Kriisiinfo valla elanikele

Alates 26. aprillist leevenevad piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. Alates 3. maist avanevad osaliselt üldhariduskoolid ja poed ning samuti tohib avamisaja, liikumis- ja ruumipiiranguid arvestades toitlustusasutuste väliterrassidel kohapeal einestada.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtib avalikus siseruumis liikumisel maskikandmise kohtustus ja 2+2 liikumispiirang, mis tähendab, et koos tohib liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest hoidma kahemeetrist vahemaad. Vaata lisainfot kriis.ee uudisest.

KUIDAS HOIDA ENDA JA TEISTE TERVIST? 

Seoses koroonaviiruse suurema liikumisega tuletame meelde, kuidas hoida end ja teisi, et erinevatesse viirustesse nakatumine oleks minimaalne. Samuti tuletame meelde reeglid vallavalitsuse ametnikega suhtlemisel.

  • Seoses koroonaviiruse ohuga ei toimu ajutiselt Viimsi vallavalitsuses vastuvõttu, vastuvõtud toimuvad läbi elektrooniliste suhtluskanalite.
  • Peske käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
  • Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldite viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
  • Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelistage pabertaskurätte ja visake need peale kasutamist kohe prügikasti.
  • Kui olete tõbine või suisa haige, JÄÄGE KOJU. Viiruste edasikandumine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
  • Haigestumise kahtluse korral helistage oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna - sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
  • Oluline on seegi, et hoiaksite avalikus ruumis, poes, söögikohas ja mujal teistega ohutut vahemaad!
  • Paneme kõigile südamele, et aitaksite igati omalt poolt kaasa viiruse leviku takistamisele. See tähendab hügieenireeglite korralikku jälgimist ning tõbisena koju jäämist.

Hoolime ja hoiame üksteist! 

AMETNIKE KONTAKTID SIIT 
OLULISED KONTAKTID KRIISIOLUKORRAS SIIT

LAE ALLA HOIA ÄPP

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Kui viibid avalikus ruumis, bussis, poes või kuskil mujal ning oled eneselegi teadmata lähikontaktis viirusekandjaga, kes seda ka ise veel ei tea, siis ainult HOIA äpp saab sind tagantjärele teavitada. Sest ka viirusekandja ei tea, kellega ta bussis kõrvuti seisis või poes kõrvuti puuvilju valis. 

KUIDAS HOIA TÖÖTAB ?

  1.  Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode.
  2. Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.
  3. Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis.
  4. Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus. Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on! Loe lähemalt HOIA äpi kohta https://hoia.me

Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda leiad aadressilt: www.kriis.ee 
Olulised kontaktid kriisiolukorras leiad https://www.viimsivald.ee/kontaktid/tahtsamad-telefoninumbrid 
Päästekomandode kaart SIIT

HAKKA VABATAHTLIKUKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga:

OLE VALMIS nutirakendus

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. 

Alates 3. maist toimub üldhariduskoolide 1.-4. ja 9. klasside õpilastele, samuti kõikide klasside tõhustatud ja eritoe õpilastele kontaktõpe koolimajades. Ülejäänud klassid jätkavad distantsõppega kuni uute riiklike korraldusteni.

  • Kooli võib kutsuda õpilasi, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid või  õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks.
  • Koolid korraldavad kontaktõppe õpilasi hajutades, hügieeninõudeid täites ja võimalusel vabas õhus.
  • Kontaktõppel olevad õpilased söövad koolis sooja toitu, distantsõppe õpilastele jagatakse kord nädalas toidupakid.
  • Haridusasutuse ruumides peavad kandma maski nii õppijad alates 12- eluaastast kui personal.

 

  1. Koolis on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid, võimalusel puutevabad automaadid. Klassides, sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid, õpilased ja personal on informeeritud kätepesu kohustuslikkusest.

  2. Koolimajas on tagatud ventilatsioon ning regulaarne ja piisav ruumide tuulutamine, vähemalt 10 minutit vahetunnis.
  3. Igapäevaselt toimub kooliruumide märgkoristus ja pindade puhastus.
  4. Koolimajas viibijad viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. 
  5. Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal. Haigusnähtudega tuleb jääda koju. Koolil on õigus saata haigusnähtudega laps koju ja piirata lapsevanemate liikumist koolihoones.
  6. Oluline on vähendada lähikontakte ja erinevate gruppide kokkupuutumist. Tulles välisriigist, kus nakatumiskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata selline õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
  7. Teabevahetuseks kasutatakse tavapäraseid infokanaleid: Stuudium, e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm. Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli väraval ja välisuksel.
  8. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab koolijuht koheselt Viimsi valla haridusosakonda Maiu Plumer telefon: 5685 1560 või 602 8843, e-mail maiu.plumer@viimsivv.ee või Kadi Bruus telefon: 5646 2962, kadi.bruus@viimsivv.ee.

OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL KOOLI  

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond

haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus

568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja teavitab oma haigestumisest juhtkonda. Haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda. Haigestunud õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohalejõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 
  • Haigestunud õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime ja muid andmeid lähtudes andmekaitse nõuetest.
  • Terviseamet võtab kooliga ühendust ja teavitab COVID-19 diagnoosist ning selgitab kooli kaasabil välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist.
  • COVID-19 diagnoosi kinnituse puhul peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine, sealhulgas uste käepidemed, kraanisegistid, prügikastid, lauad jne  vastavalt Terviseameti soovitustele.
  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab kahe nädala möödudes tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpilased ja kooli töötajad jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.

LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUI TÄISKASVANU VÕI LAPS 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine, pinginaabrid) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutatud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses. Sealhulgas  isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool, samuti COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

NAKKUSHAIGUSE EPIDEEMILISEST LEVIKUST TULENEVA OHU ÜLE OTSUSTAB TERVISEAMET.  
Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. 

KOOLIJUHIL ON ÕIGUS ajutiselt sulgeda enda juhitav asutus, kooskõlastades selle Terviseametiga ning teavitades  otsusest  vallavalitsust. 

ÕPILANE KOOLIS

  • Haigena kooli ei lähe, ka köha ja nohu on haigus.
  • Täidab koolis kokkulepitud hügieenireegleid ja kodukorda.
  • Võtab teadmiseks, et õpilase käitumine mõjutab kõikide heaolu.
  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.
  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest.
  • Koolis tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada õpetajale ja kooliõele.
  • Märkab abivajajat ja informeerib õpetajat.
  • On toeks kaasõpilastele, sh nooremate klasside õpilastele.
  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga,vajadusel tugispetsialistiga.

ÕPILANE DISTANTSÕPPEL

  • Püsib kodus ja hoidub kontaktidest väljaspool perekonda.
  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda.
  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e- kooli või Stuudiumi.
  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.

LAPSEVANEM

  • Haigustunnustega ja haige laps jääb koju.
  • Juhindub lapse koolis kehtestatud õppekorraldusest ja jälgib kooli infokanaleid.
  • Väldib reisimist.
  • Vältimatu reisi korral kõrge nakatumiskordajaga riigist naastes jätab lapse kaheks nädalaks koju isolatsiooni.

Lapsevanemad, kellel on võimalik kontaktide vähendamise eesmärgil 15.03.-30.04 last lasteasutusse mitte viia, vabastatakse sel perioodil lasteasutuse kohatasust. Kord laieneb nii valla munitsipaal- kui eralasteaedadele ja lapsehoidudele.

3. maist on Viimsi lasteaiad taas kontaktõppel.

  • Toimub kontaktõpe rühmades.
  • Kõik tegevused ja üritused toimuvad rühmapõhiselt.
  • Tugimeeskond töötab kontaktselt majade põhiselt (ühel nädalal üks maja), teiste majadega toimub ühendus distantsilt.
  • Lapsevanemaid  lasteaiaruumidesse veel ei lubata.
  • Huvitegevus lasteaia siseruumides ja õuealal ei ole lubatud.
  • Piirangute leevendamine toimub riigipoolsete juhiste alusel ning loodetavasti mai keskelt saame piiranguid veelgi vähendada.

Laste ja täiskasvanute tervise ja turvalise keskkonna huvides kehtivad  Viimsi lasteaedades ja lastehoidudes juhised COVID-19 ennetamiseks ja kaasnevate riskide maandamiseks:

  • Lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem;
  • Mistahes haigustunnustega (ka kerge nohu ja köhaga) lapsi lasteaed vastu ei võta. Lasteaiapäeva jooksul ilmnenud haigustunnuste korral on lapsevanem kohustatud lapsele koheselt järele tulema.
  • Juhul kui lapse lähikondne on suunatud testimisele või tal on tuvastatud COVID-19 viirus, siis last lasteaeda vastu ei võeta.
  • Lapse või pereliikme haigestumisest COVID-19 viirusesse palume lasteaeda koheselt teavitada e-posti aadressil: maie@viimsilasteaiad.ee
  • Lapsevanemaid ja lasteaia tööga mitteseotud isikuid ei lubata lasteaia majja (sh arenguvestlused, perevestlused, ühisüritused).
  • Lapse üleandmine/vastuvõtmine toimub lasteaia õuealal või rühma/lasteaia välisuksel.

  • Valverühma õpetajal on õigus otsustada, kas valverühma tegevus toimub siseruumides või õuealal.

  • Lasteaia tegevuste läbiviimisel siseruumides minimeeritakse rühmade vahelisi kontakte. Vajadusel on lubatud moodustada majasiseseid valverühmi. 
  • Lasteaia ruumides ei toimu huviringe 25. aprillini (kaasa arvatud). Edasiste otsuste aluseks on Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhised.
  • Juhul kui pere ja/või lähikondsed on naasnud reisilt kõrge nakkuskordajaga riikidest, siis last lasteaeda vastu ei võeta. 
  • Lasteaed järgib oma töös HTM-i, Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhiseid.

Lasteaia kriisimeeskond kaardistab nakatunud lapse või töötaja lähikontaktid, teavitab nakkusjuhtumist Viimsi Vallavalitsuse haridusosakonna juhatajat Maiu Plumer´it ning otsustab koostöös Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsusega rühma või lasteaiamaja sulgemise.

OLULISED KONTAKTID 

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond
haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus
568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

MLA Viimsi Lasteaiad direktor, kriisimeeskonna juht Maie Roos

5684 5205  
maie@viimsilasteaiad.ee

MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu, Leppneeme ja Pargi majade õppejuht Triin Rass 5622 0127
triin.rass@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Karulaugu ja Päikeseratta majade õppejuht Anne Sepp 5622 0126
anne@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle ja Astri majade õppejuht Jana Rebane 5667 9457 
jana@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Randvere maja õppejuht Aire Ranne 5622 0128
aire@viimsilasteaiad.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

ALATES 26. APRILLIST ON VÄLITINGIMUSTES ON SPORDITEGEVUS LUBATUD JÄRGMISTEL TINGIMUSTEL:

  • Rühmas on kuni 10 osalejat, nende seas juhendaja. 
  • Kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda.

ALATES 3. MAIST TOHIB SISERUUMIDES SPORDITEGEVUST VIIA JÄRGMISTEL TINGIMUSTEL:

  • Järgida tuleb 2+2 reeglit: koos tohib tegevuses osaleda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. 
  • Rühmatreeningud ja muud rühmategevused ei ole lubatud.
  • Ruumi täituvus võib olla kuni 25%.
  • Osalejad peavad kandma maske. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliigade sportlastele. Seega võivad Viimsi Kooli spordikeskuses treenida vaid PG Sport, Saalijalgpalliklubi FC Cosmos, MTÜ Fox, MTÜ Viimsi Veeklubi, R. Ottosoni Purjespordikool OÜ, Tallinna Jahtklubi ja MTÜ Tallinna Käsipalliakadeemia meistriliiga võistkonnad või Eesti koondislased. 

SPORDIVÕISTLUSED NING SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED:

  • on lubatud välistingimustes üksnes juhul, kui osalejate arv ei ole rohkem kui 150 isikut, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • sisetingimustes on lubatud vaid võistkondlikud esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud juhul, kui järgitakse, et osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välitingimustes mitte rohkem kui 200 isikut;
  • isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates;
  • välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00;
  • desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

SPORDITREENINGUTE KORRALDAJA MEELESPEA!

  • Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata. 
  • reeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
  • Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 25% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. 
  • Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
  • Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja. 
  • Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis).
  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte. 
  • Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile. 
  • Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 
  • Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 
  • Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

ALATES 3. MAIST TOHIB SISERUUMIDES HUVIHARIDUS JA -TEGEVUST, NOORSOOTÖÖD LÄBI VIIA JÄRGMISTEL TINGIMUSTEL:

  • Järgida tuleb 2+2 reeglit: koos tohib tegevuses osaleda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. 
  • Rühmatreeningud ja muud rühmategevused ei ole lubatud.
  • Ruumi täituvus võib olla kuni 25%.
  • Osalejad peavad kandma maske. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

ALATES 26. APRILLIST ON VÄLITINGIMUSTES HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS, NOORSOOTÖÖ LUBATUD JÄRGMISTEL TINGIMUSTEL:

  • Rühmas on kuni 10 osalejat, nende seas juhendaja. 
  • Kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda.

 

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis viibijale

  • Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine toitlustus- ja majutusasutustele ning ürituste korraldajatele

  • Teavitage külastajaid, et korduskasutatav mask on keskkonnasõbralikum ning nad on teie juurde oodatud korduskasutatavat maski kandes.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele pealt kinnised prügikastid, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud.
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Jäätmetega toimimine haiglates, tervishoiukeskustes, kliinikutes jm, kus on võimalik kokkupuude COVID-19 viirusega

  • Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid arvestada nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 
  • Ärge visake kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine asutustes ja ettevõtetes (ostukeskused, toidupoed, koolid) COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Loo võimalus, et töötajad saaksid kasutada korduskasutatavaid maske või visiire, mis on keskkonnale ohutum ning pikemas perspektiivis majanduslikult soodsam valik.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele sellised prügikastid, mis on pealt kinnised või väikeste avadega, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. Võimalusel markeerige prügikastid vastava infoga.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Jäätmetega toimimine jäätmejaamades ja kogumiskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Isikutuvastus korraldada jäätmejaamas võimalikult kontaktivabalt ja distantsi hoides. ID-kaardiga tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul võib tuvastada isiku näiteks küsides elaniku aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Võimalusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et nakkusohtu välistada.
  • Tagada läbi töökorralduse või ruumilahenduste piisav distants inimeste vahel, et vältida maksimaalselt isikutevahelist kokkupuudet jäätmejaamas viibides, näiteks järjekordades.
  • Jäätmejaama külastajatele võimaldada käte desinfitseerimist.
  • Jäätmejaamas kasutada regulaarselt desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sagedamini kasutatavad seadmed ja kontaktpinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Avatud jäätmejaamadel soovitame informeerida elanikke võimalusel hoiduma jäätmejaama kasutamisest kuni viiruse levik on kontrolli all, tagades seeläbi jäätmejaama töötajate ohutus.
  • Tuletada meelde jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötajatele, et äärmiselt oluline on pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

​​​​Käitumine jäätmekäitluskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jäätmete käitlemisel tuleb endiselt  järgida kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid.
  • Segaolmejäätmeid, mis sisaldavad viirusohtlikke jäätmeid, enne põletamist või ladestamist käsitsi mitte töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk nii, et inimesed ei puutu jäätmetega kokku.
  • Enne jäätmekäitluskohta saabunud liigiti kogutud jäätmete käsitsi töötlemist tuleb võimalusel oodata vähemalt 72 tundi, et välistada nakkusohtu.
  • Sagedamini kasutatavad kontaktpinnad nagu uksenupud ja –lingid, käsipuud, seadmed jm tuleb regulaarselt desinfitseerida.
  • Võimaldada töötajatele võimalikult sagedast kätepesu sooja vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendeid.