Kriisiinfo valla elanikele

Vabariigi Valitsus kehtestas uued viiruseleviku kontrollmeetmed, mis jõustuvad alates 25. oktoobrist ja kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022.

  • Alates esmaspäevast, 25.10.2021 tohivad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid.
  • Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

ERAND! Täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele kehtestatakse erand, mille järgi tohib alustatud koolitused, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, lõpetada. 

  • Karmistub kaitsemaski kandmine! Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Endiselt on maskikandmise kohustusest vabastatud kuni 12-aastased lapsed või kui suu ja nina katmine on tervislikel või muudel olulistel põhjustel vastunäidustatud.

Üldharidus- ja kutsekoolides ning huvihariduses muutub eneseisolatsiooni ja testimise kord alates 1. novembrist 2021.Uuendatud kord puudutab kõiki üldharidus- või kutsekooli õpilasi, kes pole vaktsineeritud ega COVID-19 läbi põdenud.

  • Kord näeb ette, et koolis või huvihariduses aset leidnud lähikontakti korral tuleb kohe pärast sellest teadasaamist jääda koju ja teha mitte varem kui kontaktist möödumise 4. päeval koroonaviiruse PCR test. Kui testi tulemus on negatiivne, võib õpilane jätkata nii kooliskäimist kui huviringides osalemist. Muud tegevused, kus kontrollitakse COVID-tõendit, nagu kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, spa-s, kohvikus käimine, on 10 päeva pärast lähikontakti keelatud.
  • COVID-19 sümptomite ilmnemisel tuleb õpilasel jääda kohe koju.

Lisainfo kriis.ee uudisest.

26. augustist laieneb COVID tõendi (tõestab vaktsineeritust või läbipõdemist) esitamise nõue kõikidele klientidele või osalistele, sõltumata inimeste arvust:

  • COVID tõendit tuleb 26. augustist hakata alates 18 eluaastast esitama kõikide allpool nimetatud tegevuste ja ürituste puhul nii avalikes sise- kui väliruumides. See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel.
  • COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.
  • COVID tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

Digitõendi kasutamine aitab hoida ühiskonda ja majandust avatuna, võimaldades elanikel tõendada enda COVID-19 vastu vaktsineeritust võ läbipõdemist. Tõendit nõutakse alates 18. eluaastast. Nakkusohutuse tõendamise kohustus on inimesel endal, selleks on hea lahendus luua EL digitaalne COVID tõend. Tõendi loomine toimub inimese soovil automaatselt tervise infosüsteemi edastatud meditsiinidokumendi andmete pealt. VAATA LISAINFOT!

Vaata lisainfot kriis.ee.


KUIDAS HOIDA ENDA JA TEISTE TERVIST? 

Seoses koroonaviiruse suurema liikumisega tuletame meelde, kuidas hoida end ja teisi, et erinevatesse viirustesse nakatumine oleks minimaalne. Samuti tuletame meelde reeglid vallavalitsuse ametnikega suhtlemisel.

  • VASTUVÕTUD TOIMUVAD EELREGISTREERIMISEGA! Alates 26.08 on palume kõikidel vallavalitsuse külastajatel kanda maski!
  • Peske käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
  • Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldite viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
  • Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelistage pabertaskurätte ja visake need peale kasutamist kohe prügikasti.
  • Kui olete tõbine või suisa haige, JÄÄGE KOJU. Viiruste edasikandumine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
  • Haigestumise kahtluse korral helistage oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna - sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
  • Oluline on seegi, et hoiaksite avalikus ruumis, poes, söögikohas ja mujal teistega ohutut vahemaad!
  • Paneme kõigile südamele, et aitaksite igati omalt poolt kaasa viiruse leviku takistamisele. See tähendab hügieenireeglite korralikku jälgimist ning tõbisena koju jäämist.

Hoolime ja hoiame üksteist! 

AMETNIKE KONTAKTID SIIT 
OLULISED KONTAKTID KRIISIOLUKORRAS SIIT

LAE ALLA HOIA ÄPP

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Kui viibid avalikus ruumis, bussis, poes või kuskil mujal ning oled eneselegi teadmata lähikontaktis viirusekandjaga, kes seda ka ise veel ei tea, siis ainult HOIA äpp saab sind tagantjärele teavitada. Sest ka viirusekandja ei tea, kellega ta bussis kõrvuti seisis või poes kõrvuti puuvilju valis. 

KUIDAS HOIA TÖÖTAB ?

  1.  Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode.
  2. Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.
  3. Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis.
  4. Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus. Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on! Loe lähemalt HOIA äpi kohta https://hoia.me

Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda leiad aadressilt: www.kriis.ee 
Olulised kontaktid kriisiolukorras leiad https://www.viimsivald.ee/kontaktid/tahtsamad-telefoninumbrid 
Päästekomandode kaart SIIT

HAKKA VABATAHTLIKUKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga:

OLE VALMIS nutirakendus

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. 

Vaktsineerimine on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on raskelt haigestumise tõenäosus ja haiglaravi vajadus. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab oluliselt nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.

  • Koolis on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid, võimalusel puutevabad automaadid. Klassides, sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid, õpilased ja personal on informeeritud kätepesu kohustuslikkusest.
  • Maskikandmine siseruumides vähendab nakatumisohtu ja nakkuse edasikandmist ning aitab kaitsta neid, kes ei ole veel täielikult vaktsineeritud või ei saa end tervislikel põhjustel vaktsineerida.
  • Soovitame kanda maski vaktsineerimata töötajateli;
  • Kui piirkondlik nakatumise tase on kõrge või väga kõrge, soovitame siseruumides kanda maski nii töötajatel kui ka õpilastel alates 12. eluaastast;
  • Maski ei pea kandma juhul, kui tegevus on korraldatud kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu;
  • Koolijuht võib Terviseameti regionaalosakonna ettepanekul või nõusolekul kehtestada asutuse ruumides maskikandmise kohustuse;
  • Soovitame kanda maski siseruumides toimuvatel üritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida, samuti koolibussis, kus puutuvad kokku eri klasside ja rühmade õpilased.
  • Kui klassis on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe.
  • Koolil ei ole kohustust karantiinis olevat õpilast õppetöösse kaasata. Kui võimalik, võib karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes. 
  • Lapsevanema soovil võib kaaluda ka koduõppe võimalust, selgitades eelnevalt põhjalikult koduõppe põhimõtteid, kohustusi ja vastutust.
  • Õppekäike, väljasõite ja ekskursioone korraldada klassi, rühma või nn mulli põhiselt. Järgida tuleb kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid.
  • Siseruumides toimuvatel üritustel hajutamise tagamiseks jälgida, et ruumi täituvus ei oleks üle 50%. Kui osalejatel ei ole võimalik distantsi hoida, tuleks kanda maski. Transport palume korraldada kindlate klasside, gruppide või rühmade põhiselt. Kui transpordivahendis on koos grupid, kes omavahel iga päev kokku ei puutu, soovitame kanda maski. Ühistranspordiga liigeldes tuleb kanda maski.
  • Soovitame tegevused korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
  • Soovitame korraldada võimalikult palju tegevusi õues.
  • Hajutamiseks distantsõpet ei rakendata põhikooli I ja II kooliastmele ja täiendavat tuge vajavatele õpilastele.
  • Koolihoonesse ei tohi üldjuhul lubada kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil, sh lapsevanemaid.
  • Põhjendatud vajaduse korral (ümarlauad, arenguvestlused jt vältimatud kohtumised) võib hoonesse lubada külalisi, kes kannavad maski ja kes tõendavad, et on vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud.
  • Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Hoidke aknaid tuulutusasendis ja tuulutage klassiruumi igal vahetunnil.
  • Välisreisid soovitame edasi lükata, et takistada nakkuse ja uute ohtlike tüvede levikut. Kui reisimine on vältimatu, tuleb järgida kehtivaid reegleid.
  • Teabevahetuseks kasutatakse tavapäraseid infokanaleid: Stuudium, e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm. Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli väraval ja välisuksel.

  • COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab koolijuht koheselt Viimsi valla haridusosakonda Maiu Plumer telefon: 5685 1560 või 602 8843, e-mail maiu.plumer@viimsivv.ee või Kadi Bruus telefon: 5646 2962, kadi.bruus@viimsivv.ee.

Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

  • Kui haigustunnused ilmnevad koolis, tuleb sellest teavitada koolijuhti, õppedirektorit, õppekorraldusjuhti või tervishoiutöötajat, kes edasist tegevust korraldavad.
  • Haigustunnustega inimesele antakse mask ja isoleeritakse teistest.
  • Haigustunnustega inimene saadetakse koju (õpilase korral eelnevalt lapsevanemat informeerides) või oodatakse tervishoiutöötaja järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks arstikabinetis olevat ruumi.
  • Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel SARS-CoV-2- testi tegema. Kiirete küsimustega saab pöörduda perearsti nõuandeliinile 1220.

Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin


ALATES 1.11.2021

  • Üldharidus- ja kutsekoolides ning huvihariduses muutub eneseisolatsiooni ja testimise kord alates 1. novembrist 2021. Uuendatud kord puudutab kõiki üldharidus- või kutsekooli õpilasi, kes pole vaktsineeritud ega COVID-19 läbi põdenud.
    • Koolis või huvihariduses aset leidnud lähikontakti korral tuleb kohe pärast sellest teadasaamist jääda koju ja teha mitte varem kui kontaktist möödumise 4. päeval koroonaviiruse PCR test. Kui testi tulemus on negatiivne, võib õpilane jätkata nii kooliskäimist kui huviringides osalemist. Muud tegevused, kus kontrollitakse COVID-tõendit, nagu kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, spa-s, kohvikus käimine, on 10 päeva pärast lähikontakti keelatud.
      COVID-19 sümptomite ilmnemisel tuleb õpilasel jääda kohe koju.

 


KUNI 1.11.2021 kehtiv kord

  • Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus koolis, ei pea haigustunnusteta kuni 12-aastased õpilased ja täielikult vaktsineeritud inimesed jääma karantiini ega end ka testima.
  • Täielikult vaktsineerimata 12-aastaste ja vanematele õpilastele kehtib haridusasutuses saadud lähikontakti korral lihtsustatud karantiini kord:
    • Esimesel võimalusel tuleb teha kiirtest haridusasutuses tervishoiutöötaja järelvalvel.
    • Kui kiirtesti tulemus on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, tohib jätkata koolis kontaktõppes. Kuni PCR-testini ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm.
    • Kui kiirtest on positiivne, tuleb jääda karantiini.
    • Mitte varem kui 72 tundi pärast kiirtesti tuleb teha PCR-test. Kui PCR-testi tulemus on negatiivne, tohib jätkata kontaktõppes. Kui test osutub positiivseks, tuleb kohe jääda karantiini.
    • Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba õpilase testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus teha kindlaks tema nakkusohutus. Karantiini ajal ei ole koolil kohustust teda õppetöösse kaasata.
    • 10 päeva jooksul pärast lähikontaktsuse tuvastamist ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm
  • Kui täielikult vaktsineerimata 12-aastane või vanem õpilane saab lähikontaktseks väljaspool kooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras.

Lähikontaktsena PEAVAD KARANTIINI jääma:

  • haigustunnustega inimesed;
  • positiivse kiirtesti tulemuse saanud inimesed kuni PCR-testi tulemuse teadasaamiseni;
  • inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus;
  • inimesed, kes keelduvad lähikontaktsena testimisest, mis tähendab, et puudub võimalus teha kindlaks nende nakkusohutus.

Lähikontaktsena EI PEA KARANTIINI jääma haigustunnusteta:

  • 1.–6. klassi õpilased, kes on kuni 12-aastased (aga 10 päeva jooksul pärast lähikontaktsuse tuvastamist ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm);
  • inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
  • inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse;
  • inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõpetatud, kui nad teevad vähemalt 72-tunnise vahega kaks SARS-CoV-2 testi.

Töötajate testimine

  • Töötajad, kes pole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur pole lõppenud, peavad korra nädalas tegema antigeeni kiirtesti. Antigeeni kiirtesti saab teha kooli tervishoiutöötaja juures.
  • Iga nädal ei pea kiirtesti tegema vaktsineerimata töötaja, kes esitab tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
  • Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju, võtma ühendust oma perearstiga ja tegema esimesel võimalusel PCR-testi.​​​

OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL KOOLI  

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond

haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus

568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja teavitab oma haigestumisest juhtkonda. Haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda. Haigestunud õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohalejõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 
  • Haigestunud õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime ja muid andmeid lähtudes andmekaitse nõuetest.
  • Terviseamet võtab kooliga ühendust ja teavitab COVID-19 diagnoosist ning selgitab kooli kaasabil välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist.
  • COVID-19 diagnoosi kinnituse puhul peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine, sealhulgas uste käepidemed, kraanisegistid, prügikastid, lauad jne  vastavalt Terviseameti soovitustele.
  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab kahe nädala möödudes tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpilased ja kooli töötajad jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.

LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUI TÄISKASVANU VÕI LAPS 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine, pinginaabrid) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutatud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses. Sealhulgas  isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool, samuti COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

NAKKUSHAIGUSE EPIDEEMILISEST LEVIKUST TULENEVA OHU ÜLE OTSUSTAB TERVISEAMET.  
Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. 

KOOLIJUHIL ON ÕIGUS ajutiselt sulgeda enda juhitav asutus, kooskõlastades selle Terviseametiga ning teavitades  otsusest  vallavalitsust. 

ÕPILANE KOOLIS

  • Haigena kooli ei lähe, ka köha ja nohu on haigus.
  • Täidab koolis kokkulepitud hügieenireegleid ja kodukorda.
  • Võtab teadmiseks, et õpilase käitumine mõjutab kõikide heaolu.
  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.
  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest.
  • Koolis tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada õpetajale ja kooliõele.
  • Märkab abivajajat ja informeerib õpetajat.
  • On toeks kaasõpilastele, sh nooremate klasside õpilastele.
  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga,vajadusel tugispetsialistiga.

ÕPILANE DISTANTSÕPPEL

  • Püsib kodus ja hoidub kontaktidest väljaspool perekonda.
  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda.
  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e- kooli või Stuudiumi.
  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.

LAPSEVANEM

  • Haigustunnustega ja haige laps jääb koju.
  • Juhindub lapse koolis kehtestatud õppekorraldusest ja jälgib kooli infokanaleid.
  • Väldib reisimist.
  • Vältimatu reisi korral kõrge nakatumiskordajaga riigist naastes jätab lapse kaheks nädalaks koju isolatsiooni.

Alates 2021/2022 õppeaastast kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) juhiste alusel alljärgnevad meetmed COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ja nakkusjuhtumi korral tegutsemiseks Viimsi lasteaedades ja lastehoidudes.

  • Mistahes haigustunnustega (ka kerge nohu ja köha) lapsi lasteaed vastu ei võta. Lasteaiapäeva jooksul ilmnenud haigustunnuste korral on lapsevanem kohustatud lapsele koheselt järele tulema.
  • Lapse või pereliikme haigestumisest COVID-19 viirusesse palume lasteaeda koheselt teavitada e-posti aadressil: maie@viimsilasteaiad.ee
  • Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, ei pea
    haigustunnusteta lasteaialapsed ja täielikult vaktsineeritud töötajad jääma karantiini
    ega end ka testima, vaid tohivad osaleda õppe- ja kasvatustegevuses. 10 päeva
    jooksul pärast lähikontaktsuse tuvastamist ei tohi osa võtta muudest tegevustest
    nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm.
  • Juhul kui lapse lähikondne on suunatud testimisele või tal on tuvastatud COVID-19 viirus, siis last lasteaeda vastu ei võeta. 
  • Lapse üleandmine/vastuvõtmine toimub lasteaia õuealal või rühma/lasteaia välisuksel
  • Valverühma õpetajal on õigus otsustada, kas valverühma tegevus toimub siseruumides või õuealal. 
  • Harjutamise perioodil on uute laste vanemad rühma ruumidesse lubatud vaktsineerimist tõendava dokumendi või negatiivse testi tulemuse esitamisel. Hajutamise eesmärgil tuleb harjutamise aeg kokku leppida rühma õpetajatega. Lasteaia ruumides kannab lapsevanem maski.
  • Hoolekogude ja lastevanemate koosolekutel võivad osaleda lapsevanemad, kes on vaktsineeritud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või teinud kuni 48 tundi varem antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi, mille tulemus on negatiivne. Lasteaia ruumides kannab lapsevanem maski. 
  • Lasteaia ühistegevused korraldatakse maksimaalselt kahe konkreetse rühmaga nn mullides ehk kindlates rühmades (sh huvitegevus). Muusika- ja liikumistegevuste läbiviimisel tuleb arvestada ruumi õhutamise ajaga. Võimalusel toimuvad lasteaia ühistegevused õues. 
  • Õppekäike, väljasõite ja ekskursioone korraldatakse kindla grupi või nn mulli põhiselt. Järgitakse kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid. 
  • Üritused ja aktused korraldatakse võimalusel õues, seejuures tagatakse hajutatus. 
  • Lasteaias toimuvad huviringid peavad arvestama rühmade vaheliste kontaktide hajutamise põhimõtet (huviringis on lubatud segistada kahe konkreetse rühma lapsed). Huviring esitab lasteaiale huvitegevuse ajagraafiku. Huviringi juhendaja esitab lasteaia direktorile vaktsineerimist tõendava dokumendi. Kokkuleppel lasteaiaga võib huviring toimuda lasteaia õuealal.
  • Välisreisid soovitame edasi lükata, et takistada nakkuse ja uute ohtlike tüvede levikut. Kui reisimine on vältimatu, tuleb järgida kehtivaid reegleid. Ajakohase info riikide nakkuskordajate ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
  •  Lasteaed järgib oma tegevuste korraldamisel Tervisekaitseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi juhiseid. 

OLULISED KONTAKTID 

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond
haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus
568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

MLA Viimsi Lasteaiad direktor, kriisimeeskonna juht Maie Roos

5684 5205  
maie@viimsilasteaiad.ee

MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu, Leppneeme ja Pargi majade õppejuht Triin Rass 5622 0127
triin.rass@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Karulaugu ja Päikeseratta majade õppejuht Anne Sepp 5622 0126
anne@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle ja Astri majade õppejuht Jana Rebane 5667 9457 
jana@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Randvere maja õppejuht Aire Ranne 5622 0128
aire@viimsilasteaiad.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused

HTM haridusvaldkonna juhised koroonaviiruse leviku perioodil

TREENINGUD JA SPORDIVÕISTLUSED

Alates esmaspäevast, 25.10.2021 tohivad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid.

  • Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

Alates 26. augustist on sisetingimustes toimuvatel COVID-19 tõendite kontrollita üritustel maskikandmise kohustus. Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad.

  • Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti. COVID tõendit vaktsineerituse või  läbipõdemise kohta tuleb esitada alates 18. eluaastast enamikes korraldatud tegevustes alates esimesest osalejast. 
  • Sise- ja välistingimustes kehtivad piirarvud on vastavalt kuni 6000 ja õues 12 000 inimest kogu hoones või territooriumil. Tegevusi tuleb viia läbi hajutatult, täita desinfitseerimisnõudeid, õhutada siseruume ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid. 

Teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Rohkem infot www.kriis.ee/et/sporditegevus-valirajatised-treeninglaagrid

Alates esmaspäevast, 25.10.2021 tohivad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid.

  • Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

Alates 9. augustist on sisetingimustes toimuvatel kontrollita üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. Sisetingimustes kehtib piirarv kogu hoones või territooriumil. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

VAATA KA:
Juhend avalikud üritused 02.08.2021 ja edasi
Juhend muuseumid ja näituseasutused 02.08.2021 ja edasi
Juhend raamatukogud alates 09.08.2021
Juhend spordikorraldajad alates 09.08.2021

Praktilised juhised laagrite ja malevate korraldamiseks COVID-19 nakkuse leviku perioodil

Rühmade suurus ja komplekteerimine

  • Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele tohib huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös tegevusi korraldada maksimaalselt 600 osalejaga siseruumides ja 1000 osalejaga välitingimustes. 
  • Laagrite ja malevate tegevused tuleb korraldada rühmade kaupa. 
  • Rühmadevahelisi kokkupuuteid tuleb vähendada nii palju kui see on tegevuste läbiviimisel võimalik.
  • Korraldajal peab olema selge ülevaade kõigist laagris viibivatest inimestest, sh nende kontaktandmed, et positiivse COVID-19 diagnoosi korral oleks võimalik nakatunu lähikontaktsetega ühendust võtta.

Osalejate ja personali tervis

  • Last/noort laagrisse või malevasse saates kinnitab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja, et laps/noor on terve ning ei ole viimase kümne päeva jooksul puutunud kokku COVID-19 haigega. Kinnitus peab olema kirjalikult fikseeritud registreerimislehel/osalejakaardil. 
  • Laagrikorraldaja peab veenduma, et personal on terve sh et töötajad ei ole viimase kahe nädalaviimase kümne päeva jooksul kokku puutunud COVID-19 haigega.
  • Laagrikorraldaja peab nägema ette eraldi ruumi haigestunute ajutiseks isoleerimiseks. 
  • Võimalusel soovitame varuda antigeeni kiirteste ning kasutada neid nii regulaarseks terviseseireks kui juhtumipõhiselt haigussümptomite esinemisel. Alaealiste puhul on testimiseks vajalik lapsevanema/ seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
  • Teiselt inimeselt kiirtesti tarbeks võib proovimaterjali koguda vaid meditsiinitöötaja. 
  • Täiendava turvalisuse tagamiseks võib regulaarselt (nt kord päevas) mõõta nii laagriliste kui personali kehatemperatuuri kontaktivaba termomeetriga. 
  • Kui osalejal või töötajal ilmnevad haigussümptomid, tuleb ta isoleerida ning teha esimesel võimalusel COVID-19 test. Osaleja haigestumisel tuleb teavitada lapsevanemat/seaduslikku esindajat, kes korraldab lapse kojuviimise. Väga ohtlike sümptomite tekkel (näiteks hingamisraskused) tuleb kutsuda kiirabi. 
  • Osaleja/töötaja COVID-19 diagnoosist tuleb viivitamatult teavitada Terviseameti regionaalosakonda (vt kontaktid allpool) ning kaardistada lähikontaktsed. Ruumid, kus haigestunu viibis, tuleb desinfitseerida vastavalt Terviseameti juhistele. 
  • Laagri või maleva tegevuse lõpetamisel või jätkamisel peab korraldaja lähtuma Terviseameti suunistest. 

Hügieen

  • Oluline on pesta regulaarselt käsi sooja vee ja seebiga ning kuivatada ühekordse paberiga. Kätepesukohtade juurde soovitame paigutada Terviseameti juhised
  • Sagedasti ühiselt kasutatavate ruumide ja pindade puhastamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest. Kui ruume kasutavad erinevad rühmad, tuleb ruumi puhastada vähemalt iga nelja tunni järel. 
  • Ühiskasutatavad vahendid tuleb puhastada pärast igakordset kasutamist. Soovitame paigutada sellise inventari juurde desinfitseerimis- või puhastusvahendid, millega noored kasvataja järelevalvel saavad pärast tegevuse lõppemist vahendid puhastada. 
  • Prügikaste tuleb tühjendada tavapärasest sagedamini ning need pärast tühjendamist puhastada. 

Üldised ohutusnõuded

  • Laagri/maleva kodukord peab hõlmama COVID-19 olukorrast tulenevaid eritingimusi ning kodukorda tuleb tutvustada nii osalejatele kui lapsevanematele/seaduslikele esindajatele.
  • Osalejatega tuleb rääkida nakkuse vältimisest ja sellest, millised reeglid ohutuse tagamiseks on kasutusele võetud. 
  • Tegevused on soovitatav korraldada võimalikult suures osas õues ning planeerida tegevuste ajakava nii, et rühmade kokkupuude oleks võimalikult vähene. 
  • Rühmade ühistegevustes tuleb tagada kahemeetrine vahemaa rühmade vahel. Kui ühistegevus toimub siseruumides, tuulutage ja puhastage selle lõppedes ruumid.
  • Söömise ja pesemise ajakava tuleb koostada nii, et rühmade kokkupuude oleks võimalikult vähene. Sööma minna ja lahkuda võiks rühm koos, mis tagab ajalise intervalli, vältimaks paljude inimeste kogunemist (nt üks rühm istub järgmise saabumisel juba lauas). Soovitame vältida Rootsi lauda või liinitoitlustamist, et ei tekiks järjekordi. 
  • Vaba aja veetmine tuleb võimalusel korraldada rühmade kaupa eri aegadel. 
  • Majutusruumides tuleks viibida nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. 
  • Ärge lubage laagri/maleva siseruumidesse kolmandaid isikuid, sh lapsevanemaid ilma väga mõjuva põhjuseta, välja arvatud laste toomise ja viimise ajal.
  • Kui tegevuste toimumispaika minekul ja tulekul kasutatakse organiseeritud transporti, kus eri rühmade lapsed kokku puutuvad, tuleb transpordivahendis järgida hügieeninõudeid ning soovitame kanda maski.

Valminud on juhised, mis aitavad sündmuste korraldajatel tegevusi uute piirangute raames planeerida. Juhiseid täiendatakse jooksvalt vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. 

Alates 26.augustist on lubatud korraldada avalikke koosolekuid ja üritusi, kuid osalejad peavad tõendama oma nakkusohutust. See tähendab, et enne üritusel osalemist peavad osalejad tõendama oma nakkusohutust, esitades COVID-19 tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Siseruumides, kus tõendit ei kontrollita, tuleb kanda maski. Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.
 

  • Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Tõendit ei küsita alla 18-aastastelt noortelt. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.
  • Kui korraldaja tagab kõikide külastajate nakkusohutuse ja selle kontrolli, siis võib sisetingimustes olla kuni 6000 ning välitingimustes kuni 12 000 inimest kokku. 
  • Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.
  • Kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga avaliku üritusega, siis osalejate arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis nakkusohutuse kontrollimise kohustust. See kehtib näiteks selliste avalike ürituste korraldamise kohta, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.
  • Nakkusohutuse tõendamise kohustus on inimesel endal.
  • Juhul, kui inimene ei ole soovi oma nakkusohutust tõestada, siis ei ole tal õigust üritusel või tegevuses osaleda. Õiguslik alus selleks on Vabariigi Valitsuse korraldus. Korraldajal ei ole kohustust ka sel juhul piletiraha tagastada. Õiguslik alus selleks on VÕS § 101 lõige 3.
  • Alates 9. augustist ei ole korraldajal kohustust enne ürituse või tegevuse algust tagada osalejatele kiirtestimise võimalust. Kui korraldaja siiski soovib pakkuda külastajatele kiirtestimise võimalust, järgige Terviseameti juhiseid: juhend SARS-CoV-2 antigeeni määramiseks mõeldud kiirtestide kasutamine kontrollitud enesetestimiseks avalikel üritustel jm tegevuste korraldamisel
  • Ürituse korraldaja peab tagama külastajate hajutatuse ürituse alal, välja arvatud istumisaladel ning
    desinfitseerimisvahendite olemasolu.
  • Kõikides avalike ürituste toimumise kohtades peavad olema kättesaadavad desinfitseerimisvahendid
    ning Terviseameti juhiseid järgides tagatud desinfitseerimisnõuete täitmine.
  • Kellaajalisi piiranguid ühegi ürituse ega tegevuse puhul ei rakendu.
     

NB! Kultuuriministeerium on avanud ka kultuurisündmuse või konverentsi korraldaja riskide maandamiseks mõeldud erakorralise kahjuhüvitise kriisiabi vooru. Taotlusi saab esitada taotlemise elektroonilises keskkonnas. Lisainfot vooru kohta, muuhulgas infopäeva salvestuse, leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Taotluse saab esitada maksimaalselt 2 kuud enne ja vähemalt kaks nädalat enne sündmuse või konverentsi algust. 

Avalikud üritused, mille osalejatele kehtestatud tingimused võivad eelnimetatust erineda, on lubatud
järgmistel juhtudel:

  1. tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega;
  2. ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise kohta;
  3. Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.

Avalike sündmuste puhul, mille kohta annab loa kohaliku omavalitsuse üksus, teeb viimase otsuse
kohaliku omavalitsuse üksus. Üksusel on õigus vajaduse järgi piiranguid kitsendada.

VAATA KA:
Juhend avalikud üritused 02.08.2021 ja edasi
Juhend muuseumid ja näituseasutused 02.08.2021 ja edasi
Juhend raamatukogud alates 09.08.2021
Juhend spordikorraldajad alates 09.08.2021

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis viibijale

  • Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine toitlustus- ja majutusasutustele ning ürituste korraldajatele

  • Teavitage külastajaid, et korduskasutatav mask on keskkonnasõbralikum ning nad on teie juurde oodatud korduskasutatavat maski kandes.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele pealt kinnised prügikastid, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud.
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Jäätmetega toimimine haiglates, tervishoiukeskustes, kliinikutes jm, kus on võimalik kokkupuude COVID-19 viirusega

  • Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid arvestada nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 
  • Ärge visake kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine asutustes ja ettevõtetes (ostukeskused, toidupoed, koolid) COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Loo võimalus, et töötajad saaksid kasutada korduskasutatavaid maske või visiire, mis on keskkonnale ohutum ning pikemas perspektiivis majanduslikult soodsam valik.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele sellised prügikastid, mis on pealt kinnised või väikeste avadega, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. Võimalusel markeerige prügikastid vastava infoga.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Jäätmetega toimimine jäätmejaamades ja kogumiskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Isikutuvastus korraldada jäätmejaamas võimalikult kontaktivabalt ja distantsi hoides. ID-kaardiga tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul võib tuvastada isiku näiteks küsides elaniku aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Võimalusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et nakkusohtu välistada.
  • Tagada läbi töökorralduse või ruumilahenduste piisav distants inimeste vahel, et vältida maksimaalselt isikutevahelist kokkupuudet jäätmejaamas viibides, näiteks järjekordades.
  • Jäätmejaama külastajatele võimaldada käte desinfitseerimist.
  • Jäätmejaamas kasutada regulaarselt desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sagedamini kasutatavad seadmed ja kontaktpinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Avatud jäätmejaamadel soovitame informeerida elanikke võimalusel hoiduma jäätmejaama kasutamisest kuni viiruse levik on kontrolli all, tagades seeläbi jäätmejaama töötajate ohutus.
  • Tuletada meelde jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötajatele, et äärmiselt oluline on pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

​​​​Käitumine jäätmekäitluskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jäätmete käitlemisel tuleb endiselt  järgida kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid.
  • Segaolmejäätmeid, mis sisaldavad viirusohtlikke jäätmeid, enne põletamist või ladestamist käsitsi mitte töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk nii, et inimesed ei puutu jäätmetega kokku.
  • Enne jäätmekäitluskohta saabunud liigiti kogutud jäätmete käsitsi töötlemist tuleb võimalusel oodata vähemalt 72 tundi, et välistada nakkusohtu.
  • Sagedamini kasutatavad kontaktpinnad nagu uksenupud ja –lingid, käsipuud, seadmed jm tuleb regulaarselt desinfitseerida.
  • Võimaldada töötajatele võimalikult sagedast kätepesu sooja vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendeid.