Milline võib olla meie Viimsi aastal 2045?

Pikaajaliste strateegiliste plaanide loomisel räägime millestki, mis on kauges tulevikus ja millele me igapäevaselt ei mõtle. Samas muutused meid ümbritsevas maailmas on paratamatud ning pikaajalise plaani tegemine on äärmiselt vajalik. Nii suudame me neid muutusi teadlikult juhtida, kiiremini kohaneda ja oleme kaasatud oma kodukoha arengu suunamisel.

Elame ajal, kus on palju erinevaid kriise. See lööb sassi ka lühiajalisemad plaanid ja suurejoonelisteks ettevõtmisteks võib energiat ja ressursse väheks jääda. Inimesena otsime me alati turvalisust, tahame, et meil oleks kindlus, et elektrienergia oleks olemas, et me saaks tööl käia, et lapsel läheks koolis hästi jne. 

Stabiilsus ja kindlus tuleviku suhtes pakub meile hädavajalikku turvatunnet. Samas iga uue asjaga kohanemine ja muutus meie igapäeva rutiinis nõuab meilt lisaenergiat. Isegi kui selleks on esmapilgul väike asi nagu muutunud bussigraafik, lükkamata lumi või kodupoes muudetud tootepaigutus. Uute olude ja asjadega kohanemine nõuab enamasti pingutust, tekitab ebamugavust ja teatud mõttes ka stressi. Kuidas me kriisides hakkama saame?

Elanikud ootavad kohalikult omavalitsuselt ja riigilt stabiilsust ja võimekust kõikide kriiside ning keeruliste olukordadega hakkamasaamist. Samuti selget nägemust tulevikust ja teadlikku juhtimist. Isegi kui kõik plaanid kohe ei realiseeru, on kogukonnal vaja tunda kindlust, et eesmärkide nimel töötatakse ja kohalikku elu korraldatakse lähtuvalt kogukonna huvidest. Selleks on sõltumata kriisidest vaja head strateegiat, kindlaid toimimispõhimõtteid ja pidepunkte.

Tugeva ja hästi toimiva omavalitsuse üheks alustalaks on tugev kogukond. Vallamajas töötavad ametnikud üksi ei saa luua kindlust pakkuvat kodukohta ilma kogukonna aktiivse osaluse ja toeta. Tugev side ja koostöö kogukonnaga on see, mis seab meid valmis ootamatusteks, olgu see tervisekriis, lumetorm või elektrikatkestus.    

Tuleviku planeerimine toimub sõltumata kriisidest
Viimsi on võtnud tuleviku planeerimise ohjad tugevalt kätte ja käesoleva aasta jooksul toimub palju tulevikku vaatavaid mõttetalguid. Seda nii 20 järgmise aasta arengukava loomise kui ka uue üldplaneeringu koostamise näol. 

Aastal 2022 läbi viidud rahulolu-uuring näitas, mida elanikud hindavad ja millist Viimsit soovivad. Ent vastajate seas eristub kaks huvigruppi, kes näevad Viimsit erinevatest perspektiividest. Ühel pool on pikemat aega vallas elanud viimsilased, kes on skeptilisemad toimunud muutuste ja uute investeeringute osas, ning positiivsemalt meelestatud uued tulijad, kes pigem ootavad arengut – uusi rajatisi lasteaedade, koolide, spordihoonete ja erateenuseid pakkuvate keskuste näol.

Oluline on, et mõlemad osapooled end Viimsis hästi tunneksid ja arengus oleks leitud osapooli rahuldav tasakaal. Infrastruktuuri arendamine ja uute investeeringute tegemine on teatud valdkondades möödapääsmatu. Suurenev elanike hulk tähendab ka järjest kasvavat nõudlust teenuste järele, ning mitte ainult mahult, vaid ka eriilmelisuse poolest.

Aga Viimsi on juba täis ehitatud! 
Vastavalt kehtivate planeeringute ja projekteerimistingimustega lubatud ehitusõiguste arvule saame hinnata maksimaalset elanike arvu. Selle stsenaariumi tõenäosust ja täpset realiseerumise aega on keeruline planeerida, kuid elamuühikute kalkulatsioon näitab, et elanikke saab Viimsis olema aastaks 2045 maksimaalselt 30 000. Praeguste kriiside tuules ilmselt mitmed ehitustegevust plaaninud arendused ei astu nii kiirel sammul edasi ja kõik omanikud, kes täna ehitusõigust omavad, seda õigust ilmselt ei kasuta. Küll aga peame selleks olema valmis kaugemas tulevikus. 

Küll aga peame tõdema, et me ei saa piirata inimeste põhiseaduslikku õigust endale kodukoht valida ja samuti ei saa rahvaarvu number olla otseselt detailplaneeringu algatamisest keeldumise aluseks. Kohalik omavalitsus saab luua planeeringute ja ehitusprojektide menetluseks ehituslikud reeglid, mis tagaksid muuhulgas investeeringud kvaliteetsesse elukeskkonda. Selle alusel saavad maaomanikud juba hinnata, kas sellistel tingimustel on nad valmis panustama, muudavad oma arendusplaane või lükkavad need edasi või loobuvad neist sootuks.

Kuidas toimub pikaajalise plaani loomine järgmiseks 20 aastaks?
Pikema strateegia loomine ei tähenda ainult seda, et me planeerime samu tegevusi, mida me siiani oleme harjunud tegema, lihtsalt pikema perioodi peale. Ei piisa, kui teeme tööplaani, mis aastal milline hoone plaanis ehitada on, ja venitame eelarve tabelid Excelis tulevikku. 

Kaugemasse tulevikku vaatav pilk peab oskama ette näha asju, mis täna ehk pole veel niivõrd selged ja tavapärased. Lisaks sellele, et on vaja teada häid prognoose. Näiteks kui palju elab Viimsis tulevikus lasteaiaealisi lapsi ja kui palju hoolekandekeskust vajavaid eakaid. Vaja on ka teada suuremaid trende ja muutusi nii riiklikul kui ka globaalsel tasandil.

Kas uus üldplaneering näeb ette, kus hakkavad olema Starshipi pakirobotite laadimispunktid? Kas on läbi mõeldud, kus on kergliikurite parklad või millised näevad välja meie tanklad ja autoparklad, kui toodetakse ainult elektriautosid? Kas me oleme valmis päikeseparkideks või tuulikuteks? Kas viimsilane on valmis, et tuulikud või päikesepargid asuvad tema kodu lähedal? Viimsi soovib kindlasti olla muutuste vedaja ja julgete sammude astuja uuenduste rakendamisel.

Selge on see, et valla elanikkond peab olema kaasatud valla arengu kujundamisesse. Siinkohal on võtmekohaks, et omavaheline suhtlus oleks avatud ja usalduslik. Möödunud aasta viimastel kuudel olid kogukonna esindajad strateegiaga seotud fookusgruppide vestlusringides. Viimsi raamatukogus kohtusid aruteludeks pea sada kogukonna esindajat, kes igapäevaselt seotud siinse piirkonna inimeste ja tegemistega.

Selles kaasamise etapis kohtusid valla elanikud, erinevad eksperdid, volikogu liikmed, külavanemad, koolide juhid, õpetajad, arstid jne. Fookusgruppide teemadena arutati hariduse, huvitegevuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, ettevõtluse, planeeringute, looduskaitse ja külategevuste teemadel.

Kas meil jätkub ressursse kõige tarviliku jaoks?
Nii nagu riiklikul tasandil, tuleb ka kohalikus omavalitsusel teha pidevalt valikuid, millistesse valdkondadesse on hetkel vaja panustada. Viimsi valla 2023. aasta valla eelarve kogumaht on 63,6 miljonit eurot, millest 80% kulub põhitegevusele. Ülejäänud osa kulub investeeringutele ja investeeringuteks võetud laenude teenindamisele. 

Tulevaste kulude plaanimisel arvestati sisse teadaolevad hinnatõusud, inflatsioon, elanike tulumaksu laekumise prognoos jms andmed. Elu on näidanud, et kriiside ja kiiresti muutuvas maailmas ei ole need prognoosid alati piisavalt täpsed ja valmis tuleb olla ootamatusteks. Näiteks 2022. aastal kulus elektrile 75% rohkem ja küttekuludeks 67%. 

Lisaks rahalistele vahenditele on meie ressurss meie koduvald ise – meie mets ja meri. Viimsit vedavaks suunaks on loodushoid, sest imeline looduskeskkond on meie eripära ja üks põhjustest, mille pärast me siin elada soovime. Loodushoiu vaates on suund jätkuvalt tarkade ja jätkusuutlike lahenduste poole – targad sademeveelahendused ja rohealade arendamine. Aga ka moodsam ja turvalisem elukeskkond, mille osaks on nutikad ülekäigurajad, digitaalsed õppevormid, kuni selleni, et kohalike inimeste abistajaks on vestlusrobot, kes aitab leida inimestel kiiremini ja paremini vajalikku infot. Me teame, et targad ja toimivad lahendused tekivad eri osapoolte koostööst ja seepärast on oluline, et era- ja avalik sektor astuksid valla arengus ühte jalga.

Prioriteetseteks arengusuundadeks saavad olema järgmistel kümnenditel avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine, looduskeskkonna ja rohealade hoidmine ning looduskaitsealade laiendamine, kvaliteetsete kohalike teenuste pakkumine kohapeal, kriisivalmidus, energiasüsteemide paindlikkus ja ressursside jätkusuutlik kasutamine.
Viimsi 2045 strateegialoome raames on läbi viidud esimesed sammud uute pikaajaliste arengusihtide seadmiseks. Iga uue asja loomine ja muutuste elluviimine on suur töö. Koos ühise pingutuse ja tugeva kogukonnana on seda kindlasti lihtsam teha. Kui sa tunned, et tahad mingis valdkonnas kindlasti kaasa rääkida, siis anna mulle märku ja võta minuga ühendust telefonil 523 4743 või e-posti teel liia.lopp@viimsivv.ee.

Randvere peatänava eskiisi 3D VIDEO.

Liia Lõpp
partnerlussuhete juht