Kärajad - Viimsi vallaelu puudutavad korduma kippuvad küsimused

Järgmised Viimsi kogukonna KÄRAJAD 16. oktoobril kell 18 Viimsi huvikeskuse suures saalis!

Küsimused vallaelu kohta saad esitada siin. Küsimustele vastavad 14 päeva jooksul valla spetsialistid ja vastused avaldame teemade kaupa siin samas lehel.

Siit leiad vastuse seni esitatud küsimustele teemade kaupa - ava Sind huvitav rubriik ja tutvu vastustega!

  1. Küsimus: Kuidas menetletakse Viimsi vallas suure mõjuga otsuseid - näiteks arengukavasid? 
    Vastus: Arengukavade menetlemise protsess on suures osas defineeritud läbi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis paneb paika peamised reeglid ja juhised. Seadus reguleerib arengukava koostamise põhimõtteid, arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise, vastuvõtmise ning avalikustamise reegleid. Arengukava peab läbima volikogus kaks lugemist, pärast esimese lugemise läbimist on Viimsi valla kodanikel õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid. Tänase Viimsi uue arengukava koostamise protsessi on kaasatud kaudselt kogu elanikkond alates 2019. aasta kevadest. Täiendava tegevusena viis Viimsi Vallavalitsus ajavahemikus aprill kuni juuni 2019 läbi Viimsi valla elanike kaasamise uuringu 2019 (rahulolu-uuring), eesmärgiga kaardistada Viimsi elanikkonna rahulolu, saada sisendeid nende ootuste kohta ning kasutada saadud andmeid arengukava koostamisel. Kokku osales intervjuudel, aruteludel ja kohtumistel üle 100 inimese. Rahulolu-uuringust võttis osa rohkem kui 1 000 inimest. Seega andis Viimsi valla järgmise viie aasta arengu planeerimiseks otseselt või kaudselt oma panuse rohkem kui 1 100 viimsilast.
  2. Küsimus:  Kuidas muuta plaanitavasse arengukavasse sisendi andmine valla elanike jaoks reaalselt toimivaks?
    Vastus: Sisendi andmine arengukavasse on seadusega paika pandud protsess, avaliku väljapaneku kestel on võimalik kõikidel oma ettepanekuid esitada. Eeldusel, et volikogus läbib arengukava esimese lugemise, läheb arengukava dokument edasi avalikule väljapanekule. Viimsi valla arengukava tehakse kättesaadavaks Viimsi valla kodulehel, Viimsi Vallavalitsuses ja Viimsi valla raamatukogudes. Ettepanekuid saab teha e-maili teel: arengukava@viimsivv.ee või kirjalikult Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001. Avalik väljapanek on planeeritud toimuma perioodil 9. oktoober - 23. oktoober 2019. Oleme planeerinud ka järgmised Kogukonna Kärajad ( 16. oktoobril) arengukava teemalised.
  1. Küsimus: Muuga küla Piirivalve tee 1, 2, 3 ja Kordoni tee 3 kinnistute arendajal (Urmo Alling, tel. 504 7436) oli kohustus ehitada (aastaks 2014) Piirivalve tee 2 kinnistule lasteaia tarvis hoone (praeguse "kummitusehitise" asemele). Viimsi vallavolikogu DP kehtestamise otsus nr 11, 9.03.2010. Juba aastaid käib selle DP kohta vaidlus arendaja ja Viimsi valla ametite vahel ehituslubade ning arendatavate kinnistute arvu osas. Kas on võimalik selles vaidluses leida mingi lahendus, et asjad edasi liiguks? 
    Vastus: Menetlus käib. 
  2. Küsimus: Milline on Viimsi veevarude võimekus? 10 aastat tagasi hindas Viimsi vesi selle maksimaalselt 30k inimese peale. Kas see on nii ja kuidas lahendub vee küsimus. 
    Vastus:
    Viimsi Vesi on valmis varustama veega kõiki tarbijaid. Loodud on reaalsed ja toimivad ühendused Tallinna Veega. Vajadusel avatakse "kraanid" ning ressurss on olemas. Praegu ei ole tarvidust seda teha. Oluline, et viimsilased käituksid joogivee ressursiga kokkuhoidlikult ning ei raiskaks seda kontrollimatult kastmisele. Selleks on võimalik koguda ka sadevett.  

  1. Küsimus: Viimsilaste facebooki lehel võib igapäevaselt lugeda probleeme hulkuvate koduloomadega. Muuhulgas mitu rünnakut koerte poolt /…./  Kas Viimsi vallal ei oleks võimalik kasvõi hooajaliselt mingiks ajaks luua olukord, kus kõik hulkuvad lemmikloomad saavad kiirkorras kinni püütud, sest linnast abi oodata on ebareaalselt pikk aeg. Kindlasti peaks loomade omanikele selgitama, et selline tegevus on seadusevastane ja teistele inimestele ohtlik. Hetkel on paljud arvamusel, et tema loom on ohutu ja võib vabalt jalutada. /…/  Lisaks peaks muidugi kaasnema rahaline karistus vaid ehk siis on lootust, et olukord natukene paraneb. Hetkel on see olukord küll igasugused normaalsuse piirid kaotanud ja elanikud ootavad juba ammu valla reageerimist.
    Vastus: On selge, et tegemist on paljusid puudutava probleemiga. Kui Viimsi Vallavolikogu järgmisel istungil toetab, siis alustame peatselt Haabneeme alevikku koerte jalutusala ehitamisega. Kindlasti loob see uus valla keskuses asuv jalutusala lemmiklooma omanikele oodatud võimaluse oma lemmik rahuliku südamega rihma otsast lahti lasta. Ühe ideena, Soome eeskujul on välja käidud ka spetsiaalse metsaraja rajamine vaid lemmikloomadega jalutajatele. Väärteomenetlust saab alustada ja omanikku trahvida vaid juhul, kui on järgnenud tervise või varaline kahju. Ehk tõesti, ennem peab koer kedagi hammustama või midagi lõhki rebima. Koerte massilist püüdmist me kindlasti ei toeta. Lisaks on see äärmiselt kallis teenus ja pole ka sellist varjupaika, kuhu koeri viia. Probleemsemate loomadega on alati tegeletud ja kätte saamisel ära viidud. Alati tasub oma muredest ja tähelepanekutest probleemsete koduloomadega vallale teada anda, siis saame ka aidata.
  1. Küsimus: Viimsi keskuse ringristmik Maxima ja Rimi ees on üpris ohtlik. Kuna liikluskultuur algab kodust ja inimeste suhtumisest, siis selle muutmise peale ja kiiretele tulemustele loota ei saa. Ristmik tuleks ohutumaks ehitada. Olen sellel ristmikul nii autojuhina kui jalakäijana topelt ettevaatlik, kuid sellest ei piisa alati, et mina seda olen - surma võin ikkagi saada. Olen varem välja pakkunud, et seal võiksid olla lamavad politseinikud või siis foorid, eelisõigusega jalakäijatele. Halba ei teeks ka turvakaamera ja täiendavad ohjeldamismeetmed trahvide näol. Inimesed küll ei soovi ülemäärast kontrolli, kuid kallite autodega on liikluses riskikäitumist märksa rohkem (seda kinnitab ka LKF statistika). Seetõttu tuleks sellisele käitumisele ka meetmed rakendada. Kui vald ei saa, siis kokku istuda valitsusasutustega ja leida lahendused.
    Vastus: Randvere tee ja Ranna tee ringristmik asub riigimaanteedel ning seda haldab Maanteeamet. Peamiseks probleemiks ristmikul on autojuhtide tähelepanematus ristmikul liigeldes (tagant otsasõidud, mobiili kasutamised jms), väiksem arv õnnetusi on seotud jalakäijatega. Jalakäijal on võimalik ohutult ristmik ületada kui ta on veendunud, et sõidukijuht on teda näinud ning sõiduki peatanud või kavatseb seda teha, sageli aga näeme nutiseadmes pilku hoidvaid teeületajaid ja tõukerattaga vm liikuriga ülekäigule ootamatult sõitvaid teeületajaid. Ringristmikele tõkiseid või künniseid ei paigaldata, kuna need tekitavad lisaohtu ega aita turvalisusele kaasa (lisaks põhjustavad täiendavat müra, õhusaastet, takistavad teehoolet, lagunevad kiirelt, põhjustavad agressiivset sõidustiili). Vajalik oleks kogu ristmik ümber projekteerida ja ülekäigurajad ringilt eemale viia ja vajadusel rajada täiendavalt foorilahendus. Kuna tegemist on riigiteega, on see Maanteeameti ülesanne. Samuti on ringristmik Politsei teravdatud tähelepanu all ja kaetud kaameraga.
  2. Väga tänuväärne on, et Viimsi vald on rajanud kergliiklusteid. Samas, aeg on palju edasi läinud ning kahese kasutusega (nii jalakäijad kui ka mikromobiilsus - el.tõukerattad, el.tasakaaluliikurid, el.rattad, rattad, rulad jmt) teed on kõigile seal liiklejatele ohtlikud. Eriti nt Laidoneri pargi ala, kus on laste mänguplats, kuhu tullakse 1-2-3-aastastega ja kust vuhisevad mööda erinevad liikurid 20-25 km/h. Ohtlikke olukordasid on olnud. Meie kärule sõitis paar aastat tagasi otsa u 10-aastane noormees, kes rattaga sõitmise ajal on nutitelefonis. Jalgratturid on häiritud, kui jalakäijad "ees on", niisamuti ehmatab jalakäijaid, kui keegi viuh mööda vuhiseb. Astub sammu kõrvale - teisele jalgratturile ette, kes temast teiselt poolt proovib mööduda. ETTEPANEK seoses kergliiklusteedega, et ratta ja mikromobiilsed teed (ületavad jalakäija liikumiskiirust) eraldada kergliiklusteest vastava märgistusega/ parimal juhul rajada ratastele lisarada.
    Vastus: Kergteed ei oma laiust mis on vajalik, et joonida sellele eraldi rajad. Valla kergteed on valdavalt laiusega 2-3 m. Uuemad kergliiklusteed keskuses ka kohati 4 m laiused. See tähendab, et segaliiklusele on kummaski suunas eraldatud pool tee laiusest. 
  3. Küsis Muuga külavanem: Kuidas on võimalik ehitada lõpuni Muuga tee kergliiklustee (Loomisvälja teest kuni raudteeni) ja siduda see Maardu linna (Muuga aedlinna) kergteede (lõik raudteest kuni Kallavere teeni) võrgustikuga ? See lõik on ka kolmas sissepääs Viimsi valda. 
    Vastus: Eeldab maakorraldust. Jalgtee rajamine on vajalik ning saab toimuma pärast vajalike maakorraldustoimingute läbiviimist, mil eelarvesse lisatakse ka vastav investeering.

  4. Küsimus: Kui vaid saaks patrullivad liikluspolitseid - see asulasisene rallimine on lihtsalt kohutavaks muutunud! Rääkimata nendest öistest rullnokkadest, kes käivad ringide peal paarutamas, kellel aga käredam pauk torust tuleb.
    Vastus: Politsei teeb pidevalt valla teedel liiklusjärelevalvet, kuid ilmselgelt ei saa eeldada, et patrull on igal ajal kõigil suurema liiklusega teedel olemas. Oma panuse saab anda ka iga elanik ise. Kes näeb ohtlikult kihutavat sõidukit, peaks sellest teada andma politseile, andes sõiduki reg numbri. Politsei saab selle alusel võtta kontakti sõiduki omanikuga ja viia läbi tõsise vestluse. 

  5. Küsimus: Milline on lisanduva 10k-20k elaniku mõju hommikustele ning tööpäeva lõpu ummikutele?
    Vastus: 
    Viimsi vallas on läbi viinud liiklusuuringu STRATUM. See on professionaalne ettevõte antud valdkonnas. Aeglane liiklus Pirita teel hommikuti ja õhtuti pole seotud mitte ainult Viimsi elanike liikumisega, vaid see on mõjutatud Merivälja, Lasnamäe ja Pirita elanike liiklemise trajektooridest, aga ka teede ehitusega seotud tõketest. Liiklusuuringut ja probleemidele vastuseid saab leida koostöös ekspertidega ja kolleegidega ka Tallinna Linnavalitsusest – sest viimsilaste liiklusmuresid saavad suures osas lahendada ka Tallinna linna poolt tehtavad vastavad plaanid tulevikus – olgu selleks lisaläbimurded või trammitee rajamine. Ainult Viimsi valla teedevõrgu arendamine neid murekohti ei lahenda. 

  6. Küsimus: Millal hakkab vallavalitsus täitma enne Laaneveere asumit elavate elanikega sõlmitud kohtuvälist kokkulepet, mis näeb ette Laaneveere asumi jaoks oma tee ehitamist. Täna on kogu liikluskoormus pandud kitsale Nurme teele, millel ei ole 200 meetri ulatuses isegi elementaarset kõnniteed. 
    Vastus: 2007. aasta kohtumäärus, mis puudutab Laaneveere teedega seotud lahendit nägi ette kohustused piirkonna arendajale ja Viimsi vallale. Nii näiteks on kohtumääruse punktis 10.1.2. välja toodud kohustus teha endast sõltuvaid toiminguid ehitamaks tee Vardi teest kuni Randvere tee ja Lubja tee ristmikuni. Tänaseks on tee jäänud välja ehitamata, kuna vallavalitsusel ei ole olnud rahalisi vahendeid antud teed rajada ja selle tee rajamine eeldab planeeringu ja muude protsesside läbimist (nt keskkonnamõjudega seotud menetlused). Küll aga on vallavalitsus teinud endast sõltuvaid toiminguid, et see tee rajada ja oleme algatanud planeeringumenetluse, mis on aastate pikkune protsess ning see on  hetkel töös. Ka ei ole toonast arendajat, kellega omal ajal oleks sõlmitud antud tee rahastamise osas mingeid kokkuleppeid (võimalik täiendav rahastus tee rajamise osas) – omaaegsed arendajad on pankrotistunud ja tänaseks on piirkonnas uued kinnistute omanikud. Kohtumääruse punktis 10.1.3.1. oli fikseeritud kohustus välja ehitada Vardi tee lõik Nurme teega ristumisest kuni OÜ-le Laanekivi Kodu kuuluva kinnistuni. See teelõik on tänase päeva seisuga välja ehitatud tolleaegse arendaja poolt ja seega kohustus aastate tagant täidetud. Küll aga vajaks antud lõik tulevikus ümberehitust. Kohtumääruse punktis 10.1.3.2. oli kohustus korrastada Nurme tee (kuni ristumiseni Lille põikteega) ja Lille põiktee, mis on samuti teostatud.
    Lisaks on kohutumääruse punktis 10.1.3.3. nähtud tagada jooksvalt kahjustuste likvideerimine piirkonna teedel, mida antud hetkeks on samuti teostatud ja toimub igasugune pidev kahjustuste korrastamine valla teedel. Kohtumääruse punktid 10.1.4.1. ja 10.1.4.2. nägid ette vallavalitsuse kohustuse kehtestada koormuspiirangud piirkonna teedele, mis antud hetkeks on valla poolt samuti teostatud. Piirkonnas on kehtestatud 3,5 tonni ja 8 tonni koormuspiirangud Vardi teele ja Lille teele. Kõik kohtumääruses toodud kohustused on tänaseks teostatud, sh punkt 10.1.2, millega on Viimsi vald alustanud endast sõltuvate toimingute teostamist. Lisaks anname teada, et ka on koostamisel Nurme tee rekonstrueerimisprojekti hange (projekteerimine lõigul Rohuneeme tee kuni Nurme põik ristmik) ja eeldatavasti on rekonstrueerimisprojekt valmis 2021. aasta alguseks. Vallavalitsus kavandab pideva tööna tegevusi, milliste eesmärk on tagada piirkonna teede liikluskoormuse ühtlustamine, teede ohutumaks ehitamine jne. Nimetatud tegevused nõuavad suuri vahendeid ja on seotud valla eelarveliste võimalustega.
     

  1. Küsimus: Mitu perearsti kohta on Viimsi valda juurde planeeritud ning kas on alustatud läbirääkimisi?
    Vastus: 
    Vald ja AS Fertilitas ning perearstid on omavahel tihedas suhtluses ning püüavad leida lahendusi ja konkreetseid leppeid uue Tervisekeskuse rajamiseks. Valla poolt ei ole juurde planeeritud perearstikohti. Nende loomine või tekkimine on seotud Haigekassa lepingutega ning neid teevad perearstid koostöös Terviseametiga, olenemata vallast. Viimsi perearstid teenindavad ka Pirita linnaosa inimesi, sest perearsti nimistud ei ole ühe konkreetse omavalitsuse põhised. 
     
  1. Küsimus: Metsad- kas on olemas piir millest üle ei minda metsade elamumaaks andmisel? Kui ei, kas selle saaks kehtestada? 
    Vastus: Metsamaa ala on paika pandud üldplaneeringutes, s.h Rohevõrgustiku teemaplaneeringus. Suurim hulk metsi Viimsis on RMK halduses, eraomanike ja valla käes on väga väike osa metsamaast. Kõik metsas toimuv on seadusega paika pandud ning seotud metsakorralduskavaga. Mingit isetegevust siin keegi teha ei saa. Kui toimub mingi planeerimistegevus maa-alal, mis on olnud kasutamata ja kuhu on kasvanud võsa või puistu, siis on see olnud kooskõlas sihtotstarbega. Tihtilugu tundub kõrvaltvaatajale, et ehitust alustatakse metsamaal, tegelikult on aga tegemist olnud juba sihtotstarbelise elamumaaga, mis pole lihtsalt olnud varsemalt kasutusele võetud ning on metsastunud. Viimsis esineb ka üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlusi, mille käigus soovitakse muuta rohevõrgustiku ala (s.h metsamaa) elamumaaks. Iseenesest on see seadusest tulenev võimalus ja otsustamine on volikogu pädevuses. Sellised otsused eeldavad siiski ülekaaluka avaliku huvi põhjendust. Viimsi vallas jääb 65% maa-alast (sh saared) alati roheliseks. 
  2. Küsimus: Mereäärne kallasrada- millised on plaanid, et mereäär uuesti kättesaadavaks muutuks - näiteks Pringis?
    Vastus: 
    See on valus ja ammune probleem. 2005 soovis Viimsi vallavalitsus algatada vastava üldplaneeringu teemaplaneeringu, kuid jäi ressursi puudusel toona menetlusse võtmata. Pringis on see küsimus olnud aegade jooksul väga teravalt üleval, sest enamik potentsiaalseid juurdepääsuvõimalusi (nt Kimsi tee ja vabaõhumuuseum) suleti uusarendustega või muul põhjusel, ja selle osaliseks leevendamiseks koostas vallavalitsus ka Vabaõhumuuseumi territooriumi ja piirneva ala detailplaneeringu. Selles menetluses saigi põhiliseks tüliküsimuseks vaba juurdepääsu tagamine ranna-alale, sest osa juurdepääsuteest asub erakinnistul (Muuseumi tee 1), mille omanik valla tingimustega ei nõustunud. Sel põhjusel jäi detailplaneering ka kehtestamata ning probleemid on seni lahenduseta. Samal ajal paigaldas Vabaõhumuuseum oma kinnistule samuti piirde ja inimeste harjumuspärane juurdepääs suleti. Tänaseks on selles piirkonnas ainuke võtmekrunt (Muuseumi tee 1) võõrandatud ja igal juhul suhtleb vald uue omanikuga edaspidi samal teemal uuesti. Kohalikul omavalitsusel on KeÜS kohaselt kohustus tagada planeeringutega juurdepääs kallasrajale (§ 38 lg 7). Teemaplaneering peaks muuhulgas käsitlema avalikke juurdepääsusid ranna-aladele, vaba liikumist rannas, aga ka väikesadamate, lautrite jm sellise taristu kavandamisega ja asukohtade määramisega seonduvat ning ka „mõistliku“ kauguse saaks määrata nt vastava teemaplaneeringuga. Viimsi vallal on kavas koostada ranna-alasid käsitleva teemaplaneering (mis on üldplaneeringu tasand).
  1. Küsimus: Palun kommenteerige käesolevat rakendust.
    Vastus: Mõni aasta tagasi alustati Interreg programmi toel Augmented Urbans projekti virtuaalreaalsuse lahenduste väljatöötamist eesmärgiga arusaadavamalt esitleda avalikkusele planeerimisel/planeeritud linnaruumi. Hendrikson & Ko on pikaajalise planeerimise- ja keskkonnaalase tegevusega ettevõte ja aastast 2006 Viimsi valla koostööpartner Haabneeme üldplaneeringu koostamisega seonduvalt. Ka selle projekti raames olid nad valla partneriks. All olevalt lingilt avaneb nende üks töölõik tänasel hetkel seisma jäänud Haabneeme üldplaneeringu koostamiselt, kus on visualiseeritud arendajate/maaomanike ettepanekud. Tegemist oli vaid ja ainult tollele hetkel arendajate poolt vallale esitatud ideede visualiseerimisega rahvusvahelise projekti raames.
  2. Küsimus: Maa-ameti katastrikaadil on näha iga aastaga ikka enam ja enam "kollaseid ruudukesi" ning loodust vähem ja vähem. Mitmeid "arendussoove" siit veel ka ei paista, nt kasvõi Randvere ja Tammneeme vahel merega piirneva viimase rannametsa "äraarendamise" kava - need ilmuvad siia kaardile alles hiljem kui juba rong läinud.   

  pilt

Vastus: Antud katastrikaart ei näita maa sihtotstarvet, vaid kollasega on märgistatud kinnistute piirid. Sellel ei kajastu üldplaneering, ega ka muud teemaplaneeringud. Üldplaneeringut kajastav kaart on hoopis teiste tingmärkidega. Kollasega märgitud sihtotstarve kehtival valla üldplaneeringu kaardil näitab ikka tegelikku olukorda. Peale 2002. aastat, mil Viimsi valla üldplaneering on vastu võetud, on algatatud ka sihtotstarvet muutvaid planeeringuid. Viimasel ajal tehtud muudatused - maa sihtotstarvet muutvad planeeringud - tulenevad uuest planeerimisseadusest, mis nõuab, et maal oleks üks sihtotstarve (enne oli nt maatulundusmaa ja elamumaa – nüüd on kõik elamumaa sihtotstarbeliseks muudetud). Sellised muutmised ei ole kardinaalsed ja vastavad tegelikule olukorrale – st on korrastatud reaalset olukorda, mitte antu lisamaid juurde looduse vms arvelt. 

 3. Küsimus: Kui palju inimesi lisandub veel kinnitamata, kuid plaanis olevate detailplaneeringute tõttu?
Vastus: 
vastuvõtmata planeeringute osas ei saa mingit provisoorset elanike arvu välja öelda, ega ennustada, sest mitmetel juhtudel võivad algatatud planeeringu aeguda, need võidakse tagasi võtta, või erinevate asjaolude (nt avaliku arutelu käigus ilmnenud vastuolude tõttu) pärast võivad need jääda ka lõpuni menetlemata. Saame rääkida siiski ainult kehtestatud planeeringute kontekstis ja seda ka eeldusel, et need realiseeritakse. 

                                                           

  1. Küsimus: Jäätmete kogumine ja jäätmejaamade asukohad. Pakendikonteinerid sh. klaaspakendikonteiner on paigaldatud elumajadele liiga lähedale ja see on tekitanud olukorra, kus elame pidevas autouste paugutamises ja klaasikolinas. Jah, isegi üks pudel teeb tühja tünni kõmisedes väga kõva häält üle mitmete majapidamiste. Kõige suurem kolistamine toimub pühapäeva hommikuti ja ennelõunati kui peaks vaikne päev olema, samuti riigipühadel kui inimesed teevad suurkoristusi. Aga meil on klaasikolin, 24/7. Ettepanek ikkagi leida klaasikonteinerile teine asukoht, kus see vähem häiriks elanikke. Papi ja pakendikonteineri elame üle, kuigi ka see kipub haisema ja varesed tassivad prügi laiali.
    Vastus
    : Omavalitsusel on kohustus paigaldada oma territooriumile pakendipunkte. Sobivate kohtade leidmine on alati väga keeruline. Esiteks mõjutab seda maaomandi küsimus, sest pakendipunkte saame rajada valla maale. Mõistame elanike vastuseisu, sest pakendipunktid on ebaesteetilised ning häirivad. Oleme seadnud eesmärgiks rajada valda kaasaegsete ja visuaalselt esteetiliste pakendipunktide võrgustik. Järgmisel aastal toimuva Viimsi keskkonna aasta üheks aruteluteemaks kujuneb kindlasti jäätmemajandus – prügi sorteerimine jne. Klaaspakendi konteinerite puhul oleme otsimas moodsamaid lahendusi nö vaiksete konteinerite näol.  
  1. Küsimus: Soovin, et Viimsi polikliiniku ees/ taga oleks tasuta parkimine (vähemalt invaliididele, kes kaugemalt parklast ei jõua polikliinikuni liikuda). Tean, et vallal on BREMiga juba aastakümneid olnud probleeme. Kuid kui üksmeelele ei jõuta, võib alati ka parkimisalad sundvõõrandada. 
    Vastus: Parkimistasu maksmisest vabanemine ja tasu kaotamine ei ole paraku alus sundvõõrandamiseks. Praegu on valida, kas  parkida läheduses asuvas tasulises parklas või kaugemal tasuta parklas (Ravi tee, Haabneeme staadioni parklad on tasuta). Ka Tallinnas on paljude haiglate juures asuvad parklad tasulised.
  2. Ettepanek: Rajada koostöös Tallinna linnaga PARGI ja REISI parkla Viimsi keskuse bussipeatuse juurde.
    Vastus: Viimsi Keskuse bussipeatuse juures ei ole kinnistut ja maad parkla rajamiseks. Pargi ja Reisi parkla on rajatud Hundi tee ja Randvere tee ristmikule.
  3. Küsimus: Harju maakonna bussiliinid võiksid olla integreeritud ka Tallinna ühistranspordivõrku. Kuidagi proportsioonist väljas on keskklassi või sinna isegi mitte küündiva viimsilase transpordikulud: maksta nii Tallinna Ühistranspordis kui ka Harjumaa liinide (bussid 174, 114) sõidu eest tööle jõudmiseks. Autoga tuleb sellisel juhul reisi hind isegi soodsam/ mugavam. Kahjuks on autokasutusega keskkonnareostus suurem ja mina isiklikult linna sõidan autos kas kaasreisijana (sõidujagamine) või Pargi ja Reisi parklat ning ühistransporti kasutades (viimast seetõttu, et ei soovi ÜT teenuste eest 2 piletihinda maksta kuigi buss 174 peatub ukse ees).
    Vastus: Kõik liinid – linnaliinid, maakonnaliinid ja vallaliinid on integreeritud ühtsesse Harjumaa piletisüsteemi ning võimalik on soetada ühtne piletitoode, millega saab sõita nii Tallinna ühistranspordis, Harju maakonna avalikel bussiliinidel kui ka valla bussiliinidel. 30 päeva ühispilet Tallinnas ja Viimsi 1-2. tsoonis maksab 37,6 eurot. Liine korraldavad erinevad asutused, linnaliine Tallinna linn, maakonnaliine riik läbi ühistranspordikeskuse ning vallaliine Viimsi vald läbi ühistranspordikeskuse. 
    Reisi kulu ja maksumus sõltub sõidukist, läbitavast vahemaast, sihtkohast, liiklustingimustest ja ajast. Ainult kütusekulu arvesse võttes arvestate ainult ühe komponendiga, kuid isegi siis ei ole tõenäoliselt autoga soodsam sõita võrreldes ühistranspordiga.
    Viimsi Vallavalitsuse esmane eesmärk ei ole sundida inimesi autodest ühistransporti, vaid pakkuda liikumisvõimalusi, mis on täna ühistranspordi liinivõrku ja väljumiste arvu arvestades hea. Viimsist Tallinna suunas liikuvad bussid on täna suure täituvusega, mis näitab, et elanikud kasutavad ühistransporti palju ning täna püütakse leida vahendeid ühistranspordile täiendava mahu lisamiseks.