Leo Tedremäe mälestuspink kutsub istuma ja meenutama
Viimsi huvikeskuse juurde on paigaldatud Viimsi elukeskkonna kujundaja ja kunagise Pirita lillekasvatuse näidissovhoosi direktori Leo Tedremäe 90. sünniaastapäevale pühendatud mälestuspink.
6. veebruaril 1963. aastal määrati toonase aiandussovhoosi direktoriks Leo Tedremäe, kes juhtis majandit selle likvideerimiseni 1998. aastal. Pärast Viimsi kolhoosi ja Pirita aiandussovhoosi ühinemist oli majandi suuruseks 1667 ha. 1967. aastal muudeti aiandussovhoos näidismajandiks. 1960. aastate lõpus algas sovhoosis hoogne ehitustegevus. 1969. aasta lõpuks valmisid esimesed 400 m2 suurused kasvuhooned, hiljem juba 600 ja 1200 m2 suurused. Kasvuhoonetes kasvatati lilli müügiks, põhiliselt Tallinna vajaduseks. Sovhoos ehitas kolm 60 korteriga elamut ja hulga väiksemaid maju. Aiandussovhoosil oli oma automajand ja töökojad.
1978. aastal oli sovhoosil 1206 ha maad, lilli kasvatati nii avamaal (12 ha) kui ka katmikalal (2,6 ha), lilleseemneid 10 hektaril. Lillesibulaid paljundati 2,8 miljonit tükki. 1989. aastal kasvatati ca 2,9 miljonit lõikelille, 1,76 miljonit potilille ning ligi miljon istikut. Tollal töötas ettevõttes 520 töötajat.
Pirita lillekasvatuse näidissovhoosi algatusel kujunesid traditsiooniks rahvusvahelised lillepeod Tallinna linnahallis. Direktor Leo Tedremäe oli käinud Soomes ja talle meeldis seal nähtud lilleseadjate esitlus – konkurss, kus võistles kümmekond floristi ja samal ajal mängis klaveril taustaks pianist. Tedremäe arvas, et ka meil võiks midagi taolist olla. Esimesel lillepeol osales 15 võistlejat, kõik Eestist. Rahva huvi ürituse vastu oli aga ootamatult suur – kõik 3000 istekohta olid hõivatud ning kokkuleppel tuletõrjevalvega seisis 1500 pealtvaatajat istmeridade taga. Üritus tutvustas lillekasvatuse ja lilleseadmiskunsti saavutusi ning aitas kaasa info ja kaubasidemete laiendamisele. Lillepeod koosnesid lillenäitusest, aiandustehnika ja -tarvete ülevaatest, lilleseadekonkurssidest ning nende raames toimunud kontserdist.
Sotsialistliku majandussüsteemi kokkuvarisemine ning Eesti iseseisvuse taastamine muutis kardinaalselt seniseid tingimusi. Vene turu ja odava tooraine kadumine sundis meie ettevõtteid uutes oludes ümber kohanema. 1990. aastail sattus ettevõte majandusraskustesse ning 1998. aastal lõpetas tegevuse. Seejärel läks hoone kohaliku omavalitsuse kasutusse, kus tänini tegutsevad Viimsi vallavalitsus ja huvikeskus.
1985. aastal pälvis Leo Tedremäe Eesti NSV teenelise agronoomi aunimetuse.
Kersti Bocicaut
Viimsi Huvikeskuse turundusjuht
Leo Tedremäe 90. sünniaastapäevale pühendatud mälestuspink Viimsi huvikeskuse juures. Foto: Kersti Bocicaut