Margus Tõnissaar: Randvere kool pakub haridust kõigile kogukonna lastele

Möödunud aasta septembrikuu lõpus asus Randvere kooli juhtima psühholoogias Tartu ülikooli doktorikraadi omav Margus Tõnissaar. Haridusvaldkonnas pikaajalist kogemust omav Tõnissaar rääkis nii Randvere kooli erilisusest kui ka käesoleva aasta eesmärkidest.

Kuidas aasta 2024 tuli? Kas andsite endale ka uueaastalubadusi?
Aastavahetusega ei tulnud midagi üllatavat. Nagu varem, tuli uus aasta ka sel korral. Uue aasta lubadusi ma ei anna, sest lõpuks läheb ikka kõik Murphy seaduste järgi ja neid seadusi mina ei tee.

Olete Randvere kooli juht möödunud aasta septembri lõpust. Kas olete n-ö sisse elanud?
Raske öelda, aga ütleme nii, et neid päevi, kus avastad midagi uut, jääb järjest harvemaks. 

Kas midagi on selle ameti juures olnud ka sellist, mis Teid üllatas?
Positiivselt on üllatanud paljud asjad, mis ühes heas koolis olema peavad: üldõpetus, tugev rõhuasetus liikumisele – õpilased saavad käia õue- ja pallivahetundides; koolis ringi kõndides saad aru, et tegemist on Rohelise kooli liikumise hulka kuulunud kooliga; siin on võimekus toetada väga laia spektriga erivajadustega õpilasi.

Mis teeb Teie jaoks Randvere kooli eriliseks?
Kaasaegsest õppimisest rääkijatelt olen tihti kuulnud, et kool ei ole koolimaja. Ma arvan, et kui koolimaja juba on, siis võiks ta pakkuda arendavat keskkonda, mida ainuüksi kodu pakkuda ei suudaks. 

Randvere kool asub Tädu matkaraja lähedal, klassid on paigutunud pesadesse, kooli ümbrus pakub palju võimalusi mitmekülgseks liikumiseks, samuti on olemas ujula. Kooli on tekkinud tugev tugipersonal ja erinevate vajadustega õpilaste toetamise kompetents. Tänu valla arendusosakonnale on kõigis Viimsi asutustes tugev IT-infrastruktuur, mis ei ole sugugi tavapärane. Randvere koolist rääkides ei saa kuidagi mööda minna rahvatantsu traditsioonist. Meie rahvatantsu alustala Anli Aja sai ka valla aasta tegijate üritustel tunnustatud.

Randvere kooli puhul meeldib mulle väga, et see on ikkagi päris kool ehk kool, mis ei vali endale lapsi, vaid pakub haridust kõigile kogukonna lastele, sealhulgas erivajadustega lastele.

Kui peaksite kirjeldama Randvere kooliperet, siis milline see on?
Mulle tundub, et kui koolis on rohkem erinevaid mitmekülgset tuge vajavaid lapsi, aitab see rikastada sotsiaalset keskkonda, luua kultuuri, kus üksteist mõistetakse paremini, toetatakse enam, erinevustesse suhtutakse mõistvamalt ja õpetajate hulgas on rohkem neid, kes on valmis proovima uusi lahendusi.

Millised on Randvere kooli peamised kitsaskohad?
Kool on kiiresti kasvanud ja seda ei saa juhtida enam nagu väikest kooli. Vahepeal on vahetunud palju inimesi, mis on samuti oma mõju avaldanud. Ma loodan, et meil õnnestub korrastada inimeste ülesanded ja rollid. See ei ole lihtne olukorras, kus tuleb pidevalt lahendada mingeid kriise.

Olete enda kohta öelnud, et Teid on alati peetud innovatsiooni ja arenduste eestvedajaks. Kuidas neid omadusi plaanite Randvere koolis rakendada?
Innovatsioon ei ole omaette eesmärk. Minu soov on tõsta õppimise efektiivsust, et nii õpetajatel oleks kergem kui ka õpilastel õppimine tõhusam. Olenemata keerulisest perioodist proovime mõnda uudset projekti katsetada juba sellel õppeaastal.

Kaua nimetatud eesmärkide elluviimine aega võtab või milliseid ressursesse on selleks tarvis?
Hariduses toimuvad asjad aeglaselt ja tulemusi saab näha alles eriti pika aja möödudes. Minu kõhutunne ütleb, et praeguse visiooni elluviimiseks läheb kümmekond aastat.

Muudatuste puhul on kõige olulisemateks ressurssideks aeg ja inimeste valmisolek kaasa tulla. Materiaalsed vahendid sõltuvad koolipidajast. Kahtlemata on kulud Randvere koolis suuremad siinsete erivajaduste variatiivsuse ja mahu tõttu.

Olete veel öelnud, et soovite, et kool, mida Te juhite, muutuks kompetentsikeskuseks. Mida see täpselt tähendab ja miks seda tarvis on?
Kompetentsikeskuse mõte on kirjutatud Randvere kooli arengukavva juba enne mind kaasavate kogukonnakoolide jagamuskeskuse mõtte alla. Minu jaoks on kompetentsikeskuseks olemine ühe asutuse jaoks kõrgemal tasemel õppimise viis. Ühelt poolt annab see võimaluse suhelda teiste professionaalidega ja neilt õppida, teiselt poolt annab see kindluse, et teeme midagi oma laste jaoks väga kvaliteetsel tasemel.

Kuidas tunne on, kas muudatused pigem hirmutavad koolipere või vastupidi, pakuvad uut energiat, uut hingamist?
Raske öelda, me ei ole veel midagi erilist muutma hakanud. Uute inimeste tulek ja sisseelamine on ehk suurim muutus.
Üldiselt tähendavad muudatused mugavusstoonist väljatulemist ja seepärast on need alati natuke häirivad, isegi kui midagi erilist veel ei tehta.

Kuidas saab nende eesmärkide saavutamiseks kaasata kogukonda?
Mulle tundub, et Randvere lapsevanemad on väga aktiivsed ja nende kaasamine ei ole keeruline. Eks kool peab suutma kogukonnale sõnastada enda vajadusi ja ootusi.

Kuidas on Randveres olukord õpetajaskonnaga?
Ma usun, et eelpool sai palju kirjeldatud, miks Randvere kooliga tasub liituda. Õpetajad on hetkel olemas, aga käive on terves Eestis negatiivne ehk õpetajaid tuleb tööjõuturule vähem kui lahkub ja konkurents koolide vahel muutub üha pingelisemaks. Meil on sõnastamisel kooli väärtuspakkumine, mis loodetavasti saab olema konkurentsivõimeline.

Kuidas hoida õpetajaid läbipõlemise eest? Kuidas hoiate ennast läbipõlemise eest?
Neid aspekte, mis mõjutavad läbipõlemist on palju: selged rollid ja ootused, professionaalse arengu võimalused, otsustamisvabadus, emotsionaalne tugi jne. Meil on koolis tugev mentorlussüsteem, mis tagab pikaajaliselt uutele õpetajatele professionaalse toetuse. Praegu on loomisel koostöökojad, mille kaudu leiavad õpetajad enam võimalusi professionaalseks arenguks ja üksteise toetamiseks.

Füüsiline treening on parim viis stressi maandamiseks. Keeruline on seda aega leida, aga mulle meeldib suusatada ja jalgrattaga sõita. 

Millised on Teie käesoleva aasta suurimad väljakutsed?
Lisaks eelpool mainitud struktuuri, ülesannete ja rollide paikaloksutamisele peame sel aastal valmis saama uue õppekava ja arengukava. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas algab 1. september, sest üha enam on neid lapsi, kes vajavad eraldi tuge eesti keele omandamisel.

Millised variandid siis laual on ehk kuidas 1. september alata võib?
Kui õpetaja peab õpetama 24 õpilast, kellest osa valdavad eesti keel emakeelena ja teised ei valda seda üldse, siis on diferentseerimise määr liiga kõrge, sest õpilased vajavad täiesti erinevat programmi. Võimalik lahendus on liituda keelekümblusprogrammiga, mis pakuks eesti keelt mitteoskavatele lastele tõhusamat keeleõppe tuge, samal ajal kui teised lapsed saaksid enam keskenduda teistele õpitulemustele.

Mida soovite uueks aastaks kooliperele ja lapsevanematele?
Uueks aastaks soovin kõigile õppimisrõõmu, julgust proovida uusi asju ja positiivset suhtumist. Õppimise protsessis on vigadel suur tähendus, sest need aitavad meil aru saada, kuidas õpilase õppimist paremini toetada. Ma soovin, et me aktsepteeriksime vigu, annaksime üksteisele vähem hinnanguid ja rohkem konstruktiivset tagasisidet.

Neli küsimust Margus Tõnissaarele

Mis Teile Viimsi juures rõõmu teeb?
Viimsis on olemas nii meri kui ka mets, matkarajad ja suusarajad. Mulle meeldib, et erinevalt Tallinnast on liiklus veel suhteliselt hõre.

Ma unistan, et Viimsis….
Ma arvan, et Viimsi vallal läheb üsna hästi. Mingit kindlat unistust mul ei ole.

Kultuurisoovitus?
Mulle meeldib, kui lugu võimaldab kaasa mõelda ja juhtumit analüüsida. Minevikus olen tegelenud põhiväärtuste sõnastamise ja eetikakoodeksite sisuloomega. Viimati on sellist mõtteainet mulle pakkunud film „Women talking“. Lisaks sotsiaalselt valusale teemale läbib selles filmis arutelu tugevalt sõnum, et isegi kui valik liigub ühele kaalupoolele, on kõige tähtsam põhjus, mille alusel valikuid tehakse.

Kui oleksite superkangelane, siis millist võimet tahaksite omada?
Võib-olla ajas rändamist. Minu jaoks oleks kõige põnevam piiluda tulevikku. Mitte just lotonumbrite pärast, aga küll tahaks näha, kuhu me tehnoloogiliselt areneme, milliseid lahendusi suudavad inimesed veel välja mõelda.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja

Fotod: Tiit Mõtus