Targad sademeveesüsteemid tagavad puhtama Läänemere

Linnalised piirkonnad suurendavad ümbritsevate veekogude reostuskoormust ning märkimisväärne osa reostusest jõuab merre suurte sadude ajal läbi sademeveesüsteemi (näiteks teekatetele kogunenud tolm või torudesse kogunenud setted).

Eestis, sh Viimsis on antud probleem oluline, kuna Läänemeri on üks maailma suurimaid ja enim reostunud riimveelisi veekogusid. Kõrge reostustase tuleneb Läänemere omapärast, milleks on väike keskmine sügavus, aeglane ning piiratud veevahetus läbi madalate Taani väinade (võtab 30 aastat), suur ajalooline jääkreostus ning ligi 85 miljonit inimest, kes läbi oma igapäevaste tegevuste tekitavad saasteaineid, mis kanduvad läbi jõgede ja sademeveesüsteemide merre. 

Kuna Läänemerd ohustavad enim maismaalt tulenevad, põllumajanduse, tööstuse ning transpordiga seotud saasteained, siis on oluline mere olukorra parandamiseks puhastada sademevett selle tekkekohas ning vee kvaliteeti pidevalt jälgida, et vältida reostunud vee jõudmist merre. 

Viimsi valla merepiir on pikk ning sademevee väljalaskusid on päris mitmeid. Seetõttu mõjutab valla ja selle elanike tegevus otseselt rannikualade ja ka Läänemere vee kvaliteeti. Tegevuste mõjude hindamine peab olema teadmiste ja andmete põhine, mis eeldab investeerimist nii seire- kui ka puhastusseadmetesse. 

Sademeveesüsteemide haldajal on kohustus kord kvartalis sademevee proovi võtmiseks ning sedagi viiakse läbi vaid juhul, kui omavalitsusel või ettevõttel on selleks keskkonnaloaga määratud kohustus. Viimsi vald teeb seda igas kvartalis. Tagamaks võimalikult head tulemused, vajab proovivõtt planeerimist, et võtta arvesse nii sademevee süsteemi omapära kui ka ilma muutlikkust ning isegi parimal planeerimisel võib piirkonna ühest otsast teise sõitmine võtta nõnda palju aega, et võetava sademevee proovi esinduslikkus muutub küsitavaks. 

Sellest tulenevalt näitab tavaline käsitsi võetav veeproov vaid vee kvaliteeti teatud kohas ning ajal, kuid isegi proovi laborisse toimetamine ning analüüsimine võtab sageli väärtuslikku lisaaega, mida võiks kasutada hoopis reostuse allika väljaselgitamiseks või isoleerimiseks. 

Interreg Kesk-Läänemere programmi projekti CleanStormWater üheks eesmärgiks Viimsi vallas oli välja ehitada sademevee kvaliteedi reaalajas seiramise süsteem. See võimaldab saada ülevaate merre juhitava sademevee kvaliteedist ning ette näha ennetavaid tegevusi reostuse sattumise vältimiseks Läänemerre. Selline süsteem ehitati Eestis välja esmakordselt. 

CleanStormWater projekt
CleanStormWater projekti juhtpartner on Viimsi vald, kes koos Tallinna tehnikaülikooli, Turu rakenduskõrgkooli ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli teadlaste abiga otsisid lahendusi sademevee efektiivsemaks käitlemiseks linnakeskkonnas. Lahendusi katsetati Viimsi, Turu ja Lieto ning Riia omavalitsustes. 

Soome katsealadel analüüsiti peamiselt looduslähedaste sademeveesüsteemide efektiivsust, mille tarbeks koguti veekvaliteedi ning kvantiteedi andmeid reaalajas. Uuringute raames seirati parameetreid nagu hägusus, elektrijuhtivus, temperatuur, veetase ning vooluhulk ja otsiti antud parameetrite seost ohtlike saasteainetega (toitained, raskemetallid), mis akumuleeruvad keskkonnas ning mida sageli seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Lisaks võivad need ained põhjustada kahjulikke hetkelisi ning kroonilisi mõjusid nii elusloodusele kui ka inimestele. Osad raskemetallid on juba väikestes kogustes kahjulikud inimorganismile, põhjustades toksilisi või kantserogeenseid mõjusid, kahjustades närvisüsteemi või mõjutades ainevahetust. Toitained on lämmastiku- ja fosforiühendid ning nende üleküllus põhjustab veekogude õitsemist, millega sageli kaasneb veekogude hapnikupuudus ning veekvaliteedi halvenemine. 

Riia linn ning Viimsi vallavalitsus investeerisid sademevee majandamise taristu parandamisesse ning veekvaliteedi ja kvantiteedi seire süsteemi. Mõlemas pilootalas katsetati „vortexi“ ehk vee keeriselisel liikumisel põhinevat tehnoloogial põhinevat õli- ja liivapüüdurit, mida varasemalt on Läänemere piirkonnas vähe rakendatud. Riiga paigaldati väiksema ehitusaluse pindalaga vertikaalne ning Viimsisse Sõpruse teele horisontaalne seade. 

Puhastite toimimise tõhusust hakatakse uurima, kasutades seadmetesse paigaldatud andureid, mis koguvad andmeid vee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta ning edastavad need reaalajas kohalikele omavalitsustele. Paigaldatud seadmed peaksid tagama, et hõljuvained ning naftasaadused püütakse kinni enne nende jõudmist Viimsi rannikumerre. Hõljuvained on olulised parameetrid, kuna nendega on sageli seotud nii patogeensed mikroorganismid, raskemetallid kui ka eelpool mainitud toitained. 
Lisaks sellele ehitati Viimsisse Karulaugu teele ka „tark“ võre, mis kogub kokku ujuv- ja lendleva prahi – näiteks tuulega tee pealt kraavi kandunud jäätisepaberid –, et piirata nii sademevee torustike ummistumist kui ka prügi kandumist merre, ning annab vallale teada, kui võre on täis ja vajab puhastamist. Mõlemad lahendused koguvad andmeid vee kvaliteeti ja kvantiteeti iseloomustavate parameetrite kohta ning andmetele tuginedes saadavad signaali vallale selle täitumisel või mõne tõrke tekkimisel. Täiendavalt ehitati ümber Muuli teel paiknev sademeveekraav, et aeglustada sademevee väljavoolu Viimsi lahte, misläbi paraneb Viimsi supelranda juhitava sademevee kvaliteet. 

CleanStormWater projekti raames rajati Viimsi valda kokku neli sademevee reaalajas seiramise sõlme, mis on ainulaadsed nii Eestis kui ka Läänemere piirkonnas ning mis on seega oluliseks sammuks, muutmaks sademevee majandamist teadmiste ja andmete põhiseks. 

Viimsis kogutakse andmeid vee kvaliteeti iseloomustavate parameetrite – elektrijuhtivus, hägusus, PH, lahustunud hapnik, temperatuur – kohta ning kiired muutused antud parameetrite dünaamikas võivad näidata muutuseid vee kvaliteedis, mis paljale silmale jääksid märkamatuks. Näiteks järsud kõikumised mõõdetavas temperatuuris, elektrijuhtivuses ning vooluhulgas/veetasemes võivad olla indikaatoriteks, et sademeveesüsteemi juhitakse kas tahtlikult või tahtmatult reostunud vett. Allpool oleval graafikul on näide järskudest temperatuuri muutustest sademeveesüsteemis – e-monitooring suudab taolised anomaaliad tuvastada.

Juhtumeid, kus esineb toruühendusi, mida ei ole ühelgi kaardil, esineb kõikide vanade veesüsteemide puhul ning ilma järjepideva seireta on nende kohtade leidmine väga keeruline. Eriti oluline on selliste ühenduste leidmine ning likvideerimine asukohtades, kus sademeveesüsteem suubub avalikku randa nagu seda on Viimsis, kuna reoveega kaasnevad patogeensed organismid nagu enterokokid, kolibakterid ja muud, millega kokkupuutel võivad inimesed haigestuda. Selleks, et kogutud andmete analüüs oleks põhjalik, on Viimsi vald kaasanud projekti tehnikaülikooli teadlased.

Uued lahendused toetavad Viimsi vallas keskkonnaseisundi parandamist ning on investeeringu mõttes kuluefektiivsed, kuna suurem osa maksumusest on kaetud Euroopa Liidu teadus- ja rakendusprojektide vahenditest.

Ehkki tänasel päeval on suurem osa tööstus- ning olmereostusest suunatud eraldi torudega reoveepuhastisse, tekitab hajureostus – näiteks teekatetele sattunud õli ja lendlev praht – siiani probleeme. Hajureostusega tegelemine vajab lisaks CleanStormWater projektis rajatud tarkadele lahendustele ka märkimisväärset panust iga vallaelaniku tasandil. Olulisemateks tegevusteks, mida iga üks saab vähese vaevaga ära teha, et Viimsi valla rannikumere veekvaliteeti parandada, on kasutada aias mõõdukalt väetiseid, vältida taimemürkide ja muude kemikaalide kasutust, taaskasutada sademevett oma hoovis, panna suitsukonid selleks ette nähtud prügikastidesse. Keskkonnale on abiks ka püüd vähendada tarbimist, mis on kaudselt seotud tööstuslike heitmetega ning kasutada optimaalsemalt erinevaid transpordiliike, et vähendada kulumaterjalide kandumist keskkonda.

Sademevee seire ning majandamine on vajalik ning oluline samm puhtama Läänemere poole, mis käesoleval ajal ei ole andmete vähesuse ning nendega seotud ebamäärasuse tõttu laialdasemat kasutust leidnud. Euroopa Liidu tasemel on väljatöötamisel regulatsioonid ja juhendmaterjalid targa sademevee majandamise rakendamiseks ning kauge ei ole ka tulevik, kus me lisaks üleujutustele seostaks sademevett ka veekogude tervisega. Tallinna Tehnikaülikoolis tegeletakse paralleelselt nii sademeveest tingitud üleujutuste vähendamise kui ka sademevee kvaliteedi parandamist toetavate rakenduste välja töötamisega. 

Rahvusvaheliste koostööprojektide käigus on võimalik väljatöötatud lahendusi katsetada linnakeskkonnas ja reaalsete võrkude peal. Järgmised targad ja jätkusuutlikud sademeveelahendused luuakse Viimsi valda koostöös TalTechiga Life LATESTadapt raames, mille tegevustega alustati käesoleva aasta oktoobris. 

Viimsi vald on Eestis eesrindlik uute ja kestlike laheduste katsetamisel ja laialdasemal rakendamisel. Valla poolt loodud avalik andmehaldus ja -kuvamise süsteem VAAL on piirkonnas suhteliselt ainulaadne, olles eeskujuks nii kohalikele kui ka välisriikide omavalitsustele. Koostöö valla ja ülikooli vahel on olnud tulemuslik ning võimaldanud paljudel ideedel jõuda paberilt põllule. Rohepöörde ja kliimamuutustega kohanemisega seotud tulevikuväljakutseid suudame seljatada ainult suurema koostöö läbi.

Kristjan Suits, Ivar Annus, Nils Kändler 
Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituudi linna veesüsteemide uurimisgrupp