Kriisiinfo valla elanikele

Valitsus võttis 26.07 vastu korralduse, millega vähendatakse nii siseruumides kui ka välitingimustes nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustel osalejate piirarve COVID-19 leviku piiramiseks. Üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, on alates 2. augustist siseruumides lubatud kuni 500 ning piiratud territooriumiga õues toimuvatel üritustel ja tegevustel kuni 1500 osalejat. Seni võib sellistel sisetingimustes toimuvatel üritustel ja korraldatavates tegevustes osaleda kokku kuni 1000 ning välitingimustes kuni 5000 inimest.

Valitsus tegi täna, 29.07 toimunud kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve, muudatused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes; samuti taastub alates 2. augustist ühistranspordis maskikandmise kohustus. Kokkuleppe kohaselt on alates 9. augustist siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat.

Uued piirarvud kehtivad avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel, kinoseanssidel, meelelahutusteenuse osutamisel, jumalateenistustel, muuseumides ja näitustel. Samuti puudutavad need sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täienduskoolitust ja -õpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist. Koole puudutavaid nõudeid arutab valitsus uuesti enne uue õppeaasta algust. Uued piirarvud kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Samuti tuleb nii sise- kui ka välitingimustes kehtestatavaid piirarve edaspidi järgida toitlustusasutustes. Samas ei puuduta piirarvud kaubandusettevõtteid ja teiste teenuste osutamist, kus jäävad kehtima inimeste hajutamise ja desinfitseerimise nõuded.

Vaata lisainfot kriis.ee uudisest.


KUIDAS HOIDA ENDA JA TEISTE TERVIST? 

Seoses koroonaviiruse suurema liikumisega tuletame meelde, kuidas hoida end ja teisi, et erinevatesse viirustesse nakatumine oleks minimaalne. Samuti tuletame meelde reeglid vallavalitsuse ametnikega suhtlemisel.

  • Seoses koroonaviiruse ohuga ei toimu ajutiselt Viimsi vallavalitsuses vastuvõttu, vastuvõtud toimuvad läbi elektrooniliste suhtluskanalite.
  • Peske käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
  • Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldite viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
  • Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelistage pabertaskurätte ja visake need peale kasutamist kohe prügikasti.
  • Kui olete tõbine või suisa haige, JÄÄGE KOJU. Viiruste edasikandumine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
  • Haigestumise kahtluse korral helistage oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna - sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
  • Oluline on seegi, et hoiaksite avalikus ruumis, poes, söögikohas ja mujal teistega ohutut vahemaad!
  • Paneme kõigile südamele, et aitaksite igati omalt poolt kaasa viiruse leviku takistamisele. See tähendab hügieenireeglite korralikku jälgimist ning tõbisena koju jäämist.

Hoolime ja hoiame üksteist! 

AMETNIKE KONTAKTID SIIT 
OLULISED KONTAKTID KRIISIOLUKORRAS SIIT

LAE ALLA HOIA ÄPP

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Kui viibid avalikus ruumis, bussis, poes või kuskil mujal ning oled eneselegi teadmata lähikontaktis viirusekandjaga, kes seda ka ise veel ei tea, siis ainult HOIA äpp saab sind tagantjärele teavitada. Sest ka viirusekandja ei tea, kellega ta bussis kõrvuti seisis või poes kõrvuti puuvilju valis. 

KUIDAS HOIA TÖÖTAB ?

  1.  Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode.
  2. Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.
  3. Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis.
  4. Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus. Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on! Loe lähemalt HOIA äpi kohta https://hoia.me

Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda leiad aadressilt: www.kriis.ee 
Olulised kontaktid kriisiolukorras leiad https://www.viimsivald.ee/kontaktid/tahtsamad-telefoninumbrid 
Päästekomandode kaart SIIT

HAKKA VABATAHTLIKUKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga:

OLE VALMIS nutirakendus

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. 

Alates 17. maist toimub üldhariduskoolide  õpilastele kontaktõpe koolimajades. 

  • Koolid korraldavad kontaktõppe õpilasi hajutades, hügieeninõudeid täites ja võimalusel vabas õhus.
  • Huvitegevus toimub klassipõhiselt.
  • Klassieksursioonid  ja lõpupeod tuleb korraldada lähtudes hetkel kehtivate piirangute nõuetest.
     
  1. Koolis on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid, võimalusel puutevabad automaadid. Klassides, sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid, õpilased ja personal on informeeritud kätepesu kohustuslikkusest.

  2. Koolimajas on tagatud ventilatsioon ning regulaarne ja piisav ruumide tuulutamine, vähemalt 10 minutit vahetunnis.
  3. Igapäevaselt toimub kooliruumide märgkoristus ja pindade puhastus.
  4. Koolimajas viibijad viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. 
  5. Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal. Haigusnähtudega tuleb jääda koju. Koolil on õigus saata haigusnähtudega laps koju ja piirata lapsevanemate liikumist koolihoones.
  6. Oluline on vähendada lähikontakte ja erinevate gruppide kokkupuutumist. Tulles välisriigist, kus nakatumiskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata selline õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
  7. Teabevahetuseks kasutatakse tavapäraseid infokanaleid: Stuudium, e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm. Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli väraval ja välisuksel.
  8. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab koolijuht koheselt Viimsi valla haridusosakonda Maiu Plumer telefon: 5685 1560 või 602 8843, e-mail maiu.plumer@viimsivv.ee või Kadi Bruus telefon: 5646 2962, kadi.bruus@viimsivv.ee.

OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL KOOLI  

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond

haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus

568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja teavitab oma haigestumisest juhtkonda. Haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda. Haigestunud õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohalejõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 
  • Haigestunud õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime ja muid andmeid lähtudes andmekaitse nõuetest.
  • Terviseamet võtab kooliga ühendust ja teavitab COVID-19 diagnoosist ning selgitab kooli kaasabil välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist.
  • COVID-19 diagnoosi kinnituse puhul peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine, sealhulgas uste käepidemed, kraanisegistid, prügikastid, lauad jne  vastavalt Terviseameti soovitustele.
  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab kahe nädala möödudes tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpilased ja kooli töötajad jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.

LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUI TÄISKASVANU VÕI LAPS 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine, pinginaabrid) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutatud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses. Sealhulgas  isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool, samuti COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

NAKKUSHAIGUSE EPIDEEMILISEST LEVIKUST TULENEVA OHU ÜLE OTSUSTAB TERVISEAMET.  
Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. 

KOOLIJUHIL ON ÕIGUS ajutiselt sulgeda enda juhitav asutus, kooskõlastades selle Terviseametiga ning teavitades  otsusest  vallavalitsust. 

ÕPILANE KOOLIS

  • Haigena kooli ei lähe, ka köha ja nohu on haigus.
  • Täidab koolis kokkulepitud hügieenireegleid ja kodukorda.
  • Võtab teadmiseks, et õpilase käitumine mõjutab kõikide heaolu.
  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.
  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest.
  • Koolis tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada õpetajale ja kooliõele.
  • Märkab abivajajat ja informeerib õpetajat.
  • On toeks kaasõpilastele, sh nooremate klasside õpilastele.
  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga,vajadusel tugispetsialistiga.

ÕPILANE DISTANTSÕPPEL

  • Püsib kodus ja hoidub kontaktidest väljaspool perekonda.
  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda.
  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e- kooli või Stuudiumi.
  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.

LAPSEVANEM

  • Haigustunnustega ja haige laps jääb koju.
  • Juhindub lapse koolis kehtestatud õppekorraldusest ja jälgib kooli infokanaleid.
  • Väldib reisimist.
  • Vältimatu reisi korral kõrge nakatumiskordajaga riigist naastes jätab lapse kaheks nädalaks koju isolatsiooni.

 

  • Lapsevanemaid  lasteaiaruumidesse veel ei lubata.
  • Lasteaia ruumides ei toimu huviringe kuni õppeaasta lõpuni. 
  • Teatrietendused toimuvad vabas õhus lähtudes konkreetsel hetkel kehtivatest piirangutest.

Laste ja täiskasvanute tervise ja turvalise keskkonna huvides kehtivad  Viimsi lasteaedades ja lastehoidudes juhised COVID-19 ennetamiseks ja kaasnevate riskide maandamiseks:

  • Lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem;
  • Mistahes haigustunnustega (ka kerge nohu ja köhaga) lapsi lasteaed vastu ei võta. Lasteaiapäeva jooksul ilmnenud haigustunnuste korral on lapsevanem kohustatud lapsele koheselt järele tulema.
  • Juhul kui lapse lähikondne on suunatud testimisele või tal on tuvastatud COVID-19 viirus, siis last lasteaeda vastu ei võeta.
  • Lapse või pereliikme haigestumisest COVID-19 viirusesse palume lasteaeda koheselt teavitada e-posti aadressil: maie@viimsilasteaiad.ee
  • Lapsevanemaid ja lasteaia tööga mitteseotud isikuid ei lubata lasteaia majja (sh arenguvestlused, perevestlused, ühisüritused).
  • Lapse üleandmine/vastuvõtmine toimub lasteaia õuealal või rühma/lasteaia välisuksel.

  • Valverühma õpetajal on õigus otsustada, kas valverühma tegevus toimub siseruumides või õuealal.

  • Lasteaia tegevuste läbiviimisel siseruumides minimeeritakse rühmade vahelisi kontakte. Vajadusel on lubatud moodustada majasiseseid valverühmi. 
  • Lasteaia ruumides ei toimu huviringe 25. aprillini (kaasa arvatud). Edasiste otsuste aluseks on Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhised.
  • Juhul kui pere ja/või lähikondsed on naasnud reisilt kõrge nakkuskordajaga riikidest, siis last lasteaeda vastu ei võeta. 
  • Lasteaed järgib oma töös HTM-i, Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhiseid.

Lasteaia kriisimeeskond kaardistab nakatunud lapse või töötaja lähikontaktid, teavitab nakkusjuhtumist Viimsi Vallavalitsuse haridusosakonna juhatajat Maiu Plumer´it ning otsustab koostöös Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsusega rühma või lasteaiamaja sulgemise.

OLULISED KONTAKTID 

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond
haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus
568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

MLA Viimsi Lasteaiad direktor, kriisimeeskonna juht Maie Roos

5684 5205  
maie@viimsilasteaiad.ee

MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu, Leppneeme ja Pargi majade õppejuht Triin Rass 5622 0127
triin.rass@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Karulaugu ja Päikeseratta majade õppejuht Anne Sepp 5622 0126
anne@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle ja Astri majade õppejuht Jana Rebane 5667 9457 
jana@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Randvere maja õppejuht Aire Ranne 5622 0128
aire@viimsilasteaiad.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

TREENINGUD JA SPORTIMINE

  • Alates 11. juunist tohib sisetingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritusest osa võtta maksimaalselt 1000 inimest. 
  • Alates 28. juunist tohib sisetingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt 1000 inimest, arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritusest osa võtta maksimaalselt 5000 inimest.

SPORDIVÕISTLUSED

  • Alates 11. juunist tohib sisetingimustes korraldada üritusi kuni 600le inimesele, kaasa arvatud pealtvaatajad. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritustest osa võtta kuni 1000 osalejat, seal hulgas ka pealtvaatajad.
  • Alates 28. juunist tohib sisetingimustes korraldada üritusi kuni 1000le inimesele, kaasa arvatud pealtvaatajad. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritustest osa võtta kuni 5000 osalejat, seal hulgas ka pealtvaatajad.

Rohkem infot www.kriis.ee/et/sporditegevus-valirajatised-treeninglaagrid
 

  • Alates 23. juunist 2021. siseruumides lubatud  huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 600 isikut. 
  • Välistingimustes on  huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Praktilised juhised laagrite ja malevate korraldamiseks COVID-19 nakkuse leviku perioodil

Rühmade suurus ja komplekteerimine

  • Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele tohib huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös tegevusi korraldada maksimaalselt 600 osalejaga siseruumides ja 1000 osalejaga välitingimustes. 
  • Laagrite ja malevate tegevused tuleb korraldada rühmade kaupa. 
  • Rühmadevahelisi kokkupuuteid tuleb vähendada nii palju kui see on tegevuste läbiviimisel võimalik.
  • Korraldajal peab olema selge ülevaade kõigist laagris viibivatest inimestest, sh nende kontaktandmed, et positiivse COVID-19 diagnoosi korral oleks võimalik nakatunu lähikontaktsetega ühendust võtta.

Osalejate ja personali tervis

  • Last/noort laagrisse või malevasse saates kinnitab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja, et laps/noor on terve ning ei ole viimase kümne päeva jooksul puutunud kokku COVID-19 haigega. Kinnitus peab olema kirjalikult fikseeritud registreerimislehel/osalejakaardil. 
  • Laagrikorraldaja peab veenduma, et personal on terve sh et töötajad ei ole viimase kahe nädalaviimase kümne päeva jooksul kokku puutunud COVID-19 haigega.
  • Laagrikorraldaja peab nägema ette eraldi ruumi haigestunute ajutiseks isoleerimiseks. 
  • Võimalusel soovitame varuda antigeeni kiirteste ning kasutada neid nii regulaarseks terviseseireks kui juhtumipõhiselt haigussümptomite esinemisel. Alaealiste puhul on testimiseks vajalik lapsevanema/ seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
  • Teiselt inimeselt kiirtesti tarbeks võib proovimaterjali koguda vaid meditsiinitöötaja. 
  • Täiendava turvalisuse tagamiseks võib regulaarselt (nt kord päevas) mõõta nii laagriliste kui personali kehatemperatuuri kontaktivaba termomeetriga. 
  • Kui osalejal või töötajal ilmnevad haigussümptomid, tuleb ta isoleerida ning teha esimesel võimalusel COVID-19 test. Osaleja haigestumisel tuleb teavitada lapsevanemat/seaduslikku esindajat, kes korraldab lapse kojuviimise. Väga ohtlike sümptomite tekkel (näiteks hingamisraskused) tuleb kutsuda kiirabi. 
  • Osaleja/töötaja COVID-19 diagnoosist tuleb viivitamatult teavitada Terviseameti regionaalosakonda (vt kontaktid allpool) ning kaardistada lähikontaktsed. Ruumid, kus haigestunu viibis, tuleb desinfitseerida vastavalt Terviseameti juhistele. 
  • Laagri või maleva tegevuse lõpetamisel või jätkamisel peab korraldaja lähtuma Terviseameti suunistest. 

Hügieen

  • Oluline on pesta regulaarselt käsi sooja vee ja seebiga ning kuivatada ühekordse paberiga. Kätepesukohtade juurde soovitame paigutada Terviseameti juhised
  • Sagedasti ühiselt kasutatavate ruumide ja pindade puhastamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest. Kui ruume kasutavad erinevad rühmad, tuleb ruumi puhastada vähemalt iga nelja tunni järel. 
  • Ühiskasutatavad vahendid tuleb puhastada pärast igakordset kasutamist. Soovitame paigutada sellise inventari juurde desinfitseerimis- või puhastusvahendid, millega noored kasvataja järelevalvel saavad pärast tegevuse lõppemist vahendid puhastada. 
  • Prügikaste tuleb tühjendada tavapärasest sagedamini ning need pärast tühjendamist puhastada. 

Üldised ohutusnõuded

  • Laagri/maleva kodukord peab hõlmama COVID-19 olukorrast tulenevaid eritingimusi ning kodukorda tuleb tutvustada nii osalejatele kui lapsevanematele/seaduslikele esindajatele.
  • Osalejatega tuleb rääkida nakkuse vältimisest ja sellest, millised reeglid ohutuse tagamiseks on kasutusele võetud. 
  • Tegevused on soovitatav korraldada võimalikult suures osas õues ning planeerida tegevuste ajakava nii, et rühmade kokkupuude oleks võimalikult vähene. 
  • Rühmade ühistegevustes tuleb tagada kahemeetrine vahemaa rühmade vahel. Kui ühistegevus toimub siseruumides, tuulutage ja puhastage selle lõppedes ruumid.
  • Söömise ja pesemise ajakava tuleb koostada nii, et rühmade kokkupuude oleks võimalikult vähene. Sööma minna ja lahkuda võiks rühm koos, mis tagab ajalise intervalli, vältimaks paljude inimeste kogunemist (nt üks rühm istub järgmise saabumisel juba lauas). Soovitame vältida Rootsi lauda või liinitoitlustamist, et ei tekiks järjekordi. 
  • Vaba aja veetmine tuleb võimalusel korraldada rühmade kaupa eri aegadel. 
  • Majutusruumides tuleks viibida nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. 
  • Ärge lubage laagri/maleva siseruumidesse kolmandaid isikuid, sh lapsevanemaid ilma väga mõjuva põhjuseta, välja arvatud laste toomise ja viimise ajal.
  • Kui tegevuste toimumispaika minekul ja tulekul kasutatakse organiseeritud transporti, kus eri rühmade lapsed kokku puutuvad, tuleb transpordivahendis järgida hügieeninõudeid ning soovitame kanda maski.

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis viibijale

  • Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine toitlustus- ja majutusasutustele ning ürituste korraldajatele

  • Teavitage külastajaid, et korduskasutatav mask on keskkonnasõbralikum ning nad on teie juurde oodatud korduskasutatavat maski kandes.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele pealt kinnised prügikastid, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud.
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Jäätmetega toimimine haiglates, tervishoiukeskustes, kliinikutes jm, kus on võimalik kokkupuude COVID-19 viirusega

  • Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid arvestada nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 
  • Ärge visake kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine asutustes ja ettevõtetes (ostukeskused, toidupoed, koolid) COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Loo võimalus, et töötajad saaksid kasutada korduskasutatavaid maske või visiire, mis on keskkonnale ohutum ning pikemas perspektiivis majanduslikult soodsam valik.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele sellised prügikastid, mis on pealt kinnised või väikeste avadega, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. Võimalusel markeerige prügikastid vastava infoga.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Jäätmetega toimimine jäätmejaamades ja kogumiskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Isikutuvastus korraldada jäätmejaamas võimalikult kontaktivabalt ja distantsi hoides. ID-kaardiga tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul võib tuvastada isiku näiteks küsides elaniku aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Võimalusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et nakkusohtu välistada.
  • Tagada läbi töökorralduse või ruumilahenduste piisav distants inimeste vahel, et vältida maksimaalselt isikutevahelist kokkupuudet jäätmejaamas viibides, näiteks järjekordades.
  • Jäätmejaama külastajatele võimaldada käte desinfitseerimist.
  • Jäätmejaamas kasutada regulaarselt desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sagedamini kasutatavad seadmed ja kontaktpinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Avatud jäätmejaamadel soovitame informeerida elanikke võimalusel hoiduma jäätmejaama kasutamisest kuni viiruse levik on kontrolli all, tagades seeläbi jäätmejaama töötajate ohutus.
  • Tuletada meelde jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötajatele, et äärmiselt oluline on pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

​​​​Käitumine jäätmekäitluskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jäätmete käitlemisel tuleb endiselt  järgida kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid.
  • Segaolmejäätmeid, mis sisaldavad viirusohtlikke jäätmeid, enne põletamist või ladestamist käsitsi mitte töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk nii, et inimesed ei puutu jäätmetega kokku.
  • Enne jäätmekäitluskohta saabunud liigiti kogutud jäätmete käsitsi töötlemist tuleb võimalusel oodata vähemalt 72 tundi, et välistada nakkusohtu.
  • Sagedamini kasutatavad kontaktpinnad nagu uksenupud ja –lingid, käsipuud, seadmed jm tuleb regulaarselt desinfitseerida.
  • Võimaldada töötajatele võimalikult sagedast kätepesu sooja vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendeid.