Liikuvuse valdkonna töötuba rõhutas kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamist

Visioonipäeva liikuvuse valdkonna töötuba kandis teemana nimetust „Lase rong läbi“. Fookus oli aga liikuvusel tervikuna.

Liikuvuse ja taristu töötoast võttis osa 17 inimest. Laudkondades toimunud arutelusid aitasid lisaks suunata ja erinevatele küsimustele vastata üldplaneeringu liikuvuse ja liikluse uuringu koostajad OÜ-st Stratum, planeerija üldplaneeringut koostavast ettevõttest OÜ Kobras ning valla transpordivaldkonna ametnikud. Elavad arutelud toimusid nii rööbastranspordi arendamise teemal kui ka teede ja liikuvuse osas üldisemalt. Arutelud toimusid kolmes laudkonnas ja keskenduti küsimustele, millises suunas tuleks Viimsi liikuvuse, teede ja transpordilahendusi koostatava uue üldplaneeringu raames suunata.

Töötoa raames sõnastasid osalejad ettepanekud, millised võiksid olla transpordilahendused kestliku elukorralduse tagamiseks Viimsi vallas ning milline peaks olema ühistransport, et seda auto asemel kasutataks. 

Rongiga Viimsist Ülemistele
Kõige pikemalt ja tulisemalt arutleti teema üle, kas Viimsist Tallinna kiire ühenduse jaoks on kõige mõistlikum variant rong-tramm, nn veetramm või kiire bussiühendus. Rong-trammi lahendus Viimsist Ülemistele looks hea ja kiire ühenduse Rail Balticu raudteega ning ka lennujaamaga. Oli ka arvamusi, et selline liin ei ole mõistlik ega vajalik ja pigem tuleks luua trammiühendus otse kesklinna ja Balti jaama. 

Lisaks juba varasematele mõtetele luua trammiühendus Viimsi keskuse piirkonna ja Tallinna kesklinna vahel pakuti huvitava ideena välja luua täiendav trammitee haru Pirita linnaosast Merivälja teelt Randvere teele kuni Metsakasti külani, millega paraneks transpordiühendus valla idaosaga. Ühe variandina pakuti välja rongiühendus Vardi tee kaudu Rohuneeme külani.

Rööbastranspordi võimalike peatuste asukohtadena nähti Miiduranna küla, kuhu saaks peatuse teha Raudtee kinnistule või Platsi-Killustiku kinnistutele. Lisaks peatused Viimsi keskuses ning Randvere tee ja Lubja tee parkla piirkonnas.

Tallinnaga ühenduse loomist veetranspordilahendusega nn lahetrammiga väga perspektiivikaks ei peetud. Sellise transpordiliigi tundlikkust ilmastikule silmas pidades ei leitud, et see lahendus igapäevase liikumisviisina oleks mõistlik ja usaldusväärne.

Siiski toodi töölaudades välja, et vajalik oleks esmajoones arendada bussiliiklust ning luua mugavad otseühendused nii valla sees näiteks ringliinidena kui ka Tallinna erinevate piirkondadega. Välja pakuti ka isejuhtiva bussi idee liinil Rohuneeme-Leppneeme.

Milline peaks olema tuleviku teedevõrk Viimsis?
Teise teemana oli töötoas arutelu Viimsi valla teedevõrgustikust ja selle vastavusest elanike ootustele ja vajadustele. Enam toodi esile vajadust arendada terviklikult välja jalgratta- ja jalgteede võrgustik, millega luua ohutud ja mugavad liikumistingimused kergliiklejatele. Leiti, et alati ei pea kergteed rajama vahetult sõidutee kõrvale, vaid võib viia eemale, et luua mõnusamat liikumiskeskkonda. Toodi ka välja, et terviserajad tuleks omavahel ühendada, luua ühendused piki juba olemasolevaid metsasihte. Arvamused lahknesid selles osas, kas teekattena peaks olema asfaltkate või looduslikum kergkate nt kruus.

Säilima peaksid juurdepääsud rannaalale ning rajada tuleks rannapromenaad, mille ääres asuksid väikeärid (nt kohvikud). Oluliseks peeti tupikteede muutmist läbivteedeks, et vähendada sundliikumist ning tagada võrdne kohtlemine kõigi elanike suhtes. Pakuti ka välja, et Mõisapargist võiks kujundada autovaba tsooni ehk Pargi tee sõidutee peaks olema ainult kergliiklejatele. Arendada tuleks Rohuneeme tee äärset jalgratta- ja jalgteed, et vähendada teeületuste vajadust, kuna täna kulgeb kergtee vahelduval pool sõiduteed. Sõiduteede osas märgiti vajadusena luua otseühendus Saha-Loo teega.

Teenused keskuses või kodukohas?
Kirglik arutelu rööbastranspordi ja teede tulevikunägemuste osas jättis kolmanda küsimuse aruteluks, mis puudutas teenuste kättesaadavust kodukohas või valla keskuses, aega liiga vähe. Siiski jõuti välja tuua vajadus luua rendiratastele spetsiaalsed hoiukohad, et need ei vedeleks kergliiklusteedel suvaliselt. Viimsi vana koolimaja kinnistule oleks vajalik rajada park-jõulinnak. Reinu tee ja Rohuneeme tee ristmiku juurde võiks jälle tulla ehitusmaterjalide kauplus.

Viimsi valla liikuvuse ja transpordiplaneerimise visiooni kohaselt tagab valla transpordisüsteem elanike kõrge elukvaliteedi, toetades inimeste aktiivsust ja pakkudes võimalusi juurdepääsuks igapäevaeluks vajalikele tegevustele võimalikult sujuvalt ja kiirelt, seejuures toetades keskkonda hoidvaid ning inimesi säästvaid lahendusi. Hea meel on tõdeda, et visioonipäeva liikuvuse ja transpordi töötoas elanike poolt välja toodud arvamused liikusid sama rada üldplaneeringu koostajate nägemusega.

Liikuvuse osas anti järgnev sisend üldplaneeringusse:

• Kergrööbastranspordile planeerida koridorid nii Tallinna kesklinna suunas kui ka Ülemistele.
• Viimsi keskuse piirkonna bussiliiklus vajab kiiret ringliini.
• Liikuvuse edendamiseks on mõistlik tupikteed muuta läbivteedeks.
• Kergliiklusteed planeerida metsasihtidele ning ühendada valla põhjaosa lõunaosaga, samuti ida suund lääne suunaga. Luua terviklik võrgustik minimaalsete sõiduteeületustega.
• Autoliiklusele luua paremad ühendused Saha-Loo tee kaudu Peterburi tee ja Tallinna ringteega.

Tagasiside võetakse arvesse üldplaneeringu lahenduse ja erinevate lahenduspõhimõtete loomisel, alade reserveerimisel ning üldplaneeringu seletuskirjas erinevate ehitus- ja loodushoiupõhimõtete kajastamisel.

Kõik kogukonnaliikmed on oodatud aktiivselt mõtteid avaldama üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.

Imre Saar
kommunaalteenistuse juhataja

Rait Parve
transpordi vanemspetsialist

Foto: Rait Parve