Viimsi veevärgi võimekus täienes kahe vaakumpumplaga
AS Viimsi Vesi on valmis saanud kaks moodsat vaakumreoveepumplat, mis asuvad Aigrumäe ja Pringi külades. Ettevõtte juhatuse liige Raul Vanem tegi tehnoloogia viimase sõna järgi valminud pumplates ringkäigu.
„Siia tulles ei pruugi inimene isegi aru saada, mis hoonega on tegemist,“ ütleb Raul Vanem Pringi külas Vaarika haljaku kinnistul asuva vaakumpumpla hoone juurde jõudes. Tumedast puidust minimalistliku hoone kõrvale on rajatud kahe pingiga rekreatsiooniala. „Alati ei pea selliseid funktsioone maa alla peitma ja minu hinnangul on see arhitektuurne lahendus päris hästi õnnestunud ja harmoneerub keskkonnaga,“ nendib Vanem.
Uute pumplate süsteem on kriisikindel
Nendes valminud vaakumpumplates liigub reovesi vaakumpumpade tekitatud alarõhu (–50 kuni –70 kPa) toimel. Pringi külla on paigutatud kaks pumpa, aga on võimalus lisada ka kolmas. Äigrumäel on töövalmis neli pumpa. Järjekorras on need kaks pumplat Viimsi vallas aga kolmas ja neljas.
„Kokku mõjutab see mitmesaja leibkonna heaolu ja nende kanalisatsioonisüsteemi toimekindlust. Selles mõttes on tegemist olulise investeeringuga, mis vaatab ka tulevikku ja arvestab klientide lisandumise ning muuseas ka kriisiolukordadega,“ ütleb Raul Vanem ja suunab tähelepanu pumplate välisküljel asuvale pistikule, mis võimaldab elektrikatkestuse korral ühendada pumbajaama toide ümber generaatorile.
Vanema sõnul tehtud investeeringud vee hinnale mõju ei avalda, kuna suurema osa neist kandsid arendajad. AS-i Viimsi Vesi investeering antud pumplate juures oli marginaalne, mis sai tehtud tulevikku vaadates ehk siis soovist süsteemi laiendada nii olemasolevatele klientidele kui ka tulevastele tarbijatele.
„Uute pumplate loomine oli meie investeeringukavas juba varem ette nähtud ja mingit hinnamuutust see tarbijatele kaasa ei too. Arvestades meie ettevõtte tegevusvaldkonda, on taolised investeeringud paratamatult vajalikud,“ selgitab Vanem, kelle sõnul on kogu lahendus mõnevõrra üledimensioneeritud, et luua suuremat laienemise võimalust.
Viimsi on olnud vaakumkanalisatsiooni kasutuselevõtus suunanäitaja
Viimsi vald ületas riikliku uudisekünnise aastal 2013 sellega, et rajas Eestis esimese vaakumkanalisatsioonisüsteemi Leppneeme külas. Tol hetkel oli 95% reoveekanalisatsioonist isevooluline, mis tähendab seda, et klientide tegevuse tulemusel tekkiv reovesi voolab mööda torustikku raskusjõu toimel maapinna kõige madalamas kohas asuvasse pumplasse, kust ta pumbatakse survetorustikku pidi järgmise reoveekogumisala isevoolutorustikku ning nõnda edasi reoveepuhastini. See on arhailine lahendus, millel on omad puudused. Näiteks suur infiltratsioonivee hulk ning täielikult puuduv ülevaade võrgu hetkeolukorrast. Tasase reljeefiga piirkondades tuleb torustikud rajada sügavale ning ehitada rohkesti reoveepumplaid.
Lihtne näide on Leppneeme küla teine pool, mis on lahendatud isevoolsesüsteemina, kus täna on rajatud kaheksa pumplat, aga oleks saanud kogu piirkonna lahendada vaid ühe pumplaga.
„Selles mõttes on vaakumpumpla tehnoloogiliselt kindlam, sest puudub infiltratsioon torustikus,“ selgitab Viimsi Vee juhatuse liige Raul Vanem. Ühtlasi näitab ta uute pumplate juurde rajatud biofiltreid, mille kaudu toimub õhutus ja mis tagavad selle, et ümbruskonnas ei tekiks lõhnahäireid. Selline reoveekäitlemine on spetsialisti sõnul kahtlemata parim lahendus, sest see toimub väga selgelt suletud süsteemis ja diskreetselt. „Inimeste igapäevast elu ei peaks selline pumpla kuidagi häirima.“
Vaakumkanalisatsioonil on selged eelised
Kogu süsteemi vaakumi tekitavad pumplas asuvad vaakumpumbad. Rõhu erinevus atmosfäärse rõhu ja vaakumi vahel annab energiat vaakumklappide avamiseks ja reovee transportimiseks tarbija juures asuvast vaakumkaevust pumplasse. Reovesi voolab isevoolsena hoonetest vaakumkaevu kogumiskambrisse.
Kes on laeva või lennukiga reisinud, on tualetti kasutades kokku puutunud sama süsteemiga.
Kui kogumiskambri maht 40 liitrit saab täis, avaneb vaakumklapp automaatselt ja rõhkude erinevuse tõttu imetakse reovesi torustikku. Reovesi transporditakse mööda torustikku vaakumpumplasse, kust see pumbatakse edasi reoveepuhastisse või olemasolevasse reoveekanalisatsioonisüsteemi.
Kuna vaakumsüsteem võimaldab rajada kuni 5-kilomeetrist torustikku, annab see tulevikus ühtlasi ka võimaluse loobuda mitmest reovee ülepumplast. See omakorda võimaldab hoida kokku nii energia kui ka taristu rajamise kuludelt. Keskmiselt teevad pumbad aktiivsel kasutusperioodil ööpäevas tööd 2–3 tundi. Vaakumsüsteem võimaldab ka koguda palju täpsemalt andmeid.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja