Viimsi kunstikool saab 45!

Viimsi kunstikool tegutseb alates aastast 1977. Selle aja jooksul on meie kooli lõpetanud 250 õpilast − tervelt veerand tuhat!

Paljud meie vilistlastest on praeguseks tuntust kogunud kunstniku, disaineri või arhitektina, paljud on edukad ja tunnustatud muudel elualadel. Ka praegu õpib meie vilistlasi Eesti Kunstiakadeemias ja mõtet sinna tulevikus sisse astuda mõlgutavad nii mõnedki. Praegu on kunstikooli nimekirjas 230 last ning vabanevate kohtade ootel on kümneid huvilisi.

Läbi aegade on kõik kooli õpetajad olnud professionaalse kunstiharidusega ning paljud neist on õpetajatöö kõrval ka tegevkunstnikud. Lisaks õpetajatööle Viimsis on meie õpetajad ametis nii Tallinna kui ka Tartu kunstikoolides. Praegu töötab meie koolis kaks vilistlast: esimese lennu lõpetaja Eda Kommitz ja Kertu Sarap, kes lõpetas kunstikooli kaks aastat tagasi.

Viimsi kunstikooli maaliõpetaja Eda Kommitz meenutab ühtteist minevikust:

„Leidus inimene, kes soovitas minu emal oma laps kunstikooli panna. Kirovi kalurikolhoosis oligi avamisel täiesti uus kool. Esimesed ruumid asusid praeguse Grossi poe peal. Samal korrusel asus raamatukogu, mille siseseina kaunistab siiani Dolores Hoffmanni uhke monumentaalvitraaž, seal tegutsesid ka kolhoosi arhitektid ja graafilise disaini osakond. Disainer ja pedagoog Tõnis Soop panigi koolile aluse. Kooli esimestes ruumides ja koridorides tuli kombekalt käituda, et tähtsat tööd mitte segada.

Üsna pea kolisime eramajja Kirovi kalatööstuse kõrval. Meenub aed täis õuna- ja ploomipuid, mille vilju sügisel vahetunnis söömas käisime. Meenub saviruumi niiske lõhn, kägisev puutrepp, mis viis teisele korrusele. Pisteliselt on meeles hetki erinevatest ainetundidest; siseheitlustest, kui asjad välja ei tulnud, ja rõõmust, kui tulid. Õppeprotsess on tõenäoliselt siiani sarnasena säilinud: joonistamine, maal, kunstiajalugu, kompositsioon, voolimine. Suve alguses praktikanädal kohapeal ja siis kuskil kaugemal, kunstilaagris.

Algusaastatel oli suvepraktika mere lähedal Leesi puhkebaasis, mis kuulus kalurikolhoosile. Seal said alguse sellised traditsioonid nagu rebaste ristimine ja maastikumäng. Mälestustes on kuumad suved, kõrbenud selg ja põletuse leevendamine hapukoore abil. Kimbatus, kuidas kõiki neid puulehti ära joonistada ja kui täpselt ikkagi… Meenub ka lõputöö tegemine, mis tundus suurem kui elu. Tüütasin ilmselt kaasteelisi oma kahtluste ja monoloogidega sel teemal.

Kui meie kool teist korda kolis, siis astusin uutesse ruumidesse sisse juba õpetajana. Uus asukoht oli nüüdseks varemetes vana Haabneeme kooli tagumises osas ja sobis oma avarate klassiruumidega meile hästi. Seal arenesin kolleegide toetusel ja ise õpilastelt õppides vähehaaval õpetajaks.

Taas saabus aeg kolida, seekord eramajja Miiduranna külas. Meie kasutada sai ilus aed, kus võis kohata isegi rebaseid. Akendest avanes miljonivaade. Asukoht oli ehk keskusest pisut kaugel, aga see-eest oli meil oma köök, kus õpilased said nuudleid hautada ja lobiseda − valvsa korrapidajatädi silme all muidugi. Ruumi oli napilt, valgustus keskpärane, aga tööd sai ka selles majas palju tehtud. Õpetajate toas oli kitsas, kuid seda parem oli kontakt kolleegidega. Suvepraktika ajal käidi lähiümbruses maalimas ja joonistamas. Kuid sellestki majast tuli lahkuda − siiski mitte veel uude Artiumi majja, vaid hoopis aastaks Äritaresse. Olud olid seal küll kitsad, kuid õppetööd õnnestus täismahus jätkata. Küllap lisasid teiste sealsete üüriliste ellu särtsu kunstikooli laste huilged ja jooksumüdin koridorides…

Aastal 2022 saabus lõpuks aeg, kus meie kool kolis päris oma ruumidesse kultuuri- ja hariduskeskuses Artium. Spetsiaalsed klassid, spetsiaalne maja. Sobilikud ruumid, mööbel, töövahendid, uus asukoht ja rütm. Ka uued inimesed.“

Kunstikool aastal 2022

Viimsi kunstikooli kõige väiksemad õpilased on viieaastased ja nemad käivad koos väikestes kunstirühmades. Kui laps läheb esimesse klassi, siis astub ta kunstikooli eelkursusele. Eelkursusi on neli, esimesest kuni neljanda klassini, ning tunnid toimuvad üks kord nädalas. Kuigi kool tegutseb Viimsi Artiumis, on meil ka filiaal Randveres, kus tegutseb ettevalmistusrühm selle kandi lastele. Viienda klassi õpilased on küllalt suured, et astuda soovi korral esimesele põhikursusele. Õppetöö toimub siis juba kolmel päeval nädalas. Õpitakse joonistamist, maalimist, skulptuuri ja kompositsiooni, lisaks ka kunstiajalugu, milleta on kunstis raske orienteeruda. Põhikursused kestavad viis aastat. Esimesed neli kursust lõppevad suvise maalipraktikaga. Praktika toimub juuni alguses ja kestab kaks nädalat. Esimesel nädalal tegeletakse kunstikooli juures erinevate projektidega. Teisel nädalal kogutakse kunstitarbed kokku ja sõidetakse nädalaks mõnda kaugemasse kohta, mis on igal aastal mõistagi erinev. Viienda kursuse ja ühtlasi ka kunstikooli lõpetamiseks tehakse suuremahulisem lõputöö, millega näidatakse aastate jooksul omandatut. Sellega annab kool eelprofessionaalse kunstihariduse, mis võimaldab soovi korral kunsti julgelt kõrgkoolis edasi õppida.

Lõputöö kaitsmisega on seotud üks tore traditsioon. Nimelt teeb neljas kursus lõpetajatele kingituseks peo. Pärast kaitsmist, tööde hindamist ja diplomite kättesaamist suheldakse pidulaua ääres, meenutades koos veedetud aega ja pidades plaane.

Meil on avatud ka stuudiokursused, kus käivad nii noored, kes tahavad pärast kunstikooli lõpetamist kunstiga edasi tegeleda, kui ka täiskasvanud, kes soovivad kunstis kätt proovida.  Praegu tegutsevad keraamika-, foto- ja digigraafikastuudiod. Jaanuarist loodame avada ka metallehistöö ja modellijoonistamise kursused. Plaanid on suured.

Näituste korraldamine

Väga oluline osa õppimise ja õpetamise kõrval on näituste korraldamine. On ju näitus kunstniku jaoks üks väljund, mille abil suhelda vaatajaga. Näitustel esinevad kunstikoolis kõik vanuseastmed, alates mudilastest kuni stuudiokursuslasteni. Kui tavapärase õppetöö käigus tehakse enamasti väiksemaid näitusi, siis kevadel saab aasta jooksul valminud töödest kokku suure ülevaatenäituse. Praeguseks on kunstikoolil oma galerii, aga esineme näitustega ka erinevates kohtades nii Viimsi vallas kui ka väljaspool. Samuti on kunstikool ikka võtnud osa erinevatest konkurssidest ja muudest avalikest kunstiprojektidest.

Kindlasti on kunstniku jaoks üheks väljundiks ka tegevuskunst. Nagu professionaalses kunstimaailmas, nii ka Viimsi kunstikoolis tulevad noored kunstnikud oma ideedega n-ö tänavale. Arvukatel avalikel väliüritustel on tehtud liivaskulptuure, värviliiva mustreid, asfaldimaalinguid, tuuleskulptuure ja nööri-installatsioone, lumeskulptuure ja palju muud. Viimasel aastal on kunstikooli õpilased mitmekesistanud oma kohalolekuga valla korraldatud üritusi. Igal aastal korraldame lahtiste uste päevi, kus vallarahvas saab osaleda mitmesugustes töötubades. Tehtud on palju, kuid õnneks on kunstikool nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis.

Eda Kommitz ja Paul Mänd
kunstikooli õpetajad