Nutika taskupargi ehitus läheneb lõpule
21. juulil külastas Viimsi Teataja toimetus Haabneeme alevikus Mereranna tee L4 kinnistu haljakule rajatavat LIFE LATESTadapt projekti demoala, kus juba juuli algusest on käinud ulatuslikud ehitustööd ja valmimas on nn nutikas park.
Kohapeal tutvuti käimasolevate töödega, millest tegi ülevaate kommunaalteenistuse juhataja Imre Saar.
Miks valiti just Haabneeme alevikus Mereranna tee L4 kinnistul asuv haljak antud projekti näidisalaks?
Valik langes Mereranna tee äärsele haljakule, kuna alal puudub sademeveesüsteem ja see kannatas aastaid liigniiskuse all pärast tugevaid vihmasid, ka kevadisel sulaperioodil. Seega oli tegemist alaga, kus tekkis rohkelt sademevett ja kuna kõrval asuva Randvere tee all paikneb piirkonna peamine sademevee eesvool, siis olid alal sobivad eeldused looduspõhise vee säilitamise ja haldamise lahenduse katsetamiseks. Lisaks sademeveelahendusele rajatakse projekti raames demoalale taskupark koos sademevee kogumistiigi, laudisteede ja istutusaladega, mis omakorda loob piirkonda elanikele mõnusa vaba aja veetmise koha. Samas täidab see taskupark sademevee kogumise funktsiooni, mis juhib vee maa-alusesse sademeveemahutisse.
Kuidas reguleeritakse veetaset?
Projekti demoalal on rajatud maa-alused sademevee mahutid, kuhu kogutakse kokku rekonstrueeritud Randvere tee sademevesi. Randvere teele rajatakse nutikas regulaatorkaev, kust suunatakse vesi LIFE LATESTadapt projekti demoala tiiki ning sealt voolab see edasi sademevee mahutitesse. Nutikas regulaatorkaev tagab selle, et Randvere tee sademeveekanalisatsioonist juhitakse vesi tiiki ja sealt edasi ainult mahutitesse, kui need ei ole veega täiesti täitunud. Kuivematel perioodidel on rajatav tiik tühjem ning tugevate vihmade korral käitub see sademevee vooluhulkade aeglustava ja ühtlustava mahutina.
Milliseid probleeme loodetakse selle projektiga Haabneemes lahendada?
Esmalt on soov alal lahendada haljaku liigniiskusprobleem ja teha haljak kui osa avalikust ruumist elanikele kättesaadavaks. Haljakul olev taskupark koos sealsete maastikuelementidega hakkab olema osa sademevee kogumise taristust ja pöörab varasemad probleemid paduvihmade järel või ka lumesulamisvee korral hoopiski kasulikuks protsessiks vee kogumisel. Samuti aitab see linnalises keskkonnas juhtida ja taaskasutada sademevett, mis muul juhul imbuks maasse või juhitaks torude kaudu merre. Kokkuvõttes toetab lahendus piirkonna kliimataluvuse parandamist.
Kuidas saab kogutud vett kasutama hakata – kas ainult kastmiseks või ka muul otstarbel?
Praegune peamine sademevee kasutuseesmärk on taimede kastmine ja teehoolduses tänavate puhastamine. Lisaks on valmisolek tulevikus liita süsteem avaliku tualeti veevarustusega, et seeläbi vähendada joogivee kasutust tualettides. Lahendus loob tingimused vee ümberkasutuseks erinevate avalike teenuste osutamisel alates hooldusteenustest kuni torustike survepesuni. Nii tekitab loodav süsteem konkurentsis oleva teenuse ja alternatiivi joogivee kasutamisele.
Milliseid taimi istutatakse haljakule ja kas need on valitud sademevee kogumise ja kasutamise konteksti silmas pidades?
Projekti raames istutatakse demoalale asendusistutuse raames uusi puid, rajatakse põõsaste täisistutusalad, tiigi äärde luuakse püsikute peenrad ja seemnekülviga niidualad. Kogu haljastuslahenduse kavandamisel on arvestatud piirkonna iseärasustega ning sarnaste taimede kooslust on kasutatud ka muudel säästlike sademeveelahendustega objektidel Viimsi vallas. Pargialast saab kõigile külastajatele meeldiv ja roheline koht, kus jalutada ja aega veeta ning see saab olema ühendatud peatänava haljaslahendusega, kuuludes seeläbi piirkonna haljasvõrgustikku.
Kuidas kaasatakse kohalikke elanikke või kogukonda projekti elluviimisesse ja hilisemasse kasutamisse?
Kohalikke elanikke on kaasatud läbi teavitustegevuse, et seeläbi suurendada teadmisi loodussäästlikest lahendustest ja nende vajadustest ning saadavatest hüvedest. Teavitusi on tehtud eelkõige sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse vahendusel. Lisaks on projekti ja säästlike lahenduste rakendamist Viimsi valla avalikus ruumis tutvustatud erinevatel avalikel üritustel, kus elanikel on olnud võimalus omapoolseid küsimusi ja ettepanekuid esitada. Selle eesmärk on kasvatada inimeste teadlikkust looduslähedaste rajatiste ja lahenduste võimalustest, aga jagada ka nõu nende rajamisel. Lisaks on projekti koduleheküljelt kättesaadavad projektiga seotud uudiskirjad ja juhendmaterjalid ning avatud on ka foorum, kus kõigil huvilistel on võimalik küsida projektiga seotud spetsialistidelt teemakohaseid küsimusi.
Kas sarnaseid looduspõhiseid sademeveelahendusi on plaanis rajada ka mujal Viimsis või Eestis laiemalt?
Viimsi vallas on varasemalt rajatud loodussäästlikke lahendusi mõisapargis ja Randvere tee äärsetes parklates. Käesoleva projekti raames rajatakse looduspõhiseid sademeveelahendusi lisaks Viimsile veel ka Haapsalus, Rakveres, Võrus, Narvas, Riias, Cesises ja Valmieras. Kõigi demoaladega on võimalik huvilistel tutvuda projekti kodulehel https://lifelatestadapt.viimsivald.ee/.
Kas tööd kulgevad graafikus ja millal on planeeritud need valmis saada?
Hetkel on tööd graafikus, ehitamisel on tiik ja viimased tehnovõrgud. Haljastuslahenduse loomine algab lähinädalatel ja kogu ala valmib käesoleva aasta oktoobrikuus. Seejärel algavad projektijärgsed seiretööd.
Piret Mägi
kommunikatsiooni peaspetsialist
Foto: Maa-alused sademevee mahutid. (Piret Mägi)
Foto: Projekti tutvustab ajakirjanikule kommunaalteenistuse juhataja Imre Saar. (Alar Mik)