IN MEMORIAM – Viimsi valla aukodanik Jüri Martin

21. jaan 2025
Jüri Martin

Teisipäeva, 21. jaanuari varahommikul lahkus meie seast Viimsi valla aukodanik akadeemik Jüri Martin, keda jäävad mälestama abikaasa, neli last ja kuus lapselast.

Jüri Martin sündis 29. septembril 1940. aastal Tallinnas näitlejate perekonnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli ning 1964. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia erialal. Järgnes aspirantuur NSVLi teaduste akadeemia Uurali filiaali taime- ja loomaökoloogia instituudi juures. 1968. aastal kaitses ta bioloogiakandidaadi väitekirja teemal „Samblikusünuuside dünaamika Polaar-Uurali jääliustike moreenidel“ ja 1988. aastal bioloogiadoktori väitekirja teemal „Samblikusünuuside biokeemiline roll ekstremaalsetes keskkonnatingimustes“. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Jüri Martin 1990. aastal ökoloogia alal.

1969. aastal asus Jüri Martin tööle Tallinna botaanikaaias. Samblike kõrval hakkas ta seal uurima ka poolkultuurtaimestikku. Botaanikaaias töötas ta vanemteaduri, teadussekretäri, teadusdirektori, direktori (1978–1988) ja bioindikatsiooni laboratooriumi juhataja ametikohtadel. Aastatel 1991–1994 oli ta rahvusvahelise taime- ja saasteuuringute laboratooriumi direktor ning 1994–2000 rahvusvahelise keskkonnabioloogia keskuse direktor. Aastast 1997 oli ta Euroakadeemia rektor kuni selle sulgemiseni.

Jüri Martini teadustöö põhisuundadeks on olnud üldine ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia, lihhenoloogia ja bioindikatsioon, taimeökoloogia, biogeokeemia, keskkonna- ja looduskaitse. Ta on uurinud samblike sünuuside dünaamikat polaaraladel, ökosüsteemide antropotolerantsust, maastikke ja mikrokliimat. Tähtsamaks uurimissuunaks kujunes õhu kaudu levivate saasteainete mõju taimestikule, eriti biokeemiline monitooring – väävli, raskemetallide ja radionukliidide bioakumulatsioon Eestis, Arktikas, Uurali tööstuspiirkondades, Euraasia vulkaaniliselt aktiivsetel aladel ning USA rahvusparkides.

Teadusliku uurimistöö huvides, kuid ka rännukirest nakatununa on Jüri Martin osalenud kümnetel ekspeditsioonidel Kaukasuses, Polaar-Uuralis, Lääne- ja Lõuna-Siberis, Kaug-Idas, Antarktikas, Alaskal, Koola poolsaarel, Kreekas, Keenias, Seišellidel, Madagaskaril, Indias, Pennsylvanias, Great Smoky Mountains rahvuspargis jm. Ta on olnud külalisteadlaseks paljudes USA ülikoolides.

Jüri Martin oli rahvusvahelise lihhenoloogia assotsiatsiooni liige, Euroopa rektorite klubi juhatuse liige (alates 2010), mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumite liige. Tema juhendamisel on kaitstud kümmekond kandidaadi- ja doktoriväitekirja.
Jüri Martinit on autasustatud Karl Ernst von Baeri medaliga (1986), UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ (MAB) medaliga (1988), Suure looduskaitse märgiga (1990), H. Fordi Euroopa looduskaitse preemiaga (1998), Sokratese rahvusvahelise auhinnaga (2005), kuninganna Victoria medaliga (2009) ning Leibnizi medaliga (2012). Viimsi valla aukodanikuks sai Jüri Martin 11. novembril 2014.

Viimsi vallavalitsus ja vallavolikogu avaldavad kaastunnet Jüri Martini lähedastele.

Allikas: Eesti teadusakadeemia

Foto autor: Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0, Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Martin