Kui vanem on katki, aga lapse vaim vajab hoidmist
Laste vaimse tervise teemad ei ole enam pelgalt psühholoogide arutlusteemaks, vaid meie kõigi vastutus. Eriti siis, kui pereelu murrab. Lapse süda tunneb, kui täiskasvanud vaikivad.
Lahkuminek, konfliktid, töö- ja eluraskused või võimetus spetsialisti juurde pääseda - need on reaalsed olukorrad, kus lapsed kannatavad vaikides.
Kõige valusamalt mõjub lapsele see, kui vanemate vaheline lahkheli hakkab lapse kaudu avalduma. Sageli kasutatakse last relvana, et teisele vanemale haiget teha. Spetsialistina näen töös tihti, kuidas vanemate omavaheline valu muutub pimedaks punktiks: laps pannakse valima, kelle poole hoida, kelle tundeid arvestada. See ei ole lapse koht. Lapsel on õigus armastada mõlemat vanemat. Ja vanemal - olgu ta väsinud, vihane või häiritud - on kohustus mitte rebida last oma emotsioonide vahele.
Vanemlik roll ei katke, ka siis kui suhe katkes
Kui vanemad lahku lähevad, lähevad nad lahku mehena ja naisena. Kuid lapsevanematena jäävad nad seotuks kogu ülejäänud eluks. Kui vanema ego vajab tervendust, ei tohi see tulla lapse arvelt. Laps ei ole vahend, ta on inimene.
Paraku kohtame praktikas korduvalt, et kättemaks tuleb üle kavala lõksuna: keelatakse suhtlus, manipuleeritakse tunnete või süüga, väänatakse infot. Sellisel juhul ei saa laps aru, miks nad mõtlevad üht, aga teevad teist. Laps ei oska oma mõtete ja hirmudega toime tulla.
Kuidas hoida, kui ise oled katki?
Ei ole aus eeldada, et vanem peab olema alati tugev. Emotsionaalselt kurnatud vanem ei saa öelda lapsele: "Ma tegelen sinuga siis, kui olen terve." Laps vajab toetust täna. Ja vanem vajab oskusi, mis toimivad siis, kui päev on võtnud viimasegi jupi jõust.
Siin on kolm lihtsat, ent mõjusat võtet, mis ei vaja ei raha, aega ega täiuslikku seisundit:
1. Une-eelsed vestlused Vahetult enne uinumist on lapsed vastuvõtlikumad ja emotsionaalselt avatumad. Küsige: "Mis täna meeldis? Mis ei meeldinud? Kas midagi tekitas segadust?" See loob turvalise ruumi, kus laps saab oma päeva lahti harutada.
2. Sõnatu kohalolek Vahel piisab vaid sellest, et istud kõrval, silitad juukseid või kuulad. Pole vaja alati midagi öelda. Turvatunne tekib vaikuseski.
3. Püsivust näitavad rutiinid Lapsele annab kindlust igapäevane rõõmupunkt: hommikune pai, koos pakitud võileib, ühine jalutuskäik, õhtune muinasjutt. Kui elu möllab, vajab laps just neid lihtsaid järjepidevaid hetki.
Uus kooliaasta toob lisasurvet
Augusti ja septembri vahetus on paljudele peredele ärev aeg: uus kool, uued klassid, uued ootused. Kui kodus on pinged, siis laps võtab need kooli kaasa. See võib väljenduda käitumises, hinded langevad, laps tõmbub endasse või muutub ärrituvaks.
Vanemate võime ennast ausalt peegeldada, toetust otsida ning lapse ees õrnalt, ent ausalt olla, mõjutab seda, kuidas laps end suures maailmas kogeb. Ja see on mõju, mida tasub hoida.
Iga vanem, kes pingutustest hoolimata suudab lapsele öelda: "Ma märkan sind. Sa oled mulle oluline“ - teeb juba üli-inimlikku tööd. Täiuslikku vanemlust pole olemas, kuid kohalolu ja tahe on see, mis loob aluse tervele lapsele.
Olgu meil jaksu mitte ainult ellu jääda, vaid ka üksteist hoida. Isegi siis, kui oleme katki. Just siis väärib laps meid kõige rohkem.
Dei Stein
lastekaitsetöötaja
Püünsi lasteaia Misse rühma laste tehtud kivikunst “Rõõmus laps”. Foto: Viimsi vallavalitsuse arhiiv