Valla rahulolu-uuringus rääkis kaasa pea 1300 viimsilast
Kuni 13. septembrini oli Viimsi valla elanikel võimalus vastata küsimustikule, millega uuriti rahulolu Viimsi valla erinevates valdkondades. Sarnane uuring viidi läbi ka 2019. aastal. Uuringu lõplikud tulemused avaldatakse Viimsi valla kodulehel peale raporti valmimist oktoobris.
22. augustist kuni 13. septembrini toimunud küsitlus hõlmas 14 valdkonda, mis elanikke kõige otsesemalt puudutavad. Oma hinnangu andis rahulolu-uuringus 1262 elanikku, mis on ca 200 vastaja võrra rohkem kui eelmisel korral. Kõige suurem oli vastamisaktiivsus Naissaare elanikel, kust vastused andis 54,5% elanikest ja kõige väiksem Prangli saarel, kust vastas vaid 3% elanikest. Küsitlusele vastas seekord 13% Leppneeme küla elanikest. Järgnesid Metsakasti ja Kelvingi külad.
Vanuselises jaotuses osales kõige vähem vastajaid vanusegrupis, mis hõlmas kuni 19-aastasid. Enim vastanuid oli vanusegruppides 30-39 (vastajaid 344), 40-49 (vastajaid 452) ja 50-59 (195 vastanut). Suurim hulk vastajaid on Viimsis elanud 21 aastat ja rohkem (380 vastajat), 16-20 aastat (288 vastajat) ja kuni 5 aastat (223). Nende vanusegruppide esindajaid elab Viimsi kõige rohkem.
Uuringut läbiviinud HeiVäl Consultingu analüütiku sõnul eristub väga selgelt kaks huvigruppi, kes näevad Viimsit erinevatest perspektiividest. Ühelt poolt põlised viimsilased, kes on märkimisväärselt kriitilisemad ja positiivsemalt meelestatud uued tulijad.
Muutus toimus ka vastanute jaotuses elukoha alusel. Kui 2019. aastal moodustasid suurema osa korterites elavad viimsilased, siis sellel aastal olid vastajateks enamasti oma majas elavad inimesed, keda oli vastanutest üle poole (706 inimest). Kokku oli sarnaselt eelmisele korrale enamik vastajaid need, kelle töökoht asub Tallinnas.
Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on uuringu tulemused vallavalitsusele oluline sisend mõistmaks seda, millised on viimsilaste mõtted ja ootused seoses elukeskkonna ning teenustega, mida vald pakub.
„Mul on hea meel, et 1300 viimsilast leidis võimaluse oma mõtete jagamiseks. Kogukonna kaasamine on meile oluline ja tänan kõiki osalenuid. Need mõtted ei jää sahtlisse, vaid saavad sisendiks nii uue üldplaneeringu koostamisel kui ka valla pikaajalise strateegia loomisel, millega oleme juba alustanud ja millega seisame hea selle eest, et Viimsi oleks aastaks 2045 just selline nagu viimsilased ootavad. Kindlasti saab meile Viimsis olema suur väljakutse, kuidas kogukonna ootustes leida keskteed ja liita huvigruppe, kes näevad Viimsi tulevikku erinevalt,“ sõnas Lemetti.
Uuringus tõstatus ühe probleemina aktiivne ehitustegevus Viimsis. Vallavanema sõnul on näha, et inimestele jääb arusaamatuks, miks see toimub. „Viimsi vallas toimuv ehitustegevus on täna võimalik vaid tuginedes otsustele, mis on tehtud varem. Saan kinnitada, et vald on sellel aastal alustanud vaid mõned üksikelamuga seonduvad detailplaneeringud. Enamus taotlusi on jäänud vallavalitsuse poolt rahuldamata ja ehitustööd, mida me näeme, on varem kehtestatud detailplaneeringute realiseerimine,“ selgitas vallavanem, kelle sõnul Viimsi tuleviku vaates saab arengustrateegia kõrval väga oluliseks nurgakiviks Viimsi arengule uus üldplaneering, milles samuti oodatakse kogukonna aktiivset kaasarääkimist.
Valla elanike rahulolu-uuringu tulemused avaldame kohe peale lõpliku raporti valmimist Viimsi valla kodulehel oktoobris 2022.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond