Haljastusjäätmed on võõrnälkjate kasvulava
Käesoleval aastal on Viimsis ja laiemalt Eestis räägitud võõrnälkjate, eriti hispaania teeteo (Arion vulgaris) kiirest levikust. Soe talv ja vihmarohke suvi on võimendanud võõrnälkjate arvukust ja limused on muutunud tõsiseks probleemiks nii aedades, parkides kui looduses.
Hispaania teeteod on paraku tulnud, et jääda. Võitlus nende nälkjate vastu nõuab pingutust igal tasandil – nii vallavalitsuselt, kogukonnalt kui ka igalt elanikult. Üks olulisemaid samme võõrnälkjate leviku tõkestamisel korrastatud kinnistu ja õige tegutsemine haljastusjäätmetega. Kahjuks on jätkuvalt levinud harjumus viia niidetud muru, rohimisjäägid, lehed, pügatud oksad, viljapuu viljad vms võõrale kinnistule ja selleks mitte ettenähtud kohta. Viimsi vallas on sel kevadel ja suvel leitud haljastusjäätmete hunnikuid nii hoonestamata eramaadelt, valla haljakutelt, teemaadelt, kraavidest ja metsast. Markantsemad näited on kaitsealadelt, rannast ja spordiplatsidelt haljastusjäätmete leidmine. Selline inimeste käitumine loob ideaalse kasvulava võõrnälkjatele ja aitab kaasa nende massilisele levikule.
Haljastus- ja aiajäätmed levitavad võõrliike
Haljastusjäätmete hunnikud pakuvad võõrnälkjatele varju, niiskust ja toitu – just neid tingimusi, mida nad vajavad paljunemiseks ja ellujäämiseks. Koos aiajäätmetega viiakse niimoodi metsa alla või haljasmaadele ka võõrnälkjad või nende munad. Uuringud näitavad, et üheainsa jäätmehunniku sees võib areneda terve nälkjate koloonia, mis levib sealt edasi aedadesse ja loodusesse. Lisaks võivad haljastusjäätmetega levida ka teised kahjurid ja taimehaigused ning muud võõrliigid, mis ohustavad meie koduaedu ja kohalikke ökosüsteeme.
Viimsi vald on sel aastal suurendanud niidetavate ja hooldatavate alade ulatust just nendes piirkondades, kus nälkjate probleem on kõige teravam. Paraku on ka nendelt aladelt leitud suuri haljastusjäätmete hunnikuid ning nende sees elutsevaid võõrnälkjate kolooniaid. See näitab, et igaühe käitumine mõjutab otseselt tervet kogukonna elukeskkonda.
Kogukondlik vastutus ja koostöö
Paljud elanikud teevad igapäevaselt tänuväärset tööd võõrnälkjate korjamisel ja hävitamisel. Samas on mitmed inimesed pöördunud vallavalitsuse poole murega, et nende pingutused jäävad väheseks, kui osa kogukonnast jätkab jäätmete loodusesse viimist. Üks elanik kirjutas vallavalitusele: „Oleme püüdnud olukorda ohjata, tigusid korjata, natuke graanuleid pannud, kuid üsna raske on motivatsiooni laes selle teemaga hoida, kui mõned inimesed panustavad ainult lagastamisse ning tigude populatsiooni tõstmisse.“
Õige käitumine – lihtne aga mõjus
Kinnistute omanikel tuleb oma kinnistud korras hoida, niites neid üldjuhul vähemalt kord kahe nädala jooksul, sõltumata sellest, kas kinnistul asub hoone või toimub seal igapäevane tegevus (v.a. kaitsealad jmt alad). Kahjuks leidub igal aastal kinnistuid, kus seda nõuet ei täideta, mistõttu peab vallavalitsus korduvalt elanikele kohustusi meelde tuletama ja ettekirjutusi tegema. Võõrnälkjate leviku ohjeldamisel on aga kinnistu hooldamine olulise tähtsusega.
Kinnistute hooldamisel tekkivad haljastusjäätmed (muru, riisutud rohi jms) tuleb omakorda käidelda nõuetekohaselt. Haljastus- ja aiajäätmete koht on kompostris / kompostiaunas või siis tuleb need üle anda jäätmevedajale või viia jäätmejaama. Jäätmeid ei tohi viia tühjale naaberkinnistule, metsa ega avalikele haljasaladele. Ainult korrektselt käitudes saame ühiselt takistada võõrliikide, kahjurite ja haiguste levikut ning hoida meie kõigi kodukoha puhta ja elurikkana.
Kuidas igaüks saab aidata?
Oluline on järgida nelja lihtsat reeglit, et anda oma panus võõrliikide leviku piiramisse. Need reeglid on:
- Komposti haljastusjäätmed oma aias või kasuta selleks valla jäätmejaama teenuseid.
- Ära vii jäätmeid loodusesse ega võõrale maale – isegi „ajutiselt“ mitte.
- Kui märkad haljastusjäätmete hunnikuid avalikus ruumis, anna sellest teada vallavalitsusele.
- Räägi naabritega ja aita levitada teadlikkust õigest käitumisest kinnistu hooldamisel ja haljastusjäätmete käitlemisel.
Üheskoos saame hoida Viimsi vallas puhta, elurikka ja turvalise elukeskkonna, kus võõrnälkjatel pole võimalust massiliselt levida. Täname kõiki, kes juba täna hoolivad ja tegutsevad vastutustundlikult!
Alar Mik
abivallavanem
