Viimsis on nüüd hobused ja saab ratsutada
Arvatavasti on nii mõnedki viimsilased juba märganud Reinu tee 12 ääres hobuseid. Ja nende silmad ei peta neid, sest ettevõte Teadlik Ratsanik on ratsatreener Melissa-Marion Amieli eestvedamisel toonud siia hobused ja pakub võimalust nii loomadega tutvumiseks, ratsutamistreeninguteks kui ka maastikul ratsutamiseks.
Kui Viimsi Teataja hobuseid vaatamas käis, siis oli seal parasjagu ratsutamas lasteaia Väike Päike rühm. Lapsed ootasid kannatlikult, et saaks hobuse selga ronida ja siis nendega ringi teha. Mõistagi olid treener ja abitreener hobuseid talutamas. Sõit meeldis kõigile, keegi hobust ei kartnud ja kui ring läbi sai, tahtis nii mõnigi jätkata. Aga teised ootasid oma järjekorda. Kui kõik olid sõidu saanud, siis ronisid õpetajad ka hobuse selga. Lõpuks anti hobustele hea töö eest porgandeid ja need maitsesid neile väga.
Lasteaia Väike Päike õpetaja Kaie Mamontov ütles: „Kõigepealt suur tänu selle ürituse eest ja võimaluse eest hobustega kontakti kogeda! Lapsed olid vaimustuses ja vanemad väga tänulikud. Õhinal rääkisid lapsed vanematele ratsutamisest ning koduski jätkati muljetamisega. Loodan, et nii mõnigi laps leiab tee ratsutamise ja hobuste maailma.“
Hobused Põlvamaalt
Praegu on tallis neli hobust, kes on Viimsisse tulnud Põlvamaalt Kristi Märksi tallist. 17-aastane Steffi on Tori tõugu hobune, 15-aastane Estra ja 12-aastane Ripsu Eesti hobused. Kõige noorem, 5-aastane Eesti sporthobune Overa aga alles alustab varustusega tutvumist. Nende kohanemine võttis natuke aega. Igaühel on oma iseloom ja välimus, kuid nad kõik on väga sõbralikud ja rahulikud.
Lisaks lasteaedadele saavad hobuseid külastada ka koolid, tehakse ratsutamistrenne ja matkasid ümberkaudsetel metsaradadel, mis viivad mere äärde välja. Treeninguid viib läbi 5. taseme ratsatreener Melissa Marion Amiel ning ratsutamisvõimalustega saab ennast kursis hoida Facebooki lehekülje Ratsutamine Viimsis vahendusel. Treeneri tegevust ja hobuste pidamist on toetanud ka Viimsi vallavalitsus ja hetkel on arvestatud vähemalt suveperioodi huvitegevusega.
Kindlasti oleks talli külastamine kasulik ka kooliõpilastele näiteks liikumistunni või bioloogiatunni raames, et saada aimu hobustest ja ratsutamisest kui spordialast. Kokkuleppe saavutamine endast viis korda raskema loomaga ja temaga koos liikumine erineb nii arvutimängudest kui ka teistest spordialadest sellisel määral, et võib olla vahendiks nutisõltuvuse ohjeldamisel. Koolide õpetajatel on veel viimane võimalus enne suvepuhkusi lastele suviseks harrastuseks suund kätte anda ja hobuste külastus korraldada.
Hobused taas Viimsis pärast 40–50 aastat
Mõte rajada Reinu tee äärde hobuste pidamise võimalus tekkis kinnistuomanik Villem Vohul mõned aastad tagasi: „Mõte sellest, et Püünsis võiksid olla hobused ja ratsutamisvõimalus, tekkis meie perel siis, kui vanem tütar tegeles ratsutamisega. Tema Tondil ratsutamas käimine kulutas tunni aja trenni kohta kaks tundi liiklemist,“ räägib Villem Vohu. „Viimsi laste ratsutamine tähendab lapsevanemale kas seda, et ta sõidutab kaks korda nädalas last mitu tundi või aktsepteerib, et laps on kusagil iseseisvalt liiklemas. Kumbki versioon ei ole meeldiv.“
Vohu sõnul on toimunud mitmete asjaolude soodne kokkulangemine: „Meie perele kuulub sobiv kinnistu koos hoonega, senine üldplaneering näeb otsesõnu Pringi-Püünsi piirkonda ette ratsaspordi võimaluse, Viimsi vallavalitsus on olnud igati mõtet toetav ning treener Melissa-Marion Amiel oli huvitatud teenuse pakkumisest – nii see mõte on teoks tehtud.“
Projekti eestvedajate soov on, et koht jääks aastaringselt tegutsema. Kas nii läheb, sõltub suuresti viimsilaste huvist hobustega tegelemise vastu. Tõenäoliselt lahkus viimane hobune Viimsi poolsaare otsas asuvatest küladest 40–50 aastat tagasi. Üks ring on jälle täis saanud. Viimsilastel on nüüd suurepärane võimalus nende armastusväärsete loomadega tutvuma tulla ja kodu lähedal ratsaspordiga tegeleda.
Annika Koppel
Viimsi Teataja toimetaja
Abitreener Triin ja treener Melissa on huviliste jaoks olemas, aitamas ja juhendamas.
Foto: Annika Koppel