Jätkub Leppneeme ja Kelnase sadamate arendamine
Leppneeme ja Kelnase sadamateenuseid on ees ootamas mitmed arendustööd, millega muudetakse sadamad klientidele turvalisemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Vallavalitsuse jaoks on ettevõetavad tööd plaanipärased ja nende tööde vajalikkuse väljaselgitamise osas on tehtud koostööd ning kogutud arvamusi nii saareelanikelt, sadamakülastajatelt kui ka koostööpartneritelt. Sadamataristu arendamisega alustati juba möödunud aastal, kui Leppneeme sadamasse paigaldati Prangli elanikele postiteenuse kättesaadavuse parandamiseks Omniva pakiautomaat.
Sellel aastal rajatakse kogukonna eestvedamisel Kelnase sadamasse paatide veeskamiseks slipp, mis võimaldab Prangli elanikel paatide veeskamist ja ohutut randumist. Rekonstrueerimistööd ootavad ees Kelnase sadama muuliotsasid, kuna laiali vajunud muulikivid on muutnud sadamasse navigeerimise ohtlikuks. Esimeses tööde etapis on kavas taastada sadama põhjamuul.
Teine suurem töö on seotud mõlema sadama parkimiskorraldusega. Kelnase sadamasse on plaanis rajada täiendav autoparkla, mis hõlbustab sadamaalal vaba aja veetmist ja kultuurisündmuste korraldamist. Ka Leppneeme sadamas on plaanis moderniseerida parkimiskorraldust.
Viimastel aastatel on Leppneeme sadama kaikohtade nõudlus kordades ületanud pakkumust. See probleem saab mõningase leevenduse, sest täiendavate 12 kaikoha loomiseks soetati 15-meetrine ujuvkai, mis võetakse kasutusele 2023. aasta navigatsioonihooajal. Leppneeme sadama 4. kail taastatakse mageveeühendus ja paadiomanikud saavad külastustasu eest kaikoha, magevee- ja elektritarbimise võimalused.
Selle aasta 2. märtsil kooskõlastas Keskkonnaministeerium Leppneeme ja Kelnase sadama uuendatud reostustõrjeplaanid. Keskkonnaministeeriumi nõuniku Kaspar Andersoni soovitusel on riskianalüüsis arvesse võetud täiendavaid riske, nagu Kelnase-Leppneeme liinil Prangli saare generaatori tarbeks reisiparvlaeva Wrangö tekil tonnistes mahutites veetav diislikütus. Järgmise sammuna taotletakse merekeskkonna programmist sadamatele vajalike reostustõrjevahendite soetuseks toetust. Sadama pidajale tuleneb reostustõrjeplaani kohustus sadamaseadusest ja selles kirjeldatakse reostuse avastamise ja likvideerimise tegevused, millega piiratakse reostuse levikut ja selle tulemusena suurema kahju teket merekeskkonnale.
Sadamate arendamiseks ja teenuste hoidmiseks, mis oleks vastavuses klientide vajadustega, tuleb teha investeeringud. Nende kulude katmiseks muutis vallavalitsus 1. märtsil välja antud korraldusega sadamateenuste hinnakirjasid. Uuenenud hinnakirjaga saab tutvuda siin. Sadamatasud toetavad sadamate taristusse tehtavaid investeeringuid ja nii on igal paadiomanikul võimalik panustada oma kodusadama arendamisse.
Sadamate kasutamine liigub tõusutrendis
Leppneeme ja Kelnase sadam on aastate jooksul aina enam kasutust leidnud ja seda on oluliselt mõjutanud liinil sõitvate laevade suurus ja võimekus. 1996. aastal alustas Prangli liinil sõitmist postipaat Helge, mis võttis pardale kuni 36 reisijat.
Reiside arv ulatus kuni 1300ni ja reisijate arv kuni 15 000ni aastas. 2010. aastal vahetati Helge suurema aluse Vesta vastu, millele mahtus kuni 47 reisijat ja see muudatus tõi endaga kaasa mõningase reisijate arvu kasvu.
Kui 2010. aastal teenindati liinil üle 13 000 reisija, siis 2011. aastal üle 17 000. Reisijate arv jätkas kasvamist ning 2013. aastal toodi liinile veelgi suurem ja võimekam reisiparvlaev Wrangö, mis teenindab Prangli liini siiani. Alusel on 72 reisijakohta ning tekil kohad kahele sõiduautole või ühele veokile kogumassiga kuni 10 tonni.
2022. aastal teenindati liinil rekordiliselt 29 467 reisijat. Võttes arvesse praegust trendi, prognoositakse 2050. aastaks Prangli liinil reisijate arvuks kuni 60 000.
Fotod: Siim Jürima, Ivo Kruusamägi, Marten Väljas, Raul Ilisson
Raul Ilisson
merenduse vanemspetsialist