Viimsi riigimetsad kui kõrgendatud avaliku huviga alad

23. nov 2022
Foto: Jane Saks

Eelmisel aastal kohtus Viimsi Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ning kujundati ühine arusaam, millised Viimsi valla metsaosad on kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH) ning kus tuleb metsamajandamisel avalikust rohkem kaasata. Kohalik omavalitsus on RMK jaoks esmane partner KAH-tunnustega riigimetsade selgitamisel.

Üldjuhul lepitakse kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised KAH-alad kokku kohaliku  omavalitsusega üldplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringu menetlemine on pikaajaline protsess, millega otsustatakse ära omavalitsuse territooriumi ruumiline planeering pikemaks ajaks. Metsa majandamist võimalikel KAH-aladel ei ole aga võimalik seniks seisma panna, kuni üldplaneeringu koostamisega on jõutud planeeringu kehtestamiseni, sest tõenäoliselt võtab see mitu aastat aega. Viimsi metsad vajavad tähelepanu juba täna, kokkulepitud KAH-alad on aga omakorda sisendiks üldplaneeringule.

RMK on märkinud, et riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad, peab RMK KAH-alaks. Tulenevalt eeltoodust on Viimsi Vallavalitsus koostöös RMK-ga määranud kõik Viimsi valla haldusterritooriumil paiknevad RMK haldusalasse kuuluvad riigimetsad KAH-aladeks ning kooskõlastanud KAH-alade ruumikujud.

Täpsemalt on kaheksa erinevat KAH-ala:
1.    Rohuneeme-Kelvingi – 195 ha; 
2.    Leppneeme-Tammneeme – 241 ha; 
3.    Krillimäe – 435 ha;  
4.    Randvere-Tädu – 486 ha; 
5.    Haabneeme – 2 ha;  
6.    Äigrumäe Metsavahi – 3 ha; 
7.    Naissaare Looduspark – 1722 ha; 
8.    Prangli saar – 109 ha.
Huvi korral saab täpsemat infot veebilehelt. Seal näeb ka Viimsi avalikke kaitsealuseid alasid, KAH-alade nägemiseks tuleb sisse lülitada kaardirakenduses „KAH-alad“.

foto
Mandriosa KAH alade ruumikujud.

Huvi on suur aga mida see õigupoolest tähendab?
KAH-alade määramise tulemusel on kogukond metsaotsustel rohkem kaasatud ehk kõikide Viimsi riigimetsade majandamise osas on kohalikul kogukonna võimalus kaasa rääkida. Viimsi Vallavalitsus leiab, et kui elanikud saavad Viimsi metsade majandamisel kaasa rääkida, on ka rekreatiivsed ja loodusväärtused paremini hoitud. Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid plaanidest hakata koostama metsatööde kavasid. Avalike arutelude ja infovahetuse käigus täpsustatakse, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörata.

KAH-alade majandamiseks on kokku lepitud järgmised üldised põhimõtted:
•    lageraied tehakse maastikku sobituvalt;
•    lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena;
•    lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil;
•    enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel;
•    raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt;
•    maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja -radasid;
•    turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise.

Tasub märkimist, et KAH alad kattuvad suuresti nii riiklike kui ka kohalike kaitsealadega ning seetõttu tuleb metsamajandamisel arvestada ka nendele kaitsealadele sätestatud piirangutega. Kaitsealade kaitse-eeskirjad on leitavad veebilehelt.

foto
Kaasamise skeem metsatööde planeerimisel.

Toomas Luhse
keskkonna vanemspetsialist