Visioonipäeva kokkuvõte: inimene ja heaolu
Viimsi Visioonipäeval arutasime kogukonnaga, millised on valla suurimad väljakutsed aastal 2045 ja kuidas tagada heaolu kõikidele Viimsi inimestele nende vanusest ja vajadustest lähtuvalt. Kuidas tõsta tänaste tööealiste viimsilaste teadlikkust oma tervise hoidmisest ja tuleviku planeerimisest? Kuidas saab teadlik keskkonnakujundus toetada meie vaimset ja füüsilist tervist? Kuidas saab toetada kogukonda vallavalitsus ja milline on iga inimese omavastutus heaolu tagamisel?
Maailm meie ümber muutub ja tekivad uued väljakutsed ning probleemid, millega tuleb tegeleda Viimsis nii sotsiaalvaldkonnas kui ka valdkondade üleselt. Sotsiaalsete vajaduste hindamisel tuleb tagada, et vajadused oleksid selgelt määratletud ja arusaadavad, üheselt mõistetavad ja kogukonnas aktsepteeritud.
Üheks suuremaks väljakutseks kogukonna ja inimese heaolu tagamisel on valdkondadevaheline koostöö.
Meie enda roll tervise hoidmisel ja heaolu tagamisel
Kuigi oodatav eluiga on 1995.–2020. aastani olnud kasvutrendis (sünnimomendist 77,2 eluaastat (meestel 72,8 ja naistel 81,4 aastat)), ei ole paraku tervena elatud aastad alates 2009. aastast suuri muudatusi olnud (mehed elavad tervena 54,9 aastat ja naised 58 eluaastat). Eestis on ligi 53% tervisekaotusest tingitud riskiteguritest või -käitumisest (toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine).
Enesehoid, teadlikud valikud ning ennetavad tegevused kogu elukaare jooksul on siinkohal märksõnadeks.
Töötoa aruteludes leidsid osalejad, et teadlikkuse tõstmine on tõhusaim ennetusviis. Heaks suunajaks valikute tegemisel on motivatsiooni tõstmine projektide ning ennetustegevustega. Uudse ettepanekuna toodi välja suhete ja vaimse tervise „Paranduskeldri“ idee, mille mõte on kantud ringmajanduse ja taaskasutuse põhimõtetest, kus parandamist ja kohendamist ei vaja mitte ainult asjad vaid ka suhted ning vaimne tervis. Oluline on leida ja hoida oma elus tasakaalu virtuaalmaailmaga.
Töötoas leiti ühiselt, et psühhosotsiaalsete oskuste õpetamine ja omandamine peaks alguse saama lasteaiast ja koolist ning vaimse tervise toetamine on vajalik kõikides vanusegruppides. Üheks viisiks vaimse ja füüsilise tervise toetamisel on läbimõeldult kavandatud atraktiivsed rekreatsioonialad, kus igas eas inimesed leiavad omale meelepärase tegevused. Vaja on planeerida kogukondlikke kooskäimisi ja tegevuskohti. Näiteks kogukonnaaiad, huvi- ja loomemajanduse paigad ning kogukonnaharidus. Tervishoiuteenuste paremaks kättesaadavuse tagamiseks võiks tulevikus planeerida mobiilseid terviseteenuseid ning propageerida suuremat e- terviseteenuste kasutamist.
Milliseid väljakutseid esitab vananev ühiskond?
Statistikaameti prognoosi kohaselt on 2040. aastaks iga neljas inimene Eestis vanem kui 65 eluaastat (ca 25,6% rahvastikust). Easõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis valdkondades (ruumiplaneerimine, huvitegevus, kultuur ja sport, haridus jne).
Kuigi vananev rahvastik on väljakutseks kogu Eestile, oli töötoas osalejate hinnangul võimalik kohalikul omavalitsusel paljuski ära teha. Oluline on füüsilise keskkonna planeerimisel arvestada inimeste (eri)vajadustega vastavalt nende eale ja liikuvusele. Vanemaealiste seisukohalt on vajalik, et avalikus ruumis oleks piisavalt istekohti ja avalikke tualette (terviserajad, kergliiklusteed, pargid ja puhkealad).
Lisaks füüsilisele keskkonnale tuleks võimaldada sotsiaalset aktiivsust võimaldavaid tegevusi. Siinkohal on oluline roll kogukonnal ja kohalikel tööandjatel, kes saavad eakaid kaasata tegevustesse ja pakkuda jõukohaseid tööampse. Tänase tööealise elanikkonna teadlikkuse tõstmine oma vanaduspõlve teadlikul planeerimisel annab võimaluse turvaliselt ja väärikalt vanaduspõlve pidada ning juba eelnevalt mõelda läbi näiteks milline on sobiv elukeskkond. Kas valida elamiseks korter või maja, kas vajalikud teenused on läheduses, kuidas tagada materiaalne kindlustunne jne.
Visioonipäeval osalejad leidsid, et kogukonna erinevaid vanusegruppe aitaks sidustada ühised tegevused ja sündmused, mis sobiks eri vanuses kogukonnaliikmetele. Palju abi on Viimsi valla sündmuste kalendrist, mille leiab vallavalitsuse kodulehelt. Soodustama peaks huvialasid, mis ei ole eapõhised, vaid koondavad ühiste huvidega inimesi.
Milline on Viimsi kogukond aastal 2045?
Abi pakkumine algab kodust ja kogukonnast. Üldinimlikke väärtusi kandev kogukond on heaolu tagaja ja aina olulisemaks saab vabatahtlik tegevus kogukonnas ning kõikide kogukonna liikmetega arvestamine, olgu selleks siis eakad, lapsed või erivajadustega inimesed. Kui kodus elamine abivajadusest tingituna enam võimalik ei ole, võiks olla järgmiseks toeks kogukonnas elamise teenus, kus abivajaja jääks omale tuttavasse piirkonda ja tuttavate inimeste keskele elama ning saaks vajalikud teenused (mobiilne terviseteenus, igapäevaelu toetamine jne) oma kogukonnas.
Viimsis peab olema hea elada kõikidel viimsilastel hoolimata nendes vanusest, soost, haridusest või sissetulekust.
Katrin Markii
abivallavanem
Foto: Tiit Mõtus