Laidoneridest rääkiv lavastus viib meid tagasi teise maailmasõja algusaega
12. veebruaril esietendub Viimsi Artiumis Teater Nuutrumi “Orzel. Laidoneri ööd.”, mis räägib Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule.
Lavastaja Jaanus Nuutre sõnul sündis lavastuse idee koostöös Loone Otsaga, leides huvitava ja seni avamata tahu kindral Laidoneri elust. “Teater Nuutrum on ikka ja jälle kõnelenud Eesti ajaloost ning meile tähtsatest suurkujudest. Olles teatri kunstiline juht, ühtlasi ka kaitseliitlane ning ajaloohuviline, ei suutnud ma mööda minna meie rahvale sedavõrd olulise mehe juubelist,” ütles Jaanus Nuutre.
Tema sõnul on Poola allveelaev Orzeliga juhtunu saanud avalikus ruumis äärmiselt vähe kõlapinda ja käsitlust, mistõttu pakkus ajaloolise seik palju avastamist. “Mis puudutab Laidoneri ennast, siis oli huvitav avastus tema äärmiselt lähedane ning soe suhe oma abikaasa Mariaga. Sihikindla mehe kõrval oli üks tugev ja otsustuskindel naine, nii vähemalt tundus neil olevat.”
Nimiosatäitja Peeter Tammearu sõnul on Loone Otsa näidendis Marial sama oluline osa kui tema mehel, kindralil ja Eesti Vabariigi kaitsejõudude juhatajal Johan Laidoneril. “Maria Laidoner on poolatar, kellele läheb ääretult korda tema kunagise kodumaa okupeerimine ning selle allvee/pealvee visiitkaardi saatus. Tema otsustavus nakatab ka tema abikaasa ja Orzeli juhtumist kujuneb hoopis suurema sümbolväärtusega lugu,” sõnas Tammearu.
Peeter Tammearu on seni ainus eesti näitleja, kes on saanud kehastada Eesti ajaloos kaht olulist suurkuju: kindral Laidoneri ja president Pätsi. Vastutusrikkaks ülesandeks peab näitleja mõlemat sooritust, ent rollide vahel lavastuste kontekstis väga palju paralleele ta siiski ei tõmba. “Mart Kivastiku näidendis "Kostja ja hiiglane" seisis Päts küll samamoodi vene sõjavankri teel, kuid lavastaja soovil oli tegemist üpriski abstraktse ülesehituse ja sümboolse lavastusega. Meelde on jäänud viimane stseen vanglas, kus Pätsu vaim eksleb juba äraspidi radadel. Nüüdne Laidoneri lavastus tuleb traditsioonilises psühholoogilise teatri võtmes ja tema märgilisus on sedavõrd subtiilsem,” ütles Tammearu.
Lavastuse tegevus leiab aset neljal järjestikusel septembrikuu ööl 1939. aastal, mil Hitler on praktiliselt hävitamas Poolat. Eesti hoiab neutraliteedipoliitikat hetkeni, kui Tallinna reidile saabub Poola riigi uhkus – allveelaev Orzel (Kotkas) – ja palub luba sadamasse sõita. Algavad lõputud telefonikõned Saksa, Poola, Vene, Ameerika saatkondade, Eesti valitsuse ja sõjaväe juhtkonna vahel. Tammearu sõnul on näidend nagu vuhisev spiraal, mis saab enne läbi, kui kella jõuaks vaadata. “Vähemalt me tahaksime, et ta nii kulgeks. Ja kõik tema stseenid, kõik need "ööd" on nauditavad. Vahest erilisena jääb meelde viimane telefonikõne, kus Laidoneri mõtteviisis võib ära tunda mingit jaankrossilikku loogikat ja esitust.”
Peeter Tammearu leiab, et meeldetuletused ajaloost on vajalikud selleks, et 2024. aasta ei oleks ajalooliselt sama murranguline kui 1939. “Kahjuks vägagi rööbiti kulgeb praegune aeg toonasega. Euroopas on sõda, uskumatu, aga tõsi. Ajal, mil iga mõistusega olend peaks kaitsma seda planeeti hävitamise ja hävimise eest, üritab teatud jõud tegeleda "geopoliitikaga", oma väärastunud mõtteviisi pealesurumisega, oma sotsiaalse saamatuse konverteerimisega mürskude ja terasloomade tootmisesse. Brutaalsus kordub uskumatu sagedusega ja leiab ikka resonantsi inimese alamates instinktides. Säärases olukorras tuleb ikka vaadata ajalooliste suurkujude poole ning mõistatada nende hingemustreid ja muukida lahti käitumisloogikat. See võib õpetada, hoiatada, lisada hingejõudu ja tahet. See on praegusel ajal vajalik.”
Ka lavastaja Jaanus Nuutre sõnul on meil praegusel ajahetkel hirmutavalt palju ühist minevikuga. “Meil peab olema see oskus ja tahe olnud ajast järeldusi teha, õppida ning vastavalt käituda. Looda jumalale, aga ole isa kah mees, ütleb Laidoner lavastuses – see on tähendusrikas lause nii mitmeski mõttes.”
Tule teatrisse!
Teater Nuutrumi “Orzel. Laidoneri ööd.” etendub Viimsi Artiumis 16 korral veebruaris, märtsis ja aprillis. Osades: Peeter Tammearu ja Liina Tennosaar. Pileteid saab soetada Piletilevist ja Piletimaailmast.
2. veebruaril etendub Viimsi huvikeskuses ka teine Nuutrumi lavastus – Andrus Kivirähki komöödia “Väikesed saladused”, kus neli naist otsivad 20. sajandi unises Pärnus vastust küsimusele, kuidas parandada maailma. Osades: Merilin Kirbits, Liina Tennossaar, Triinu Meriste ja Helena Merzin-Tamm. Lavastaja: Peeter Tammearu.
Kristin Västra
Teater Nuutrum turundus- ja digimeedia spetsialist
Foto: Mari Rostfeldt