Keskkonnaosakonna tagasivaade aastale 2023
Keskkonnaosakonnas domineerisid möödunud aastal teemadena jäätmekäitlus ning looduskaitse. Veel enne aasta lõppu, detsembrikuu istungil otsustas Viimsi vallavolikogu kahe uue maastikukaitseala (MKA) loomise, mis tähendab, et 2022. aastal alguse saanud kaitsealade loomise menetlused on jõudnud finišisse ja Viimsi vald ning Eesti tervikuna on kahe kaitseala võrra rikkam.
Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA on mõlemad väga olulised lülid meie rohevõrgustikust ning kaitsealade loomisega panustatakse rohevõrgustiku sidususse ja elupaikade killustumise takistamisse. See samm muudab Viimsi südame rohelisemaks ja rõõmustab loodushuvilisi.
Möödunud aasta lõppu oli plaanitud ka olemasolevate maastikukaitsealade tähistamine, kuid see lükkus ilmastikuolude tõttu käesolevasse aastasse. Tähised saavad endale Mäealuse, Leppneeme-Tammneeme ja Krillimäe MKAd ning tähistusi täiendatakse Rohuneeme MKAl. Samaaegselt käivad tööd Mäealuse maastikukaitsealale infotahvlite lisamiseks, et tutvustada ala ulatust, loodusväärtusi ja kehtivaid reegleid. Veel enne aasta lõppu tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) otsus, et Viimsi valla taotlus Rohuneeme MKA kaitsekorralduskava tegevuste elluviimiseks valiti toetuse saajate hulka. KIKi toetuse kaasabil viiakse 2024. aastal alal läbi taimestiku inventuur ning antakse hinnang kuivendussüsteemide taastamise või likvideerimise vajaduse osas. Antud tegevused võimaldavad meil ala väärtusi paremini kaitsta.
Uus jäätmehoolduseeskiri
2023. aasta algas jäätmemajanduses suurte muutuste tuules, sest kehtima hakkas uus Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri, millega täpsustusid nõuded nii pakendijäätmete kogumisele kui ka biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumisele. Biolagunevate jäätmete kohapeal kogumine muutus kohustuslikuks kõigile ning kortermajadele alates 5 korterist lisandus ka pakendijäätmete mahuti kohustus. Seega on pea kõigil korterelamute elanikel ning suurel osal ridaelamute elanikel mugav omal kinnistul ära anda kõige sagedamini kodus tekkivaid jäätmeid. Kellel veel seda võimalust pole, peaks võtma ühendust oma ühistu juhatusega.
2023. aastal alustasime Viimsi vallas ka jäätmetel liigiti kogumise seire pilootprojektiga PrügiBinGo, mille esmane eesmärk oli saada ülevaade elanike käitumisharjumustest jäätmete liigiti kogumisel ning anda elanikele vahetut tagasisidet ja nõu, kuidas seda käitumist parandada. Kokku kontrolliti seire raames kevadise ja sügisese kontrolliringiga 310 kinnistut. Kui kevadise kontrolli ajal vastas nõuetele vaid 3 protsenti kinnistutest, siis sügisel eelnes kontrolliringile ka teavituskiri, mis tõstis nõuete täitmise osakaalu 8 protsendini. Kokkuvõtvalt võib öelda, et suurimaks probleemiks on pakendijäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine.
Pakendijäätmete liigiti kogumise edendamiseks jätkus ka möödunud aastal koostöö taaskasutusorganisatsioonidega.
Kui varasematel aastatel on teatud külade elanikud saanud endale postkasti kollase koti koos vastavate infolehtedega teenuse proovimise ja prügi sorteerimise kohta, siis möödunud aastal viisime kahes külas läbi ka infopäevad, lisaks tutvustati teenust Viimsi keskuses. Kuigi otseposti kasutav kampaania osutus infopäevadest edukamaks, sai just infopäevadel ümber lükatud nii mõnigi hirm või müüt ning vastatud segadust tekitavatele küsimustele.
2023. aastal viis Viimsi vallavalitsus KIKi kaasrahastusel läbi projekti võõrnälkjate tõrje toetamiseks Viimsi vallas. Selleks paigaldati mai alguses igasse Viimsi valla mandriosa külla ning mõlemasse alevikku spetsiaalne kogumismahuti, kuhu kohalikud elanikud said suletud konteineris tuua oma koduaiast või mujalt vallast kokku kogutud Hispaania teetigusid ja mustpeanälkjaid. Kokku paigaldati üle valla 16 konteinerit, mida tühjendati sõltuvalt asukohast ligi 20 korda. Hooaja lõpuks oli mahutitesse kokku toodud pisut vähem kui pool tonni võõrnälkjaid. Võõrnälkjad viidi iga tühjenduse järgselt tuhastamisele Maardu linnas asuvasse loomade krematooriumisse.
Igapäevased toimetused
2023. aastal jätkus loomulikult ka osakonna jooksev töö. 13.12.2023 seisuga oli aasta jooksul väljastatud 163 raieluba ja kinnitatud 92 raieteatist. Koostöös planeeringute osakonnaga koostati kolm eelhinnangut, et selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus detailplaneeringu koostamisel. Kõigil juhtudel leiti, et keskkonnateemadega arvestamine on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus ning eraldi KSH koostamine polnud vajalik.
Lisaks vaatas osakond läbi ehitusprojektide keskkonnatingimustele vastavust kokku ligi 450 korral. Alustati uue raiemääruse koostamisega, mille eesmärk on edaspidi täpsemalt ja arusaadavamalt hinnata raiutavate üksikpuude väärtust ja panna paika üheselt mõistetavad kriteeriumid asendusistutuse määramiseks. Uus raiemäärus peab panustama tiheasustusaladel olemasoleva kõrghaljastuse kaitsesse ning tagama piisavas mahus asendusistutuse raiutud puude kompenseerimiseks.
Keskkonnaosakond lõi kaasa ka uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Muuhulgas aitas osakond kehtiva ehitusõiguse alusel kokku panna elanike arvu prognoosi, mis oli aluseks vee tarbimise eksperthinnangu koostamisel. Samuti osalesime Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamise töökoosolekutel ning panustasime omalt poolt nii keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi valmimisse kui ka keskkonnaalaste uuringute ettevalmistustöödesse.
Lõpule jõudis ka Viimsi mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti koostamine. Projektiga on ette nähtud terviklahendus pargi välisvalgustusele, mööblile jt väikevormidele. Projektiga täiendatakse ja ühtlustatakse pargi teedevõrgustikku, nähakse ette tiigi taastamine ajaloolises asukohas, sealhulgas on tiigile ette nähtud nii keskne saar kui ka sillad. Pargi lõunaossa on kavandatud paviljon ja parki Tallinna linna poolt markeeriv maamärk. Muuhulgas valmis ka pargi istutus- ja hoolduskava järgmiseks kümneks aastaks, mis jaotab pargi erineva hooldusintensiivsusega aladeks, näeb ette kehvas seisus puude raie ning uued istutusalad.
Keskkonnaosakonna meeskond
Foto: Maris Markus