Ka koristamine võib olla jooga ehk igaühel oma jooga

Enamasti arvatakse, et jooga on midagi, millega tegelevad ülimalt spirituaalsed inimesed ning mis lisaks kõigele eeldab ka üliinimlikku painduvust ja tasakaalu.

Tegelikult tähendab jooga aga hoopis ühendust – ühendust iseendaga. Ja seda ühendust iseendaga võib saavutada igasuguseid erinevaid asju tehes.

Joogaseisund on ühenduseseisund, milles tunneme, et oleme täiesti hetkes ja iseendas kohal, kogeme meelerahu, mõtted ei ole hajevil ning aeg ja ruum ei oma tähtsust. Näiteks on joogaseisundit kogenud ilmselt suur osa loomeinimestest – kunstnikest ja muusikutest käsitööfännide ja kokkamisentusiastideni välja.

Midagi parajasti luues unustame enamasti ära, mis kell on, et kõht on tühi või et üldse midagi muud parajasti olemas on. Samas võib muud mured ja ärevuse unustada ka sporti tehes, looduses uitades, kaminatuld või merelaineid vaadates, kontserti kuulates või maale imetledes, aias toimetades, puid lõhkudes või kasvõi koristades. Nii et isegi kui sa üldse ei taha joogat teha, oled sa seda tõenäoliselt enesele teadmata ikkagi teinud – siis, kui oled tegelenud millegagi, mida armastad ning mis haarab sind nii endasse ja hetkesse kohale, et argimured ununevad.  

Üks liik inimesi, kes oskab suurepäraselt joogaseisundit saavutada, nautida ja samamoodi ei tea sellest ise midagi, on need pisikesed ja nunnud – lapsed. Oled ilmselt märganud, kui lihtne on neil end hetke, mängu või mõnesse keskendumist nõudvasse tegevusse täiesti ära kaotada – näiteks päris pisikestel siis, kui nad parajasti oma keha kasutama õpivad või mingit maailma pisidetaili uurivad. Enamasti ei mõtle väikesed inimesed liigselt tulevikule ega sellele, mis samal õhtul ees ootab – täiesti hämmastav võime meelerahus ja kohalolus kulgeda!

Mis segab meie kohalolu? 
Küll aga segavad hetkes kohalolemist ja iseenda avastamist kõikvõimalikud välised stimuleerivad vidinad nagu näiteks ekraanid. Kuna ekraanis toimuv on kirju ja põnev, köidab see hirmsat moodi tähelepanu ning selle kõrval nõuab maailma avastamine oma kõikide meeltega ning pikemalt ühes tegevuses püsimine palju rohkem pingutust. 

Ajuteadlane Jaan Aru on välja toonud, et nutiseadmed muudavad kõik muud tegevused meie ja laste aju jaoks igavaks – nii võivad lapsed näiteks tunda, et õppimine on mõttetu ja ka teised lapsed on mõttetud. „Muidugi, mitte kõikidel lastel ei lähe see nii halvasti, aga on lapsi, kelle jaoks on kõik muud asjad mõttetud, sest nutiseadmed on tema motivatsioonisüsteemi ümber programmeerinud,” toob ta välja.

Seega soovitab Aru hoida lapsi nutiseadmetest eemal nii kaua kui võimalik ja kui üldse, siis julgustada lapsi kasutama seadet nii-öelda toetava supervõimena – siis, kui on vaja uurida või tegeleda millegagi, mis juba niikuinii last huvitab ja temas uudishimu äratab, saaks laps nutiseadme abil sellele vunki juurde anda. Nutiseadmed võimaldavad ju näiteks muusikat kuulata ja ka ise luua, anda motivatsiooni trenni teha, kui saame seal tulemusi mõõta, kosmose kohta uurida, keeli õppida, maailmakaarte tundma õppida ja lugematuid muid ägedaid asju teha. Oluline on lapsi ja iseend toetada, et me kõik ei kaoks nutiseadmetesse üleni ära ega unustaks, et tegelik elu asub sellest väljaspool. 

“Lapsevanemana on oluline aru saada, mida laps nutiseadmes teeb ja vähendada selles veedetavat mõttetut aega. Ning pakkuda välja alternatiivne tegevus – just see on koht, kuhu lapsevanemad kinni jäävad,” toob Aru välja. “Teie ise teate, mis teie last võiks huvitada. Alati see ei ole lihtne ja alati see ei ole võimalik, aga me peame sinna poole püüdlema!”

Me ju tahaksime, et lapsed katsetaksid ja leiaksid enda ellu neid tegevusi, mis aitavad neil igal ajal iseendaga ühendust tunda, ärevust ja keskendumisraskuseid vähendada ning mõnusas kohalolus oma keha, vaimse tervise ja tunnete-soovidega sina peal olla. Nagu iga asja puhul, peame ka selles küsimuses ise eeskujuks olema – kui me ise oma vabad hetked nutiseadmetes veedame, õpetame seda tahes-tahtmata ka oma lastele. Nagu ütles üks psühholoog, siis lapsed valivad iga kell vanematega koos toimetamise ja tegutsemise nutiseadmete asemel.

Tagasi jooga juurde
Olles selle vältimatu nutiseadmete teema nüüd ka hingelt ära saanud, jõuan taas tagasi jooga ja kohalolu juurde. Nagu alguses välja tuli, ei pea iseendaga hea ja mõnusa ühenduse saamiseks esimese asjana ise või lapsega joogatundi minema (aga võib!) – igaühel olgu oma jooga. Sinu “jooga” võiks olla midagi sellist, mis paneb just sinu silmad särama, kutsub endaga tegelema ning toob hinge ja meeltesse rahu ja rõõmu. Kui peale oma “jooga” tegemist tunned sa end laetuna, rahulolevamana, stressivabamana, mitte kurnatuna, ärevana ja kehvemalt, kui enne alustamist, oled õigel teel!

Joogatund ja muud sarnased praktikad on alati kindlapeale minek, sest tundides keskendutakse nii kehale, hingele kui ka meelele – neis on liikumist, hingamist ja kohaolu rohkem kui rubla eest. Kui tunned või näed, et sinu või sinu lapse elus ei ole justkui midagi sellist, mis suudaks keerulistel hetkedel tasakaalu luua ning ärevust maha tõmmata või on raske end nutimaailmast eemal hoida, siis on joogatundi tulek kindlasti väga heaks alguseks. Jooga iseenesest ongi abivahend või tugi, et aidata sul ka tavaelus rohkem iseendaga ühendust leida ning argiväljakutsete tormides-tuultes tasakaalukaks ja hinnangutevabaks jääda – sest joogatunnis harjutad praktikaid, mida saad kogemustena igapäevaellu kaasa võtta. 

Elujõusaali joogadesse oled oodatud nii suure kui ka väikese inimesena. Suuremad saavad võtta endale aja, et lihtsalt iseendaga koos olla, õppida oma keha ja meelt valitsema, hinge kuulma ning selle käigus märkama, mida me päriselt tunneme. Pisemad inimesed saavad tegeleda ka nii oma kehalise kui ka meelelise liikumise ja loovusega ning seda kõike mõnusalt läbi mängu ja päriselt koos olemise. Kogu info ja tunniplaani leiad Elujõusaali kodulehelt, meie tegemistel saad silma peal hoida ka Facebookis ja Instagramis.

Grete Sutrop
Elujõusaali looja ja hoidja, lastejooga, kundalini jooga ning beebiootajate jooga juhendaja