Viimsi jalgpallihalli rajamine on üldplaneeringuga kooskõlas
Kogukonna poolt kaua oodatud jalgpallihalli rajamine on jõudnud järgmisesse etappi. 23. jaanuaril algas rajatava halli alale jäävate kinnistute detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, kus kogukonnaliikmed on oodatud mõtteid ja arvamusi avaldama.
Viimsis puuduvad täna vajalikud võimalused aastaringseks jalgpalli mängimiseks. Samas on jalgpalliharrastajate hulk aasta-aastalt kasvanud ja soov paremates tingimustes treenida koos sellega. Juba aastaid on Viimsi vallavalitsus pingutanud selle nimel, et leida võimalused valla jalgpalliharrastajate vajadustele vastava halli ehitamiseks ja täna oleme sellele lähemal, kui ei kunagi varem. Kuna viimasel ajal on tõstatunud küsimus, kas jalgpallihalli rajamine on vastavuses üldplaneeringuga, siis jagame selgitusi.
Eelmise aasta kevadest kuni sügiseni tehti Viimsi vallavalitsuses aktiivselt tööd, et välja selgitada, kas jalgpallihalli saab rajada projekteerimistingimuste alusel . Selle käigus analüüsiti muuseas ka seda, kas jalgpalli sisehalli rajamine Kannikese tee 1 maa-alale projekteerimistingimustega on üldse võimalik. Analüüsi kaasati eksperte ja jõuti arusaamisele, et sinna on jalgpallihall võimalik rajada, aga mitte projekteerimistingimustega vaid detailplaneeringuga, mis võimaldab rohkem avalikkust kaasata.
26. oktoobril 2022 korraldusega nr 437 algatati jalgpallihalli detailplaneering Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee kinnistutel, sest antud piirkonnas nägi Viimsi valla mandriosa üldplaneering ette üldkasutatavate hoonete reservmaa juhtfunktsiooni, kuhu on varasemalt kavandatud sportmängude halli ja väliväljakuid. Kuna üldplaneeringus on see ala ette nähtud üldkasutatavate hoonete reservmaana, on algatatud detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu üldiste kasutus- ja ehitustingimustega kooskõlas. Oluline on siin ka rõhutada seda, et üldplaneering ei ole koostatud krundipõhiselt – see tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed ei kulge tihti mööda kinnistute piire, vaid need näitavad piirkonnas lubatud ehitus- ja maakasutustingimusi.
Üldkasutatavate hoonete reservmaa tähistab riigi- ja omavalitsusasutuste ning üldkasutuses olevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste rajamiseks mõeldud maad. Algatatud detailplaneeringu ülesanne on täpsustada kruntide sihtotstarbeid, sest alale jääb ka haljasmaa ja kergetööstuse maaks planeeritud alasid. Kindlasti ei ole plaanis maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutus nagu on väidetud.
Detailplaneeringu algatamise järgselt on uuritud plaanitud muudatuste mõju keskkonnale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu põhjal ei ole selles piirkonnas terviklikku hindamist vaja teha. Selle otsuse kooskõlastasid nii Keskkonnaamet kui ka Terviseamet. Muuhulgas käsitles KSH eelhinnang eraldi peatükina võimalikku pinnase saastuse ohtu ning tõi välja vajaduse viia detailplaneeringu koostamise käigus läbi jääkreostuse uuring. Juhul, kui planeerimise või ehitustööde käigus peaks ilmnema uusi mõjukaid asjaolusid, alustatakse keskkonnamõju hindamisega.
Mõistame, et tegemist on kogukonnale olulise hoonega, mille rajamisel tuleb pöörata tähelepanu selle välisilmele ja mõelda, kuidas halli ümbruse haljastus keskkonda väärtustaks. Halli projektlahendus on sisendiks hoone kõrguse täpsustamisele – seni välja käidud 23 m kõrgus ei ole enam vajalik. Viimased analüüsid näitavad, et harja kõrgus tuleb alla 20m, nii räästad kui olmehoone sellest aga madalamad. Siin on oluline, et ka kogukond saaks oma hinnangu anda ja planeeritava hoone osas arvamust avaldada.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et liigume vastu ühele suurele ja olulisele sammule Viimsi valla spordi arenguloos. Paremad treeningutingimused toovad trennidesse rohkem lapsi ja noori. Sellest suureneb rahva üldine tervis ja heaolu. Paremates tingimustes treenivad sportlased teevad paremaid tulemusi võistlustel. Paremad tulemused võistlustel annavad võimaluse Viimsi kogukonnal tunda uhkust ja rõõmu oma kodukandi üle. Arutelud selle üle, kuidas loodav hall vastaks paremini kogukonna nägemusele, on alanud ja avalik väljapanek annab selleks võimaluse.
Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja