Kriisiinfo

Hädaolukorras, kus on vaja appi politseid, päästet või kiirabi, tuleb helistada Häirekeskuse numbrile 112. Eestist väljast helistades on Häirekeskuse numbriks +372 600 0112. Kui hädaabinumbrile 112 ei ole võimalik helistada, tuleks pöörduda lähima politseijaoskonda, päästekomandosse või meditsiiniasutusse.

Üleriigiliste või laiaulatuslike kriiside korral on kõige asjakohasem infokanal riigiinfotelefon 1247 või lehekülg www.kriis.ee


Kriiside lahendamine Viimsi vallas

Valla elanike küsimustele vastamiseks ja info vastuvõtmiseks avatakse hädaolukorras telefon 5684 0612.

Viimsi vallas juhib kriisiolukordade lahendamist Viimsi valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad nii vallavalitsuse esindajad kui ka elutähtsate teenuste (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, OÜ Viimsi Vesi jne) osutajad. Kriisikomisjoni tööd juhib vallavanem Illar Lemetti. Kriisikomisjoni peamised ülesanded on koordineerida kriisireguleerimist vallas, tagada operatiivne infovahetus ning abistada vallaelanikke ning asutusi. Samuti on kriisikomisjoni töös olulisel kohal komisjoniliikmete koolitamine ning praktiliste õppuste läbiviimine. 

Varjumine Viimsi vallas kriiside korral

Lisatud kaardil märgitud varjekohad ei ole käsitletavad varjendina ja ei kaitse inimesi sõja korral raketi - , keemiarünnakute ja radioaktiivse kiirguse eest. Sõjaolukorras on maandamata riskid tavapärased ja täielikku kaitset ei ole võimalik pakkuda. Kaardil märgitud ehitiste vastupidavust ei ole kontrollinud eksperdid ja nende püstitamisel ei ole lähtutud varjendile esitatavatest nõuetest. Juhul, kui antakse häire, siis oma kodus olijatel ei soovita hakata varjekohtadesse minema, vaid kasutada kas hoone keldrit, esimest korrust või kui see ei ole võimalik, siis valida kandvate seintega väiksem ruum ning hoida akendest kaugemale. Kaardil märgitud kohad on mõeldud pigem selleks, kui häire korral asutakse väljas ja varjekohtade lähedal.

Kuidas valida varjumiskohta juba olemasolevate hoonete seast.

  • välistada suurte klaaspindadega ehitisi 
  • välistada väikesed ja puidust hooned
  • nõukogude ajal ehitatud paneelmajade keldrid ja esimesed korrused on sobilikud
  • majade keldrid on sobilikud
  • keldri puudumisel väiksemad, kandvate seintega ruumid, akendest eemal

Varingu alla jäädes jää rahulikuks ning arvesta, et abi kohalejõudmine võtab aega. Anna endast märku hüüete, koputuste või muu heliallika (vile) kaudu.

Elutähtsad teenused Viimsi vallas

Viimsi valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõudete täisteksti leiad Riigiteatajast.

Vee-ettevõtja peab teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama:
  1) teenuse toimimiseks vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev läbi teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
  2) vajalikus koguses ja töövalmiduses seadmed ja abivahendid;
  3) suutlikkuse jätkata teenuse osutamist elektrikatkestuse korral vähemalt 8 tundi;
  4) täiendavate kokkulepete sõlmimise teenuse osutamiseks oluliste vahenditega varustajaga ja muude oluliste lepingupartneritega;
  5) töökorralduse teenuse osutamise jätkamiseks vedelkütusega varustamise, elektri-, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestuste korraks.

  Punktis 3 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab vee-ettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem tagab elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt 8 tunniks.

Kui elektrikatkestus kestab enam kui 8 tundi, tarnib vee-ettevõtja avariigeneraatorite töö tagamiseks vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui vee-ettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta laeb selle süsteemi või asendab selle teenuse osutamise jätkamiseks uuega.

Teehoolduse eest vastutav ettevõtja peab teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt:
  1) teenuse toimimiseks vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev läbi teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
  2) ilmastikuoludest lähtuvalt vajalikus koguses teehooldustehnika ja abivahendite olemasolu;
  3) täiendavate kokkulepete sõlmimise lisatehnika ja -tööjõu kaasamiseks ning muude asjakohaste meetmete rakendamiseks;
  4) töökorralduse teenuse osutamise jätkamiseks vedelkütusega varustamise, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestuste korraks.

Viimsi valla poolt määratud kohaliku tee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on:

  • 4. seisunditaseme teed 8 tundi;
  • 3. seisunditaseme teed 12 tundi;
  • 2. seisunditaseme teed 24 tundi;
  • 1. seisunditaseme teed 36 tundi.

Olulised riiklikud abi- ja infotelefonid, mida teada ja salvestada oma telefoni

  • 1247 – riiginfo telefon, mis tegeleb keskkonna info (reostus, hukkunud loomad-linnud või keskkonnaalased õigusrikkumised), teid puudutav info (takistused teel või teehooldusprobleemid) ja päästeala nõuannetega.
  • 612 3000 – Politsei- ja Piirivalveameti infotelefon
  • 16 662 - mürgistusinfo telefon (jagab nõu ja abi mistahes mürgistuste korral)
  • 1220 – perearsti nõuandeliin (meditsiinialased nõuanded, mis ei vaja kiirabi sekkumist)
  • 116 111 – lasteabi telefon (abivajavatest lastest teavitamine)
  • 5301 5855 - teemeistri infotelefon (teele langenud puud, talvel lumevallid jms)
  • 659 8970 - teevalgustuse rikked
  • 715 0188 - Imatra Elekter rikketelefon
  • 1343 - Elektrilevi rikketelefon (Prangli, Muuga ja Laiaküla võrguettevõte)
  • 511 7293 - Adven Eesti, kaugkütte rikked
  • 5345 0240 - Viimsi Vesi, veekatkestused

Informatsiooni hankimine kriisiolukorras

Tavaolukorras leiab vajaliku informatsiooni valla kodulehelt või Facebookist. Olukorras, kus ei ole võimalik kasutada mobiilsidet või interneti, tuleks info saamiseks tulla otse vallavalitsuse majja. 

Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et kui tegemist on kriisiga, mil elanikel ei ole võimalik interneti- ja mobiililevi kaudu infot saada, antakse infot Vikerraadio kaudu. Veendu, et sinu kodus on patareidega töötav raadio, varuda valmis patareid. Raadiot on autoomanikel võimalik kuulata ka autos.


Kriisideks valmisolek ja nendega toimetulek

Muutuvas maailmas on oluline omada valmisolekut eri kriisidega toimetulekuks. Loe, kuidas pere ja kogukonnaga kriisideks valmis olla leheküljelt olevalmis.ee 

Soovitatav on alla laadida oma nutiseadmesse „Ole valmis“ rakendus, mis aitab kriisideks valmistuda ja saada olulist infot. Rakendus töötab ka siis, kui interneti ei ole.

Lisaks tasub hoida pilku peal neil lehekülgedel:

Kriisiks valmisoleku soovitused

  • Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu, sh arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti.
  • Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad, tikud.
  • Varu koju piisav kogus sularaha.
  • Veendu, et su telefon, nutiseade, arvuti jms on parooliga kaitstud. Võimalusel kasutada kaheastmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
  • Kontrolli, et autol oleks paak alati pooltäis.
  • Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
  • Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada, ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
  • Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
  • Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
  • Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk, taskulamp.
  • Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
  • Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (nt elektrikatkestus)