Nat Amoore – jutuvestja, kellest sai kirjanik 

Nat Amoore on südamlik ja vaimukas Austraalia lastekirjanik, kelle nakatavad naerupahvakud ja energia toovad kõigile naeratuse näole. 9. juulil väisas ta oma Euroopa reisi raames Viimsi raamatukogu.  

Seal võeti ta soojalt vastu. Kohtumise avas raamatukogu direktor Katre Riisalu. Moderaatorina tegutses Nati teoste tõlkija Hels Kure, kes vestluse ka eesti keelde tõlkis. Arvukal kuulajaskonnal avanes võimalus osa saada Nati muljetest ja jagada enda omi, esitada küsimusi, teha koos temaga foto ja paluda autogrammi. 

Trapetsiakrobaadist kirjanikuks 

Saime teada, et Nati lapsepõlv möödus talus, kus ta jooksis õues ringi, ronis puude otsa ja loopis oma venda poriga. Ta armastas ka lugemist, eriti raamatuid, mis viisid kuhugi teise reaalsusse või kus võim oli laste käes ja nad muutsid maailma. Nat ütles, et oli jutuvestja ammu enne seda, kui temast sai kirjanik, ja kostitas sõpru alati kõiksugu lugudega.  

Pärast gümnaasiumit töötas Nat 13 aastat tsirkuses trapetsiakrobaadina, ta on olnud rokk-kontsertidel lavataguseks jõuks, töötanud televisioonis ja pidanud veel paljusid muid ameteid. Kuus aastat tagasi, 39-aastasena, kõrges vanuses, nagu ta ise ütles, jõudis Nat kirjutamise kui veel ühe oma lugude jagamise viisini. Nüüdseks on tema sulest ilmunud kümme lasteraamatut, millest eesti keelde on tõlgitud neli: „Koolihoovi miljonäri saladused“, „Heade vempude jõud“, „Just nii tuleb rokkida!“ ja „Dušimaa. Needuse murdmine“. Need on välja andnud kirjastus Eesti Raamat. 

Duši turgutav mõju 

Kuulajad esitasid kirjanikule aktiivselt küsimusi. Uuriti, kas „Dušimaa“ idee tuligi duši all käies. Tõepoolest, Nati jaoks on duši all käimine kui teise maailma sattumine – ka loo peategelane teleporteerub duši alla minnes uude kohta ja peab leidma kodutee. Nat pihtis, et võib duši all veeta lausa kolm tundi jutti, ja duširuum on tema mõtete kasvulava – paljud ideed on alguse saanud või neid on edasi arendatud just seal. Tema raamatute süžee on väljamõeldis, aga lisaks „Dušimaale“ on ka teistel teostel seos päriseluga olemas.  

Nii on „Koolihoovi miljonäri saladuste“ aluseks artikkel USA tüdrukust, kel tekkis koolis pahandusi, sest tal oli kaasas 20 000 dollarit. Nat hakkas mõtlema, kust võis laps sellise summa saada, ja otsustas tagapõhja oma raamatus seletada. Tema tegelaste päralt on miljon Austraalia dollarit ja nad kulutavad seda heategevusele. 

„Heade vempude jõu“ ajendiks sai kohvikus pealt kuuldud vanurite nurin selle üle, et tänapäeva lapsed protestivad kliimamuutuste vastu. Nati arvates on väga äge, et lapsed keskkonnast hoolivad, ja talle ei meeldinud vanema põlvkonna suhtumine. 

„Just nii tuleb rokkida!“ aga jõudis kaante vahele tänu Nati armastusele muusikalide vastu. 

Veel tunti huvi, kui kiiresti Nat raamatuid kirjutab. Selgus, et aina kärmemalt – kui esimene teos valmis kahe aastaga (saalist võis kuulda oigeid), siis „Dušimaa“ kõik kolm osa kokku vaid aastaga. Kaheksakümnendaks eluaastaks lubab Nat kirjutada vähemalt sada raamatut nädalas, harjutamine teeb ju meistriks. Tema kirjutamisviis olevat spontaanne – tavaliselt teab ta oma loo algust ja lõppu, ent vahepeal võtavad tegelaskujud asja üle ja see on tema jaoks töö toredaim osa. Kirjanik tunnistas naerdes, et õpetajatele see ülestunnistus eriti ei meeldi – lapsi manitsetakse ju ikka kõike läbi mõtlema. 

Koos nuputati, mida keegi miljoni euroga peale hakkaks. Pakuti põnevaid ideid, alates ägeda auto ostmisest kuni Rubiku kuubiku palee soetamiseni. Selgus ka, et nii mõnigi saalisistuja sammub ka ise loometeed, mida tutvustati ka Natile. 

Kes ei loe lapsena, ei tee seda ka täiskasvanuna 

Nat ei kirjuta just tänapäeva lapsi silmas pidades, vaid kajastab teemasid, mis puudutavad paljusid ja on talle endale südamelähedased. Ka ei taha ta kedagi õpetada. Kirjanik leiab, et lapsed on ise piisavalt nutikad ja võivad raamatut tõlgendada just nii, nagu soovivad. Temale on tähtis, et lugu lastele meeldiks ja nad lugemist armastaksid. Kõige enam läheb talle südamesse see, kui teos lugejaid kõnetab. 

Kirjanikutöö parimaks osaks peab Nat seda, kui saab lõpuks käes hoida päris enda raamatut. Halvimad olevat aga need päevad, mil ta istub arvuti taga, vahib ekraani ega suuda midagi kirjutada. 

Viimaks küsiti Natilt, mis oleks see üks asi, mida ta seoses lasteraamatutega muudaks. Nat paneks suuremat hulka täiskasvanuid taipama, milline võim on lasteraamatutel, ja et need on niisama tähtsad – isegi tähtsamad! – kui täiskasvanutele mõeldud teosed. Kirjanik toonitas, et kui raamatuid ei loeta lapsena, ei tehta seda ka täiskasvanuna. 

Sisuka kohtumise lõpus andis Katre Riisalu Natile üle erilise kingituse. Nimelt oli raamatukogu suvelugemise programmi laste üks tänavusi ülesandeid joonistada esikaas mõnele loetud raamatule. 10-aastane Jasmin Tarros oli joonistanud kaane „Koolihoovi miljonäri saladustele“. Nat oli kingitusest ja vastuvõtust väga liigutatud ning tänas noort kunstnikku videotervitusega.

Reet Trummal
kirjastuse Eesti Raamat projektijuht 

Nat Amoore ja tema eesti keeles ilmunud teosed. Foto: Katre Riisalu