Kriisiks valmisoleku küsitluse tulemused näitavad suunda edasiseks

30. nov 2022
foto: Heiko Leesment

Sellel sügisel viisime valla elanike seas läbi küsitluse, mis kaardistas, kuivõrd on meie kogukond valmis erinevateks kriisideks. Küsitluse tulemustest selgub, et tööd tuleb veel teha elanikkonna teadlikkusega nii kriisi korral käitumise kui ka selle äratundmisega.

Kokku andis oma vastused 718 Viimsi valla elanikku. Kõige suurem hulk vastanuid oli vanusegrupis 40-49, kus vastajaid kogunes 254. Vanuses 30–39 vastanuid oli 211 ja 50–59 vanusegrupis 132. Teistes vanusegruppides jäi vastanute määr alla saja.

Piirkondlikult oli enim vastajaid Haabneeme alevikust, kus kokku kogunes 172 vastust. Haabneemele järgnes Püünsi küla, kust vastas 97 elanikku, ja Pärnamäe küla, kust oli vastanuid 85. Kahjuks ei laekunud seekord küsitlusele vastuseid Naissaarelt ja Kräsuli saarelt. 

Eraldi kaardistasime ka vastajate elukoha tüübi. Üle poole vastajatest elasid oma majas (414 vastanut ehk 58%), 169 (24%) vastajat märkis oma elukohaks korterelamu. Ridaelamu ja teiste elamutüüpide elanikke vastas alla saja.

Elanikkond vajab abi kriisialase teadlikkuse tõstmisel
Küsimustiku neljas küsimus keskendus sellele, kas elanikud on teadlikud, kuidas kriisi ära tunda. Vaid 328 vastanut on kindlalt veendunud, et oskab kriisi ära tunda. 311 vastajat ei ole selles kindlad ja 79 vastajat ütles, et neil ei ole vajalikke teadmisi kriisiolukorra äratundmiseks. Ehk siis kokku 390 vastanut vajaksid kriisi äratundmiseks vajalikke teadmisi juurde. 

tabel-1
Vastustest selgub, et enamik küsitluses osalenuid ei ole täiesti kindlad selles, et nad teavad, kuidas kriisolukorras käituda. Vaid 6% ehk 41 vastanut ütles, et on teadlikud, kuidas kriisiolukorras käituda ja on läbinud vastava ettevalmistuse. 150 vastajat (21%) vastas, et on teadlikud ja on ka lugenud vastavat infot. 431 vastajat (60%) aga nendib, et loodab hakkama saada. 96 inimest ehk 13% vastajatest tunnistas, et vajab sel teemal koolitust.
tabel-2
Silma torkab, et kortermaja ja oma maja elanike teadlikkus kriisi äratundmisest on erinev. Kui oma maja elanikest tunneb kriisi ära 49% vastanutest, siis korterelamu puhul on see 39%. Oma teadmistes kriisi äratundmisest ei ole kindlad suhteliselt võrdne arv vastanuid ehk 41% kortermajade elanikke ja 42% oma majade elanikke.

Silma torkab ka see, et kriisialane teadlikkus on madal pigem nooremate seas. Vanusegrupis 20-29 ei ole oma kriisi äratundmise teadlikkuses kindlad 59% vastanutest. 15% aga ütleb kindlalt, et ei suudaks kriisolukorda ära tunda. Kõrgem teadlikkus on alates vanusegrupist 40-49, kus koguni 52% vastanutest oskab enda hinnangul kriisi ära tunda ja sama trend on ka vanemates vanusegruppides.

Enamik suudab koduste toiduvarudega vastu pidada nädala
Kriisiolukorras hakkama saamiseks vajalike varude olemasolust on viimastel aastatel räägitud palju. Tundub, et sellel on olnud ka oma positiivne mõju, sest nädala toiduvaru on olemas kogunisti 300 vastaja kodus ja minimaalselt kahe nädala toiduvaru 100 vastaja kodus. Ehk siis kokku 56% vastanutest omab vajalikku toiduvaru, mis on hea tulemus, kuid kindlasti on veel arenguruumi. Kahjuks andis 45 vastajat teada, et neil ei ole kodus joogi- ega toiduvarusid. 232 inimesel (32%) on aga toiduvaru vaid kolmeks päevaks, mis jääb märkimisväärselt alla vajalikule kogusele.

Eluruumide kütmise probleemi osas selgub, et alternatiivne elektritoitest sõltumatu küttevõimekus on olemas 411 vastanul ehk 57%. Märkimisväärne on selle võimekuse olemasolu erinevus alevike ja külade elanike vahel. Alevike elanikest pea kolmveerandil ei ole võimalik toasooja saada, kui elekter kaob.

Kui kraanist enam vett ei tule, saab kodusest joogiveevarust vajaliku vee 305 inimest. Märkimisväärselt palju – 194 vastajat – märkis, et ei tea, kust ta siis vee saab või et sellises olukorras tal vett ei olekski. Piirkondlikku kaevu teab vee saamiseks kasutada 150 vastajat ja lisanduvad ka need, kellel on kasutada isiklik kaev. Samas anti vabades vastustes teada, et vett minnakse tooma maalt. Vabadest vastustest leiab ka palve avalikustada kaevude asukohad.
tabel-3
Vajalikud ravimid ja esmaabitarbed on olemas kogunisti 78% vastanutel. Kokku 158 vastajat ei oma vajalikku esmaabitarvete ja ravimite varu kodus.
tabel-4
Kriisiolukorras muutub elektrienergia ja kütusevarude olemasolu väga oluliseks. 419 vastajal (58%) on olemas alternatiivne energia salvestamise võimalus akupanga või muu taolise näol. Kahjuks on oma generaator olemas vaid 67 (9%) vastajal. Vajalik kütusevaru generaatorile ja sõidukile on olemas vaid 17% inimestest ehk 124 vastajal.

Kriisiolukorras saab kriitiliseks informatsiooni hankimine ja sidepidamine 
Ametlikku kriisiinfot jagatakse kriisiolukorras Vikerraadio vahendusel ja selleks, et kriisiolukorras raadiot kuulda, on vaja patareidega raadiot. See on olemas vaid 42% vastajatel ehk kokku 301 inimesel. 89% vastajatest ehk 636 inimest ei oma alternatiivset sidepidamisvahendit mobiiltelefonile. Samas on 63 vastajal olemas raadiosaatjad ja kahel ka satelliittelefon.

Kriisiolukorraks vajalikud patareidega raadiod on olemas vanemaealistel vastanutel. Näiteks vanusegrupis 70+ on raadio koguni 82% vastanutest. Kuni 49-aastaste vastajateni on trend vastupidine ja kriisiks vajalikku patareidega raadiot majapidamisest enamasti ei leia. See on olemas vaid 30% vastanutest. Vähem on patareidega raadioomanikke kortermajade elanike seas. Oma majas elavatel inimestel on raadiod olemas ca pooltel, kortermajas aga 30%.

Küsitluses osalenud said vastata sellele, millisest kanalist nad eelistavad kriisi korral saada infot. Kõige enam eelistasid vastajad asukohapõhist SMSi teenust, mida riik on juba testimas. 374 vastajat sooviks saada infot uudiseportaalidest ja 296 raadiost. Olulisem erinevus on teavituskanali teises valikus. Näiteks 30–39 vanusegrupi vastajad näevad teise valikuna uudisteportaale, samas kui vanemate vastajate hulgas on vastuste seas juba ka televisioon ja raadio.

Enamik vastanuid lahkuks kriisi korral sugulaste juurde või teise elukohta
Küsimustikule vastanutest vaid 97 (14%) inimest ei lahkuks kodust. 30% vastanutest ütles, et läheks oma teise elukohta või maakoju, ning 25% läheks oma sugulaste juurde. 186 vastajat (26%) läheks võimalusel evakuatsioonikohta. Oli ka neid, kes ütlesid, et liiguksid Eestis ära.

Kohalejääjate hulk on suurem vanemaealiste seas. Vanusegrupis 70 ja vanemad on Viimsisse jääjaid 40%. Kõige vähem kojujääjaid on kõige nooremas vanusegrupis 20–29. Vastanud vanuses 30–39 liiguksid enamuses oma enda teise elukohta või maakoju või sugulaste juurde.
tabel-5
377 vastajal (53%) on selge teadmine sellest, mis tuleks kodust kaasa võtta kriisolukorras. Küsimustiku lõpetas vabalt täidetav väli, kuhu sai märkida enda oskusi, mida saaks kasutada kriisiolukorras toe pakkumiseks. Kokku vastas sellele küsimusele 208 inimest, kelle seast paljud omasid veoki juhtimisõigust. Samuti omati meditsiinialaseid teadmisi ja oskusi. Mitmed inimesed pakkusid end välja vaimse tervise abi andjatena. Lisaks oli märkimisväärne hulk neid, kes oma töö või väljaõppe tausta poolest saaksid olla abiks kriiside lahendamisel.

Viimsi valla kriisideks valmisoleku küsitlus toimus valla kodulehel 5. oktoobrist 7. novembrini. Kokku osales küsitluses 718 viimsilast.

Kriiside lahendamine Viimsi vallas
Viimsi valda puudutava kriisiinfo leiab valla kodulehelt. Vallaelanike küsimustele vastamiseks ja info vastuvõtmiseks avatakse hädaolukorras telefon 5684 0612.
Viimsi vallas juhib kriisiolukordade lahendamist Viimsi valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad nii vallavalitsuse esindajad kui ka elutähtsate teenuste (päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, AS Viimsi Vesi jne) osutajad. Kriisikomisjoni tööd juhib vallavanem Illar Lemetti. Kriisikomisjoni peamised ülesanded on koordineerida kriisireguleerimist vallas, tagada operatiivne infovahetus ning abistada vallaelanikke ja asutusi. Samuti on kriisikomisjoni töös olulisel kohal komisjoniliikmete koolitamine ning praktiliste õppuste läbiviimine.

MIDA VÕTTA KAASA EVAKUEERUDES? 

  • Kõik olulised dokumendid (ID-kaardid, passid, juhiload jne), pangakaardid ja sularaha
  • Toit ja joogivesi – hästi säiliv ja valmistamist mittevajav toit (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jmt) ning vesi vähemalt üheks ööpäevaks 
  • Suu- ja kehahügieeni tarbed 
  • Esmaabivahendid ja ravimid 
  • Taskulamp ja varupatareid 
  • Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade 
  • Magamiskott või tekk 
  • Muud olulised vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jne)

Olulised riiklikud abi- ja infotelefonid, mida teada ja salvestada oma telefoni

  • Hädaolukorras, kus on vaja appi politseid, päästet või kiirabi, tuleb helistada häirekeskuse numbrile 112. 
  • Eestist väljast helistades on häirekeskuse numbriks +372 600 0112. 
  • Kui hädaabinumbrile 112 ei ole võimalik helistada, tuleks pöörduda lähima politseijaoskonda, päästekomandosse või meditsiiniasutusse.
  • Üleriigiliste või laiaulatuslike kriiside korral on kõige asjakohasem infokanal riigiinfotelefon 1247 või veebileht www.kriis.ee.
  • 1247 – riigiinfo telefon, mis tegeleb keskkonnainfo (reostus, hukkunud loomad-linnud või keskkonnaalased õigusrikkumised), teid puudutava info (takistused teel või teehooldusprobleemid) ja päästeala nõuannetega.
  • 612 3000 – politsei- ja piirivalveameti infotelefon.
  • 16 662 – mürgistusinfo telefon (jagab nõu ja abi mistahes mürgistuste korral)
  • 1220 – perearsti nõuandeliin (meditsiinialased nõuanded, mis ei vaja kiirabi sekkumist)
  • 116 111 – lasteabi telefon (abivajavatest lastest teavitamine)
  • 5301 5855 – teemeistri infotelefon (teele langenud puud, talvel lumevallid jms)
  • 659 8970 – teevalgustuse rikked
  • 715 0188 – Imatra Elekter rikketelefon
  • 1343 – Elektrilevi rikketelefon (Prangli, Muuga ja Laiaküla võrguettevõte)
  • 511 7293 – Adven Eesti, kaugkütte rikked
  • 5345 0240 – Viimsi Vesi, veekatkestused

Kriisiks valmisoleku soovitused

  • Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu, sh arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti.
  • Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad, tikud.
  • Varu koju piisav kogus sularaha.
  • Veendu, et su telefon, nutiseade, arvuti jms on parooliga kaitstud. Võimalusel kasuta kaheastmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
  • Kontrolli, et autol oleks kütusepaak alati vähemalt pooltäis.
  • Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
  • Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada, ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
  • Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
  • Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
  • Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk, taskulamp.
  • Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
  • Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (nt elektrikatkestus).
  • Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks: 

  • kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
  • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
  • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse).
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
  • Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
  • Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.
  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puudega inimesed jne).

Allikas: Siseministeerium

Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja