KKK

Millised eeldused peavad olema täidetud, et isik saaks kodualuse maa maksuvabastust? 
Maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja ja hooneühistu liige ühelt elamumaa sihtotstarbega maatükilt, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kas kodualuse maa maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus? 
Avaldust ei pea esitama, maamaksust vabastatakse rahvastikuregistri andmete alusel vastavalt sissekirjutusele.

Mis seisuga maksuvabastus määratakse? 
Maamaksuvabastus määratakse 31. detsembri südaöö seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel.

Kas isik, kes on oma elukoha andmeid muutnud peale 1. jaanuari, saab maksuvabastuse? 
Ei. Isikut, kes on muutnud oma elukoha andmeid näiteks 3. jaanuaril, ei saa maamaksust vabastada. Tema maksuvabastus rakendub alles järgneval aastal.

Kuidas ma saan kontrollida, kas minu esitatud andmed on korrektsed rahvastikuregistris? 
Seda saab teha kodanikuportaalis www.eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saate seda teha elukohajärgses kohalikus omavalitsuses ehk Viimsi vallas.

Kus saab muuta elukoha andmeid? 
Rahvastikuregistri andmeid saab muuta portaalis www.eesti.ee. Rahvastikuregistri e-teenuse kaudu elukoha andmeid esitades kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud (allkirjastatud).

Millises ulatuses on kodualuse maa maamaksust vabastatud maa ühis- ja kaasomanikud? 
Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis kehtib maksuvabastus vallas sõltumata ühis- või kaasomanike arvust kokku 1500 m² ulatuses. Maamaksu tasumisest on vabastatud üksnes maa ühis- või kaasomanikud, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetele maal asuvas hoones. Maa ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud proportsionaalselt oma omandiosa suurusele maatükist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt jagunevad ühise asjaga seotud õigused ja kohustused ühis- ja kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandiosa suurusele.

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse? 
Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaasomanik  750 m² ulatuses.

Kui 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse? 
Kui tiheasutusega alal asuv 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud kaasomanikud kokku 1500 m² ulatuses. Mõlemad kaasomanikud saavad isikuliselt maksuvabastuse  750 m² ulatuses ning ülejäänud 1500 m² eest tuleb maksta maamaksu.

Kui eelpool kirjeldatud maatükk samadel tingimustel asub aga hajaasustusega piirkonnas, siis  on mõlemad omanikud maamaksust vabastatud, sest siis on piirmääraks kokku kuni 2 hektarit.

Millises ulatuses saavad korteriomandi omanikud maksuvabastuse? 
Korteriomandite omanikele sätestab seadus erandi. Seaduse tingimustele vastav iga korteriomandi omanik on vabastatud maamaksu tasumisest kuni 1500 m² ulatuses.

Millises ulatuses on maamaksust vabastatud korteriomandi omanikud, kes elavad hoones, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad? 
Alates 2024. aastast laiendatakse liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust. See tähendab, et maksust vabastatakse lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osad.

Kui isikule kuulub ühes kortermajas mitu korteriomandit, siis millisel neist saab rakendada kodualust maamaksusoodustust?
Kui isiku elukohaks on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andemetele kortermajas asuv üks korteriomanditest, siis on isik vabastatud maamaksu tasumise kohustusest üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Näiteks kui majas, kus isikul on korter, on veel garaažiboks ja panipaik (kõik kolm on eraldi korteriomandid), siis saab maksuvabastuse üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Garaažiboksi ja panipaiga eest tuleb maksta maamaksu.

Kuidas rakendub maksuvabastus kui mitu korteriomandit on kokku ehitatud? 
Kui korteriomandi omanik on mitu korteriomandit kokku ehitanud üheks korteriks, siis on oluline, et korteriomandite ühendamine kajastuks ka kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatu andmetel pole korteriomandid liidetud, siis  saab isik maksuvabastuse üksnes ühe korteriomandi osas. Korteriomandite liitmiseks tuleb pöörduda Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna poole.

Kas liisinguga koduomanik saab maksuvabastuse? 
Ei, kuna liisija ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Liising tuleks ümber vormistada eluasemelaenuks ning liisija kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanda. 

Kas isikliku kasutusõiguse omanik saab maksuvabastuse? 
Ei, kuna isikliku kasutusõiguse omanik ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Maksuvabastuse saavad kasutusvalduse ja hoonestusõiguse omanikud. 

Kus näeb uut maksustamishinda?
Iga maatüki uut väärtust saab vaadata maakatastris minu.kataster.ee, sisestades otsingusse huvipakkuva maatüki aadressi või katastritunnuse. Seejärel tuleb avada „Maa väärtuse info“ ja valida „maa maksustamishind (alates 01.01.2024)“.

Miks naaberkinnistu maksustamishind on palju kõrgem/madalam?
Maa korralise hindamise käigus leiti igale maatükile väärtus arvestades just selle maatüki omadusi. Rohkem infot 2022. aastal toimunud maa korralisest hindamisest ja hindamise metoodikast leiab Maa-ameti kodulehelt (Maatoimingud, maakataster -> Maa hindamine ja tehingud -> 2022. aasta maa korraline hindamine).

Kust saab maamaksustamishinna akti?
Maa maksustamishinna akti eesmärk on näidata, kuidas on kujunenud maa maksustamishind. Selleks on välja toodud maatüki sihtotstarve, pindala, maksumäär ning arvutuskäik maamaksu leidmiseks. Alates Maksu- ja Tolliameti e-infosüsteemi e-MTA kasutuselevõtust on kõik maamaksustamishinna aktis toodud andmed (sh arvutuskäik maa maksustamishinna leidmiseks) nähtav e-MTA portaalis ning maa maksustamishinna akte enam eraldi ei saadeta. 
Oma maamaksu suurust on võimalik kontrollida e-maksuameti kaudu valides veebilehe ülevalt äärest „Sisenen e-MTA-sse“.
 

KONTAKT

Liis Reim
maakorralduse vanemspetsialist 
602 8816
liis.reim@viimsivv.ee