Viimsi vald tähistab 102 aasta möödumist vallaõiguste saamisest

Teisipäeval, 11. mail tähistab Viimsi vald oma 102. sünnipäeva ja 780 aasta möödumist esmamainimisest piduliku tunnustamise tseremooniaga, mille käigus antakse valla tublimatele inimestele ja organisatsioonidele üle mitmed autasud.

Kell 18.00 algab valla Facebook’i kanalil ( facebook.com/viimsivald ) otseülekanne Viimsi esimese vallamaja asukohast, praeguse restorani NOA väliterrasilt. Pidulikule koosviibimisele on palutud kõik need inimesed, keda viimsilased on esitanud valla erinevate tunnuskategooriate nominentideks. 

Tseremoonial teevad vallavolikogu esimees Taavi Kotka ja vallavanem Illar Lemetti teatavaks valla uute aukodanike ja elutööpreemia saajate nimed. Samuti antakse üle Viimsi vaala, Viimsi vaalapoja, Aasta pere ja Aasta küla tiitlid.

Muusikaliste vahepalade eest seisab hea tunnustatud akordionivirtuoos, viimsilane ja 2018. aastal Viimsi elutööpreemia pälvinud maestro Henn Rebane.

1866. aastal moodustati Viimsi mõisa baasil eraldi vald, mille ülesandeks oli kooli, kohtu ja teatud riiklike kohustuste täitmise korraldamine. Selleaegsed vallad ei olnud mitte territoriaalsed, vaid seisusepõhised omavalitsused ja valla võim kehtis ainult talupoegade üle, omamata mõju näiteks aadlike, riigiteenistujate või kirikutegelaste üle.

1891. aastal toimus omavalitsusreform ja siinne vald ühendati Nehatu ja Maardu vallaga. Juba 1917. aastal pöördusid tänase Viimsi elanikud valitsuse poole palvega Viimsi vald taas eraldada. Uue valla loomiseni jõuti aga alles riigikorra vahetumise järel 11. mail 1919, mil moodustati juba territoriaalne omavalitsus – Viimsi vald.