Viimsi astub suure sammu turvalisema lapsepõlve loomiseks 

03. Aug 2022
Noortesõbralik õigussüsteem

Kolmapäeval, 27. juulil kinnitas vallavalitsus oma otsusega osalust Justiitsministeeriumi poolt juhitavas projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, millega piloteeritakse Viimsi vallas Islandil kasutatavat laste ja noorte riskikäitumise ennetamise metoodikat. Projekti vallapoolne koordinaator Dei Stein selgitab projekti sisu ja tähtsust lähemalt.

Projekti eesmärgiks on Islandi ennetusmudeli kasutamise piloteerimine Viimsis. Projekti sihtrühmaks on siin elavad lapsed ja noored ning kõik, kes noortega seotud osapooled, kelle tegevusi otseselt või kaudselt laste heaolu puudutab. Justiitsministeeriumi poolt elluviidavat projekti rahastatakse Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismidest ja vallale see täiendavaid kulusid kaasa ei too. 

Miks osalust selles projektis osalemine on vajalik ja oluline?
Islandi ennetusmudel sai alguse 1990ndatel Islandil, kui noorte seas uimastite tarbimine oli kasvav probleem ja riiklikul tasandil otsustati jõulisel, kuid uudsel teel sekkuda. Koostöös teadlaste, poliitikakujundajate ja laste ning noortega tegelevate inimestega loodi uudne teaduspõhine ennetustöö mudel. Tulemuseks oli kogukonnapõhine lähenemine, kus keskmes oli laste vahetus läheduses asjaosalisteni jõudmine ja nende mobiliseerimine. See tähendab, et kohalik kogukond püüab suurendada tõenäosust, et noored kasutavad oma aega positiivselt ja konstruktiivselt. Siin on oluline roll lapsevanemate ja koolide tugirolli tugevdamisel ning noorte organiseeritud vaba aja veetmise võimaluste suurendamisel. Praegused uuringute tulemused näitavad, et Islandil on noorte seas alkoholi ja uimastite tarvitamine vähenenud. 

Viimsi valla heaoluprofiilis kirjeldatu näitab, et ka Viimsi noori, nagu ka teiste piirkondade noori, ohustab sõltuvusainete levik ja koolist kõrvalejäämine. Muutuv maailm toob uusi keerukusi, mis panevad proovile vanemate oskused. Kindel on see, et noored ja nende heaoluga seotud probleemid on need, mida me ei saa jätta märkamata. Viimsi oma tugevate külakogukondadega annab minu hinnangul hea eelduse selle mudeli õnnestunud rakendamiseks.

Mis siis täpsemalt tegema hakatakse Viimsis?
Sügisel viiakse justiitsministeeriumi ja Tartu ülikooli poolt Viimsi koolides õpilaste seas laste hälbiva käitumise uuring. Uuringu eesmärgiks on kirjeldada ja selgitada noorukite kogemusi kuritegevuse ja selle ohvriks langemisega ning töötada välja soovitusi ennetamiseks ja sekkumiseks. Koolis tehtavate uuringute abil saame teada noorte kogemused kuritegevusega. Saadud info põhjal astume samme selleks, et muuta oma koduvalda noortele turvalisemaks, koolide ja perekondade tihedam  koostöö aitab varasemast kiiremini leida abivajavad lapsed. Uuringus osaleb kokku 50 riiki. Sel aastal viiakse see uuring läbi nii Viimsi kui ka Rakvere vallas. Lisaks on ka konkreetsemad tegevused, mida plaanime Püünsi ja Haabneeme koolides ja kus piloteeritakse kokkulepete süsteemi.

Mis projekti tulemusel oodatavalt muutub ja miks me seda teeme?
Me püüame keskenduda noortele turvalise keskkonna loomisele, kaasates lapsevanemaid, koole ja kooliõdesid, et ühise koostöö tulemusena luua lastele keskkond, kus kõikvõimalike mõnuainete tarvitamise algus lükkuks edasi nii palju, kui võimalik.

Meie eesmärgiks on arendada suhtumist, et kodu ei piirne ainult oma kinnistu piiridega, vaid meie koduks on terve valla territoorium. Minu pereks ei ole ainult inimesed, kellega elan ühe katuse alla, vaid kõik valla elanikud. Soovime muuta inimeste suhtumist ja luua põlvkondade vahelist sidet, mis omakorda võimestab kogukonda hoidma kokku ja võtma vastutust kõikide vallas elavate laste hea käekäigu eest.

Julgustame kõiki vanemaid pere keskel arutama selle üle, kuidas veeta rohkem aega lastega, rääkida nendega nende ja nende sõprade elust ja proovida lasta nutiseadmetel sellel ajal püsida ohutus kauguses. Viimsi lapsevanemad võiksid tulevikus need, kes julgevad alati küsida lastelt nende sõprade ja tegevuste kohta, pakkudes positiivset tagasisidet ja ühistegevusi. Lapsed ja noored vajavad turvatunnet oma kõigi lähedasemate poolt.

Heiko Leesment
avalike suhete osakond