Kuidas valmistuda kuueliikmelise pere puhkusreisiks?

Kelvingi külas elav kuueliikmeline perekond, kuhu kuuluvad abikaasad Tiina ja Martin ning nende neli tütart – Grete (17), Lisette (10) Anette (6) ja Olivia (5) – puhkasid 15 päeva Tenerifel. Suure perega reisimise kogemusest rääkis pereema Tiina Pihlak.

Miks otsustasite just Tenerifele minna?
Puhkasime Tenerifel nädalakese juba eelmisel aastal, kuna seal talvituvad igal aastal ka meie sõbrad. Sel aastal proovisime pikemat puhkusereisi ja olime saarel 15 päeva. 

Et leida võimalikult soodsat reisi, hakkasin majutusel ja lennupiletitel silma peal hoidma juba möödunud suvel. Alguses vaatasin hotelle, kuid kuna soovisime majutuda ikkagi kõik koos, siis nii suure perega on keeruline leida hotellituba, kuhu kõik mahume. Ka apartemendid on peamiselt kahe magamistoaga, kuid selleks, et me kõik ennast hästi tunneksime, vajasime vähemalt kolme magamistuba. Nii leidsingi villa, kus lisaks kolmele magamistoale oli ka eraldi elutuba ning soojendusega bassein.

Meie jaoks on puhkus see, kui saame ukse lahti teha ja väiksemad tüdrukud saavad ise turvaliselt välja minna ning ise tegutseda. Kuna meil oli villa basseiniga, siis tegime lastega kohe kokkulepped basseini osas – üksinda ei tohi ujuma minna ning keegi suurtest peab alati juures olema. Meil kõik lapsed ujuvad küll hästi, kuna on käinud väikesest peale ujumistrennis, kuid ohutus on ikkagi number üks. Villamajutuses saame arvestada iga pereliikme soovidega. Nii said näiteks varajased ärkajad juba kell 9 basseini minna ning hilisemad ärkajad lõunani magada.

Milliseid ettevalmistusi kuuekesi reisile minek nõuab?
Ettevalmistus on hästi pikk, sest mõtlema peab kõigile kuuele. Vaatasin üle meie reisikindlustuse, panin paika eelarve, veendusin, et kõigil on olemas kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart, tegin dokumentide kontrolli, vaatasin üle retseptiravimitega seonduva – kas midagi on tarvis pikendada, milline on ravimitega reisimise info jne. Varakult broneerisime ära autorendi, istumiskohad lennukis ja ostsime ette ka toidud lennukis.

Tegin kokkulepped naabriga, kes kodul silma peal hoiaks ja lehed postkastist ära võtaks. Nii on süda rahul ja kodu pärast ei pea muretsema.
Siis muidugi koolilastega seonduv. Grete on meil e-õppel, temal oli kõige paindlikum. Kuu aega enne reisi oli tal aktiivsem õppeperiood ja reisi ajal sai ta puhata. Lisette käib Püünsi kooli 4. klassis. Rääkisin Lisette klassijuhataja ja ka Lisette endaga ning selgitasin, et ta peab ka reisil olles õppima. Kuna e-koolis on lisaks kodutöödele kirjas ka see, mida tunnis tehti, saime igapäevasel tunni tegevustel pilku peal hoida ja kui Lisette ärkas, asus ta ilusti oma kodutöid tegema – see sai selliseks mõnusaks rutiiniks.

Püünsi kool ja Lisette klassijuhataja on väga toetavad ning nendega saab alati kõik asjad läbi räägitud. Usun, et ka koroonaaeg on õpetanud paindlikkust nii õpilastele kui ka õpetajatele ja ka tööalaselt. 

Lasteaialapsed jätsime mõned päevad enne reisi lasteaiast koju, et ei juhtuks olukord, kus nad enne reisi haigestuvad. Nii pidi veel oma kiired tööasjad koos lastega viimastel päevadel toimetatud saama. 

Millised on teie pere nipid, et pikad lennud üle elada?
Meil on oma süsteem. Sel korral lendasime varahommikul Air Balticuga Riiga. Kuna lapsed väga ootasid reisi, siis sujus kõik ilusti ja ka Riias toimus kiire ja mugav ümberistumine. Seejärel algas kuus ja pool tundi kestev lend Tenerifele.

Tähis on, et igal lapsel on oma seljakott, kus peab muu hulgas olema ka süüa. Söök on minu meelest lastel reisil väga oluline – kui kõht on täis, siis on tuju parem. Ma kasutan palju karpide süsteemi, kuhu on lõigatud õunad, pirnid, kurgid, lisaks pähklid, kuivatatud puuviljad ja midagi magusat. Ja kaasas peab olema ka vett.

Seljakottides olid ka unemaskid ja väikesed pleedid, sest iga tund, mis lapsed lennukis magavad, teeb lennu jälle kergemaks.

Kaasas on ka nutiseadmed, mille laadimine hakkab juba paar päeva enne lendu, sest täis peavad olema nii seadmed kui ka akupangad, kõigil kuuel on ka omad kõrvaklapid.

Siis pagasiteema. Äraantavasse pagasisse pakkisin riided vaakumkottidesse, nii mahub asju rohkem kohvrisse, kuid võib tekkida ülekaal, mis meil tagasi tulles ka juhtus.
Käsipagasi hulgas oli üks kohver, kus oli olemas kõik eluks vajalik, sh vahetusriided ja ühe päeva jagu vajalikke asju juhuks, kui äraantav pagas kaotsi peaks minema.

Mul endal oli suur seljakott, kust sain lihtsasti välja võtta mänge ja sööki. Mul oli varutud väiksematele lastele uued mängud, üks oli trips-traps-trull, lisaks kleepsuraamat ja joonistusasjad. Suurematele lastele oli kaardipakk kotis. 

Ennast ei tohi ka ära unustada. Mul endal olid mürasummutavad kõrvaklapid, raamat ja šokolaad. Kuna meist pooltel tekib maandudes kõrvavalu, olid kotis ka ravimid, pulga- ja kummikommid ning vesi. Umbes 45 minutit enne maandumist andsin valuvaigistit neile, kellel on teada, et kõrvad valutavad, lisaks andsin lemmikpulga- ja kummikommid ning maandumise ajal tuleb juua lonkshaaval alati palju vett. 

Me oleme ka ära jaotanud reisil olles, kes kelle järele vaatab, suurematel lastel on taskutes ka telefonid.

Kuidas te lennukis istute?
Kuna meid on palju, pääseme üldjuhul igalt poolt kiiresti läbi – turvakontrollist lastakse meid ette ja lennukile kutsutakse meid sageli esimestena.

Lennukis istume kas ühes pikas rivis kolm ja kolm või üksteise taga. Sel korral istusime üksteise taga kolm ja kolm, kuid järgmine kord äkki proovin nii, et broneerin kohad üksteise taga kaks, kaks ja kaks.

Meil on osad, kes ei taha istuda akna all, osad ei taha istuda keskel ja osad, kes ei taha istuda ääres. Aga kus keegi istub, räägime me läbi enne lennukisse minekut.

Sel korral soovisid nii Anette kui ka Olivia istuda minuga ja nemad jaotasid ise ära, kes istub akna all, kes ääres ning mina istusin kahe lapse vahel keskel, nii et minu lend Tenerifele möödus nii, et andsin ühele lapsele süüa, teisele otsisin tegevust, ja siis vastupidi. Kõik sujus hästi ning vahepeal sain isegi natuke tukkuda.

Kuidas kaks nädalat Tenerifel möödusid?
Esimesed päevad olime pikast ja haigusterohkest talvest nii väsinud, et sisuliselt istusime hommikust õhtuni basseini ääres. 3.–4. päeval hakkas energia vahetuma ja olemine muutus aktiivsemaks. Kuna meil olid lähedal kohvikud, poed, rand ja mänguväljakud, siis käisime hästi palju kõndimas, Martin käis jooksmas, külastasime Monkey parki ja Loro parki. Jaotasime ära, et mingeid tegevusi tegime ainult suurematega, teisi väiksematega ning vaatasime ka, et saaksime Martiniga käia kahekesi ja ükshaaval ennast natuke tuulutamas.  Martin käis suuremate lastega El Teidel ja vaalavaatlusel. 

Tenerifel tasub külastada maailmakuulsat loomaparki Loro Park ja veeparki Siam Park. Väiksematele lastele on Tenerifel ka Aqualand veepark, kus on just väikelastele sobivad veeatraktsioonid ja delfinaarium.

Lisaks külastasime Monkey Parki, kus väravas saab osta toidukarbi ja lapsed saavad ise toita merisigu, uudistada papagoisid ja leemureid ning silitada ahvikesi. Kes armastavad veega seotud tegevusi, saavad käia vaalavaatlusel või snorgeldamas. Samuti tasub külastada El Teide vulkaani ja maalilist Masca piraadiküla.

Kuna mina ja Martin ka töötasime puhkuse ajal, otsisin meile ka mõneks päevaks lapsehoidja. Selleks liitusin Facebookis „Tenerife eesti keeles“ grupiga. Seal jäi mulle silma üks postitus, kus keegi soovitas eestlasest lapsehoidjat. Võtsin sellest naksti kinni ja kirjutasin talle. Saime tädi Enega Tenerifel kokku, kõik sobis ja nii ta käiski paar korda nädalas meie tüdrukutega tegelemas. Lisaks sellele, et me Martiniga saime siis tööd teha, saime endale ka mõned tunnid lastevaba aega.

See oli tõesti ideaalne reis, elu parim reis. Sekeldusi ei olnud ja kõik sujus hästi – 15 päeva me lihtsalt naeratasime. See on seda väärt, et reis ette võtta!

Milliseid soovitusi annad teistele peredele?
Meie pere jaoks on oluline, et lähme puhkama juba tuttavasse kohta, sest siis on lastega lihtsam. Enne reisi tuleb kõik läbi rääkida ja selgitada, mis kell me ärkame, kuidas lennukis istume ja käitume jne. Ootamatusi võib ikka ette tulla, kuna lendamise päevad on pikad ja väsitavad nii laste kui ka iseenda jaoks. Iga kogemus õpetab ja kasvatab ning järgmisel korral oled juba jälle targem. Lapsed kohanevad tegelikult hästi ning nendega reisimine on tore – see pakub palju rõõmu ja teistmoodi koosolemist kui kodus olles. 

Millal ja kuhu on plaanitud järgmine reis?
Kevadel plaanime minna kaheks ööks kuhugi spaasse. Sellise reisi broneerimine tähendab, et me räägime perega läbi, kes mida soovib teha ja siis helistan spaasse ja küsin, kas ja kuidas me sinna mahuksime. Spaas peame võtma kaks eraldi tuba – üks pere- ja üks standardtuba –, kuid me soovime, et need oleksid lähestikku. 

Tenerifele tahame tagasi minna järgmise aasta jaanuaris ja siis juba arvestusega, et koolivaheaeg jääks ka sisse. Nüüd tulebki juba lennupiletid jälgima hakata ja ettevalmistustega alustada.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja