Milline on teie eesmärk?
Saskia: Mai keskel on koolis õpilasfirma kaitsmine ja hetkel valmistume selleks. Teoreetiline osa on meil valmis kirjutatud ja loodame, et saame ka hea hinde. Samuti on eesmärgiks valmis tooted maha müüa.
Gete-Berit: Osalesime ka õpilasfirmade laadal ning üldine tagasiside oli positiivne. Üks asi, mida välja toodi, oli see, et meie toode on mõeldud pigem suvehooajaks. Kuna me oleme aga tegutsenud sügisel ja talvel siis loodame, et suve tulekuga suureneb nõudlus ka meie toote järgi.
Kui te nüüd tagasi vaatate, siis kuidas saadud kogemust hindate?
Natalie: Õpilasfirmat luues tuleb ise oma toote arendamisse palju panustada ja seda ka oma vabast ajast.
Saskia: Võrreldes uurimustööga on õpilasfirma tegemine ajakulukam, aga ma arvan, et saadud kogemust ei vahetaks me millegi vastu. Teadmised ettevõtlusmaailma kohta on kindlasti väärtuslik kogemus ja samas õppisime palju ka meeskonnatöö kohta. Oskus teisi kuulata, teistega arvestada ning vajadusel üksteist motiveerida tuleb kasuks igas kollektiivis. Õpilasfirma loomine annab hea võimaluse neile, kelle on lahe idee olemas, kuid kes ei ole seni leidnud võimalust, et oma idee ellu viia.
Gete-Berit: Ainet läbides näed ka teiste ideid ning siis märkad, et vau – nii lahedad ideed, ise küll selle peale ei tulnud. Ehk siis õpid paremini ka teisi tundma. Ettevõtlusõpe on kindlasti väga kasulik kogemus!
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja