Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tagasivaade aastale 2023

Möödunud aasta juulikuus jõustus valitsuse ja sotsiaalministeeriumi poolt pikalt planeeritud hooldereform. Selle eesmärk oli vähendada pereliikmete majanduslikku koormust oma lähedase ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu kohatasu eest tasumisel.

Varasemalt on kohalik omavalitsus abistanud inimesi hooldekodu koha leidmisel ja kui inimese enda ning lähedaste sissetulekud ei ole piisavad, siis osaliselt ka teenust kompenseerinud. Juulikuust alates avanes meil võimalus riikliku rahalise eraldise toel pakkuda abi kõikidele juba hooldekodus olevatele ja uutele teenuskasutajatele, kellele teenus vajalik võiks olla. Kohtusime Harjumaa kohalike omavalitsustega mitmel korral, et toetuse piirmäära kehtestamisel sarnast hinda ja toetuse andmise tingimusi kujundada. 

Kohalik omavalitsus tasub hooldekodu kohatasust selle osa, mis on seotud inimese reaalse hooldamisega ehk hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud ja tööriietuse, tervisekontrolli ja koolituse kulud. Hooldekodu peab need kulud teenuse saaja kohta välja arvestama ja avalikustama. Inimese enda või tema lähedaste katta jääb ülejäänu ehk majutus, toitlustus ja muud isiklikud kulud. 

Viimsi vallavalitsus on kehtestanud hoolduskulude piirmääraks 650 eurot, sarnaselt Rae, Saue ja Jõelähtme vallaga ehk hooldekodu kohatasu vähenes inimeste jaoks kuni 650 eurot sõltuvalt hooldekodu poolt arvutatud hoolduskulust. Kohalikud omavalitsused said nimekirjad inimestest, kes üle Eesti erinevates hooldekodudes teenustel olid. Inimesed on hooldekodu koha ise valinud või siis, kui kohta on kiiresti vaja leida, valitakse see, kus vaba koht leidub. Viimsi vallale edastatud nimekirjas oli 65 inimest, keda kõiki me üle Eesti hooldekodudes külastasime ja teenusvajaduse hindamise läbi viisime. Hindamise jaoks ei palganud me täiendavat tööjõudu, vaid meie oma osakonna töötajad käisid hooldekodudes inimesi külastamas oma põhitöö kõrvalt. 

Kõige kaugemad hooldusasutused, kus meie valla inimesed hooldusteenusel viibisid, oli Värska, Vastseliina ja Karula. Hea on tõdeda, et kõik meie 65 inimest on hoitud ja kiitsid asutust, kus viibisid. Samuti oldi nad väga rõõmsad, et me neile külla läksime ja hindamise kõrval ka veidi kodukandist jutustasime. Kokku oli hooldekodusid 28, kus meie inimesed viibisid, suurem osa nendest Harjumaal. Aasta lõpus oli hooldekodus viibijate arv umbes 100 ringis.

Arendasime ja laiendasime koduteenuse kättesaadavust
Novembrikuuga lõppes projekti „Hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Viimsis“. Euroopa sotsiaalfondi toel kaasasime kahel aastal ca 160 000 eurot koduteenuse arendamiseks ja osutamiseks ning heaolu koordinaatori teenuse väljatöötamiseks. 

Projekti alguses oli Viimsi vallas ca 10 koduteenuse saajat ning ostsime teenust sisse eraettevõttelt. Viimsi hoolekandekeskuse loomisega oli meil võimalik teenus nii-öelda tagasi võtta ja seda ise valla asutuse kaudu osutama hakata. Projektirahastuse toel värbasime 4 kodutöötajat ja samuti oli võimalik neile teenuse osutamise jaoks autod rentida. Tänu järjepidevale teavitustööle teenuse tutvustamiseks oli projektiperioodil teenuse saajaid 55. Mis tähendab, et vajadus teenusel järele kasvas rohkem kui 5 korda. Varasemalt kirjeldatud hooldereformi tulemusel prognoosime, et koduse hoolitsuse järele vajadus kasvab veelgi, kuna hooldekodudes ei ole nii palju kohti, kui on nõudlust ja kasutuses olevad kohad on tulevikus väga suurt ööpäevaringset hooldust vajavate klientide jaoks. Sellest tulenevalt on koduteenusele järgmisel aastal jõustumas täiendavad nõuded isikuabi teenuste näol, mis tähendab inimeste hooldamist kodus koduteenuse osana. Hetkel meil sellist võimekust veel ei ole, kuid üritame 2024. aasta jooksul jätkuva teenusarendusega koduteenuse uutele tingimustele vastavaks kujundada ja veelgi kvaliteetsemat teenust pakkuda. 

Projekti üheks väljundiks oli ka heaolu koordinaatori teenuse piloteerimine ehk testimine. Heaolu koordinaatori näol on tegemist inimesega kes suhtleb nii tervishoiuasutustega (tervisekeskused, hoolekandeasutused ja haiglad) kui ka tunneb sotsiaalvaldkonda ning tänu sellele märkab ja abistab inimesi, kes liiguvad tervishoiuteenustelt kodusele ravile ja vajaksid mõnda sotsiaalteenust või kellel oleks vaja rohkem motivatsiooni liikuda (jalutada) või osaleda eakatele suunatud huvitegevuses, et vältida isolatsiooni jäämist. Heaolu koordinaator nõustas projekti käigus pea 90 inimest oma tervise hoidmisel või aitas neil taotleda ja kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid või osaleda päevakeskuste poolt pakutavas huvitegevuses – eesmärgiks oli, et inimene ei jääks kahe eraldiseisva süsteemi (tervishoid ja sotsiaal) vahel kaotsi. 

Jätkasime sõjapõgenike toetamist
2023. aasta alguses oli Viimsi vallas veel umbes 40 perekonda, kelle tõhusamaks toetamiseks kirjutasime 2022. aasta lõpus Euroopa Sotsiaalfondi projekti ja kaasasime 106 000 eurot täiendava tööjõu palkamiseks. Meil tekkis võimalus võtta tööle koordinaatorid, kes aitasid kaardistada Viimsisse saabunud perekondade abivajaduse ja toetada perekondi avalike teenuste tarbimisel (ka haridus ja tervishoiuteenused) ja tööotsingutel. Projekt lõppes oktoobrikuus ja projekti kaudu said abi 165 meie valda saabunud inimest, kellega koordinaatorid tegelesid. Väga suur osa sõjapõgenikest naasis kodumaale ja paljud, kes veel meie vallas viibivad, tänaseks leidnud töökoha ja turvalise peatuspaiga. Samuti vahendasime perekondadele ühekordset üüritoetust, mille rahandusministeerium aasta alguses välja töötas.

Toetusega oli võimalik peredel katta üürikorterite esmast sissemakset, mis koosneb tavaliselt tagatisrahast ja ühe või mitme kuu üürisummast ettemaksuna. 

Leevendasime vaimse tervise teenuste kättesaadavust
Viimsi valla esitatud taotlus meetmele “Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal” sai sotsiaalministeeriumist rahastuse. Viimsi vald koostöös sotsiaalministeeriumiga pakub tasuta vaimse tervise teenuseid, eesmärgiga parandada elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenuseid osutati augustist kuni 31. detsembrini. Projekti raames pakkusime Viimsi valla elanikele tasuta psühholoogilise nõustamise teenust ja loovteraapia teenuseid. 

Psühholoogilise nõustamise eesmärk on pakkuda täisealistele inimestele vaimset tuge ja juhendamist, mis aitavad leida lahendusi probleemidele, suurendada eneseteadlikkust ning parandada heaolu ja toimetulekut erinevates eluvaldkondades. Psühholoogiline nõustamine võib hõlmata mitmesuguseid teemasid, sealhulgas stress, ärevus, depressioon, lein, traumaatilised kogemused ja palju muud. Nõustamise käigus aitab psühholoog inimestel paremini mõista oma emotsioone, mõtteid ja käitumist.

Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapias on tegu eesmärgistatud ning järjepidava teraapiatööga ning muutused ei sünni üleöö. Loovteraapiad toimuvad individuaal- ja grupiteraapiatena ning on suunatud nii lastele kui ka täisealistele.

Teenused olid väga populaarsed ja ajad täitusid kiiresti. Projekt kestis küll lühikest aega, kuid 2024. aasta alguses on avanemas uus taotlusvoor, millega positiivse rahastusotsuse korral saaksime juba väljatöötatud head praktikat teenuste osutamisena jätkata. 

Viimsisse tuli kaks uut perearsti
Tihedas koostöös tervisekassaga õnnestus Viimsisse leida lausa kaks perearsti, kes olid valmis alustama tööd 0-nimistuga ehk tühja nimekirjaga. Perearst Ariane Vilem võtab vastu Kaurlaugu tervisekeskuses ja perearst Mari Virula Haabneeme tervisekeskuses. Tänu uutele perearstidele on võimalik piirkonnas perearst leida kuni 3200-l viimsilasel. Tervisekassal on nägemus, et lähitulevikus oleks Viimsisse tarvis veel ühte 0-nimistuga perearsti, kuid hetkel on mõlema perearsti nimistutes veel vaba ruumi.

Osakonna uued ruumid 
Kuna vallavalitsuse seinad ei ole kahjuks kummist, kolisime aprillikuus osakonnaga vallavalitsuse hoone Mooni tee poolsesse tiiba, kus varem oli perearst Helen Lasni vastuvõturuumid. Perearst võtab inimesi endiselt vastu vallavalitsuse hoones, kuid maja teises tiivas (seal asuvad ka Mihkli lihaäri ja Väikse Miisu lastehoid). Tänu kolimisele on terve osakond komplektselt ühes tiivas ja inimesed saavad valdkondliku vajaliku info ja abi kätte, ilma, et peaksid üle maja erinevaid inimesi otsima.

Tõnu Troon
sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

Foto: Raigo Tõnisalu