Viimsi uuest üldplaneeringust I osa: metsad ja meri 

Üldplaneering on jõudnud vastusvõtmise etappi. See tähendab, et uus üldplaneering on kooskõlastatud riigiasutuste poolt ning saavutanud piisava valmidusastme, et seda kogukonnale ja laiemale avalikkusele ametlikult esitleda. Käesoleva artiklisarja I osa tutvustab viimsilaste kahe suurima väärtuse – metsade ja mere – käsitlemisest üldplaneeringus. 

Metsad koos avamaastike ja tiheasustuses asuvate rohealadega ning meri (kallasrajad, mereranda pääsud) on leidnud viimsilaste põhiväärtustena kinnitust läbi mitmete küsitluste, uuringute ja visioonipäevade. 

Enne üldplaneeringu koostamist viisime läbi elanikkonna küsitluse, mille põhjal sõnastati planeeringu lähteseisukohad. Tulemused olid selged: Viimsi tuumikväärtused on metsad ja meri – need moodustasid kokku 82% esile toodud väärtustest. 70% vastanutest pidas oluliseks rekreatsioonivõimaluste laiendamist ning puhkealana eelistati eeskätt metsa, randa ja supluskohti. Merele avatuse suurendamisel hinnati võrdselt oluliseks nii kallasraja paremat läbitavust kui ka uute juurdepääsude loomist rannajoonele. 

„Looduse hoidmise soovi kinnitas ka rahvastiku kasvu minimaalse stsenaariumi eelistus (ligikaudu 72%) ning tugev toetus rohekoridoride toimimisele. Valmiv üldplaneering lähtubki neist ootustest: metsade ja rohevõrgustiku kaitse, puhke- ja liikumisvõimaluste laiendamine ning merele ligipääsu tagamine on Viimsi arengu üks keskseid põhimõtteid,“ ütles vallavanem Illar Lemetti. 

Kogukonnale oluliste väärtuste hoidmist tagame me üldplaneeringus selgete juhtotstarvete kaudu. Juhtotstarve määrab piirkonna peamise kasutusviisi ehk milleks ala on eelkõige mõeldud ja kuidas seda edaspidi kasutada tohib. 

Üldplaneeringus Viimsi rohealasid kirjeldavaid juhtotstarbeid on kolm: 

• roheala (R): valdavalt loodusliku või inimtekkelise taimkattega ala tiheasustuses, mille eesmärk on hea elukeskkonna tagamine; 

• metsaala (M): metsamaa valdavalt hajaasustuses, mille otstarve on metsa säilitamine ning metsa majandamist (ja teatud juhtudel põllumajandust) toetavad ehitised; 

• väärtuslik avamaastiku ala, millega on tähistatud maastikuliselt ja/või kultuurilooliselt väärtuslik avatud maastik, mille eesmärk on maastikuilme säilitamine, põllumajanduslik tegevus.
  

Rohealad paiknevad nii avalikus ruumis kui ka eramaal, näiteks parkides, haljakutel ja kallasraja lähialadel. Teatud juhtudel on eramaal, näiteks elamumaal, asuv haljastatud krundiosa määratletud mitteavaliku kasutusega rohealaks, sealhulgas rannaäärses ehituskeeluvööndis või planeeringuga ettenähtud haljasalal. Sellisel rohealal on lubatud eraaia kasutusega seotud väikeehitiste, näiteks kuuride või kasvuhoonete ehitamine. Metsaala juhtotstarve asub valdavalt riigimaadel paiknevatel metsadel; seal asuvad ka mitmed kaitsealad ning valla rohevõrgustiku tuumalad. Väärtuslik avamaastik on Viimsis muutumas järjest haruldasemaks – kadumas on vanad heinamaad, puis- ja rannaniidud – seetõttu on nende kaitse väga oluline. Nii säilitame elurikkust, hoiame rohevõrgustiku sidusust ja toimivust ning tagame kestliku elukeskkonna nii inimestele kui ka ökosüsteemidele. Need kolm juhtotstarvet moodustavadki valla üldplaneeringu rohealade kihi. 

Viimsi valda katab ka maakonnaplaneeringu rohevõrgustik, mis suures osas kattub eelkirjeldatud aladega. Lisaks paiknevad Viimsis kohalikud ja riiklikud kaitsealad ning erinevate looduskaitsealuste liikide leiukohad, vääriselupaigad ja pärandkultuuri objektid. Vaatamata sellele, et vald peab väga oluliseks ühiste loodusvarade kaitsmist, ei tehta üldplaneeringus uute kaitselaade moodustamise ettepanekut, sest parema tulemuse annab, kui üldistamise asemel lähtuda konkreetsest looduskooslusest või olukorrast eraldi. 

Kallasrada

Üldplaneering näeb ette, et kallasrajale peab saama mugavalt ja regulaarselt. Juurdepääs ei pea olema tee – selleks võib olla ka rada, niidetud ala. Juurdepääs võib kulgeda mööda olemasolevat teed, läbi avaliku maa või maaomanikuga kokkuleppel ka üle eramaa. Üldpõhimõte on tagada kallasrajale juurdepääs vähemalt iga 500 meetri tagant. Nii tekib toimiv ühendus teedevõrgu, kallasraja ja metsade vahel, mis toetab igapäevast liikumist ja vaba aja veetmist looduses. 

Uue üldplaneeringuga loome üha paremat keskkonda

Uue üldplaneeringu lahenduses oleme mitmel pool olemasolevatelt rohealadelt eemaldanud elamuarenduse reservmaad ning vähendanud ka metsastatud ja looduskaunites kohtades asunud tootmise reservmaad. Areng suunatakse eeskätt juba kasutuses olevatele või kasutusest välja langenud, kuid uuesti kasutusse võetavatele aladele, näiteks vanadesse tootmiskvartalitesse. Nii saavad olemasolevad, ehitustegevuse poolt hõivatud alad korrastatud ja valla areng püsib jätkusuutlik, samal ajal kui hoiame Viimsi kaunist loodust, tagame pääsu randa, kaitseme rohevõrgustikku ja säilitame omanäolise maastiku. 

Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja 

Viimsi poolsaar aerofotol. Foto: Viimsi vallavalitsuse arhiiv
Viimsi rohealad. Maa- ja ruumiameti kaart