Noor lauatennisemängija Pert Marten Lehtlaan pälvis stipendiumi
Viimsi Rotary Klubi MTÜ soovib igal aastal märgata, tunnustada ja motiveerida oma alal silmapaistvate tulemustega Viimsi noort, andes välja 2000 euro suuruse stipendiumi. 2024. aastal osutus valituks Viimsi Lauatenniseklubi noormängija Pert Marten Lehtlaan (16), kes on hea näide sellest, kuidas pühendumine viib sihile.
Pert Marten, kuidas sa lauatenniseni jõudsid ning kas sul oli ka n-ö kahevahel olekut mõne teise spordialaga?
Enne lauatennist tegelesin judoga. Ühel reisil Türgis mängisime isaga lauatennist ning mulle hakkas see meeldima. Eestisse tagasi jõudes läksingi lauatennisetrenni. Alguses olin selline kehvake, esimesed võidud tulid paarismängus, mis tekitasid indu alaga edasi tegeleda.
Kui vanalt sa alustasid ja kuidas su treeningud välja näevad?
Alustasin seitsmeselt, põhitehnika omandamiseks kulus 2–3 aastat. Hetkel on treeningutel minu fookus jalgade tööl, et ma jõuaksin igale pallile kiiremini järele ja kiiremini lüüa. Igale treeningule eelneb muidugi soojendus. Jookseme ja võimleme, kasutame linte ja hüppenööre, seejärel lööme ühte diagonaali ja pärast teist.
Priit Lehtlaan, Pert Marteni isa: Kuna Pert on paremakäeline, siis särki seljast ära võttes on näha nagu ka tennisemängijatel, et üks käsi on kõvasti suurem kui teine. Lauatennise juurde kuulub loomulikult ka üldfüüsiline trenn ning Perti taseme juures kulub päevas treeningutele kokku umbes 6–8 tundi. Nädalasse jääb ka üks puhkepäev.
Pert, kuidas sa oma aega jagad ja planeerid, kui trennid võtavad päevast sisuliselt 1/3?
Kuna Eesti koondise treener on pärit Rootsist, siis umbes kümmekond päeva kuus treenin seal ja mängin kohalikus liigas. Rahvusvaheline kogemus tuleb igal spordialal kasuks. Kõik peab olema täpselt planeeritud, teisiti ei saagi enam. Eestist ära olles tuleb ka kooliasjad korras hoida.
Kuidas Rootsi koolkond erineb Eesti omast ja mida kasulikku oled sa seal kõige rohkem omandanud?
Distsipliini. Trenni tehakse ikka väga palju ja vähe viilitakse. Eestis saaks olukorda nii parandada, et näiteks Audentese spordikooli võiks luua lauatennise eriala, et saaks Eesti tugevaimad ühe katuse alla treenima ja õppima.
Millised eesmärgid oled endale seadnud?
Soov on jõuda maailma tippu, 2028. aastal toimuvad olümpiamängud Los Angeleses. Ala meeldib mulle sellepärast, et mäng on tempokas ja mõtlema peab samuti kiiresti ja palju. Euroopa parimad tulevad Rootsist ja Saksamaalt, aga viimasel ajal ka Prantsusmaalt, kus see mäng on üllatuslikult lausa rahvusspordi staatuses. Vahed tippude hulgas on väikesed, aga et sinna jõuda, on vaja meeletult tööd teha ja treeningpartnereid peab otsima Eestist väljaspool.
Kas ja kes on sul olnud spordis eeskujudeks?
David Goggins, just oma töökusega. Lauatennises Rootsi legend Jan-Ove Waldner, keda on õnnestunud isegi võita, tõsi ta pole enam esimeses nooruses.
Milline on sinu lähiaja võistlusplaan?
Suvel on plaanis osa võtta mitmest maailma lauatennise liidu poolt korraldavatest noorte MK-etappidest, seal tahaks jõuda kindlasti top 16 hulka.
Viimsi Rotary Klubi sekretär David Pärnamets, kirjelda palun Viimsi rotarite tegutsemist ülalnimetatud projektiga seoses!
Rotary International on rahvusvaheline heategevuslik organisatsioon, mis on asutatud 23. veebruaril 1905. aastal Chicagos Ameerika Ühendriikides. Rotary on ülemaailmne võrgustik, mis koosneb 1,4 miljonist naabrist, sõbrast, juhist ja probleemilahendajast, kes näevad maailma, kus inimesed ühinevad ja tegutsevad püsivate muutuste loomiseks – kogu maailmas, meie kogukondades ja meis endis. Enam kui 200 riigis on kokku üle 1,4 miljoni liikme.
Organisatsiooni rakukesed tegutsevad kogu maailmas. Viimsis samuti ning järgmisel aastal tähistame juba kümnendat tegutsemisaastat. Kui suvi välja arvata, koguneme kaks korda kuus ning fookus on ühiskonna igakülgsel toetamisel, kus kõikidel klubiliikmetel on sõnaõigus. Globaalselt toetatakse näiteks puhta joogivee tootmist Aafrika mandril, igas riigis ja klubis on omad prioriteedid ja suunad välja kujunenud.
Viimsi rotareid on hetkeseisuga umbes 18 ning viimase üheksa aasta jooksul oleme tegelenud erinevate projektidega ning lähtunud kohalikest huvidest. Kolm viimast aastat oleme toetanud just noori ning seda nii muusika- kui ka tänavu spordivaldkonnas – noor lauatenniselootus on täna meiega ka ühise laua taga.
Kord aastas levitame nii Viimsi Teatajas kui ka oma sotsiaalmeediakanalites infot järjekordsest konkursist, mis päädib 2000-eurose stipendiumi määramisega. Sooviavaldusi tuleb mitmest eluvaldkonnast ning otsuse langetame hääletades. Sel aastal oli sooviavaldusi nii muusikute kui ka sportlaste poolelt, aga määravaks sai see, et projekt peab võimalikult paljusid klubiliikmeid kõnetama. Sellel aastal otsustasime toetada väga potentsiaalikat noort lauatenniselootust.
Stipendiumi taotlemiseks ootame soovijatelt soovituskirja, CV-d koos elulooga ning motivatsioonikirja. Kokkuleppeline vanuseklass on 16–22 eluaastat ehk siis veel õppiv gümnasist või üliõpilane.
Kuidas on reglementeeritud raha kasutamine, kas see antakse näiteks ühes jaos üle?
Meil on klubis kokku lepitud summa, mille noor saab ning mis antakse korraga üle. Mida noor selle rahaga teeb, on juba tema enda otsustada. Me eeldame, et see stipendium kulub otseselt sporditegevusele, olgu siis selleks varustuse soetamine, enda koolitamine, treeninglaagrites käimine või midagi seesugust. See on iga noore südametunnistuse küsimus, mingeid tšekke me ei küsi.
Kas hindamisel ja valikutegemisel saab määravaks ka õppeedukus koolis?
Otseselt mitte, aga tean, et Pert saab koolis hästi hakkama. Noormees saatis meile asjaliku CV. Sellele baseerudes oli meil tegelikult lihtne oma otsust langetada. Vahet ei ole, kas üks noor soovib stipendiumi saada, ülikooli minna vm – ta peab oskama enda eest seista, ennast müüa heas mõttes, et jõuda soovitud tulemuseni.
Priit Lehtlaan, kuhu oleks kõige mõistlikum toetus investeerida?
Stipendiumi statuudi lahtikirjutamisel ma Perti ei aidanud, aga nii palju, kui me rääkinud oleme, siis edasiarenemiseks kulub see raha just välislaagrites ja võistlustel osalemiseks. Pert on varasemalt ka kandideerinud, kuid sellel aastal õnnestus tal stipendium teenida.
Kui me räägime nüüd lauatennisest kui spordialast, siis kui populaarne see Viimsis on?
Eks ta igal pool on natuke sellises vaeslapse rollis, aga täna me teeme kõik selleks, et seda populariseerida ja olgem ausad – rahvasportlaste tasemel on rohkem harrastajaid, kui me võibolla ette kujutame. Viimsi klubis mängib lauatennist umbes 75 inimest, neist pea pooled on noored. Jalgpalli ja korvpalliga on raske võistelda, sinna läheb väga palju noori, aga lauatennis on väga põnev spordiala, mida entusiastlike treenerite ja lapsevanemate toel harrastatakse ning võistlemas käiakse praktiliselt igal nädalavahetusel aastas. Infot Viimsi Lauatenniseklubi kohta saab sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiLauatenniseklubi/.
Pert Marten Lehtlaane saavutused
• Põhja-Euroopa noorte meistrivõistluste 3. koht U-15 klassis
• Eesti täiskasvanute meister meespaarismängus
• 12-kordne Eesti noorte meister erinevates vanuseklassides
• 2022. aasta Eesti võistkondlikud MV juunioride vanuseklassis – 1. koht
• 2022. aasta Eesti noorte individuaalsed meistrivõistlused – noormeeste üksikmängus 1. koht, noormeeste paarismängus 1. koht
• 2023. aasta võistkondlikud Eesti MV U19 klassis 1. koht
• 2023. aasta Eesti MV U19 klassis 1. koht paarismängus
• 2023. aasta Eesti MV U21 klassis 1. koht segapaarismängus
• 2024. aasta Eesti MV täiskasvanute klassis 6. koht individuaalselt, 1. koht paarismängus
• 2024. aasta Eesti MV U19 klassis 1. koht üksikmängus ja paarismängus, 2. koht segapaarismängus
Viimsi Rotary Klubi asutati 2015. aastal. Klubi koondab ettevõtlikke ja teotahtelisi kohalikke, ettevõtjaid, keda võib iseloomustada kui mitmekülgsete huvide ja ametitega inimesi. Kui keegi tunneb, et soovib nendega liituda ning tal on kaks Rotary kogukonna soovitajat, siis on ta lahkelt teretulnud. Lisainfot saab klubi kodulehelt www.viimsirotary.org/.
Aastatel 2024/2025 täidab klubi presidendi kohustusi David Pärnamets ning sellesse aega langeb ka kümnenda tegutsemisaasta tähistamine 2025. aastal. Läbi aastate on Viimsi rotarid toetanud kohalikke noori stipendiumitega. Mullu korraldati koostöös ERSO ja Viimsi kultuuritempli Viimsi Artiumiga kontsert „Teel Pariisi”.
Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor