Kriisiinfo valla elanikele

KUIDAS HOIDA ENDA JA TEISTE TERVIST? 

Seoses koroonaviiruse suurema liikumisega tuletame meelde, kuidas hoida end ja teisi, et erinevatesse viirustesse nakatumine oleks minimaalne. Samuti tuletame meelde reeglid vallavalitsuse ametnikega suhtlemisel.

  • Seoses koroonaviiruse ohuga ei toimu ajutiselt Viimsi vallavalitsuses vastuvõttu, vastuvõtud toimuvad läbi elektrooniliste suhtluskanalite.
  • Peske käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
  • Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldite viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
  • Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelistage pabertaskurätte ja visake need peale kasutamist kohe prügikasti.
  • Kui olete tõbine või suisa haige, JÄÄGE KOJU. Viiruste edasikandumine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
  • Haigestumise kahtluse korral helistage oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna - sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
  • Oluline on seegi, et hoiaksite avalikus ruumis, poes, söögikohas ja mujal teistega ohutut vahemaad!
  • Paneme kõigile südamele, et aitaksite igati omalt poolt kaasa viiruse leviku takistamisele. See tähendab hügieenireeglite korralikku jälgimist ning tõbisena koju jäämist.

Hoolime ja hoiame üksteist! 

AMETNIKE KONTAKTID SIIT 
OLULISED KONTAKTID KRIISIOLUKORRAS SIIT

LAE ALLA HOIA ÄPP

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Kui viibid avalikus ruumis, bussis, poes või kuskil mujal ning oled eneselegi teadmata lähikontaktis viirusekandjaga, kes seda ka ise veel ei tea, siis ainult HOIA äpp saab sind tagantjärele teavitada. Sest ka viirusekandja ei tea, kellega ta bussis kõrvuti seisis või poes kõrvuti puuvilju valis. 

KUIDAS HOIA TÖÖTAB ?

  1.  Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode.
  2. Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.
  3. Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis.
  4. Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus. Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on! Loe lähemalt HOIA äpi kohta https://hoia.me

Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda leiad aadressilt: www.kriis.ee 
Olulised kontaktid kriisiolukorras leiad https://www.viimsivald.ee/kontaktid/tahtsamad-telefoninumbrid 
Päästekomandode kaart SIIT

HAKKA VABATAHTLIKUKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga:

OLE VALMIS nutirakendus

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. 

1.–7. märtsini võivad üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ainult 1.–4. klasside õpilased.

Teiste klasside õppijad võivad koolis viibida ainult juhul, kui nad:

  • vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
  • vajavad õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone;
  • sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Õpperuumides tuleb kõiki tegevusi läbi viies tagada hajutatus. Väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. 

Praktilist õpet, eksameid, teste ja olümpiaade korraldades tuleb samuti silmas pidada hajutamise ja kontaktide vähendamise vajadust. See tähendab näiteks ka, et ei tohiks korraldada olümpiaade selliselt, et ühte ruumi tulevad kokku osalejad mitmest koolist või maakonnast. 

NB! Piiranguid ei kohaldata neis üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel ja hariduslike erivajadustega õppijatele.

  1. Koolis on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid, võimalusel puutevabad automaadid. Klassides, sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid, õpilased ja personal on informeeritud kätepesu kohustuslikkusest.

  2. Koolimajas on tagatud ventilatsioon ning regulaarne ja piisav ruumide tuulutamine, vähemalt 10 minutit vahetunnis.
  3. Igapäevaselt toimub kooliruumide märgkoristus ja pindade puhastus.
  4. Koolimajas viibijad viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. 
  5. Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal. Haigusnähtudega tuleb jääda koju. Koolil on õigus saata haigusnähtudega laps koju ja piirata lapsevanemate liikumist koolihoones.
  6. Oluline on vähendada lähikontakte ja erinevate gruppide kokkupuutumist. Tulles välisriigist, kus nakatumiskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata selline õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
  7. Teabevahetuseks kasutatakse tavapäraseid infokanaleid: Stuudium, e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm. Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli väraval ja välisuksel.
  8. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab koolijuht koheselt Viimsi valla haridusosakonda Maiu Plumer telefon: 5685 1560 või 602 8843, e-mail maiu.plumer@viimsivv.ee või Kadi Bruus telefon: 5646 2962, kadi.bruus@viimsivv.ee.

OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL KOOLI  

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond

haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus

568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja teavitab oma haigestumisest juhtkonda. Haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda. Haigestunud õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohalejõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 
  • Haigestunud õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime ja muid andmeid lähtudes andmekaitse nõuetest.
  • Terviseamet võtab kooliga ühendust ja teavitab COVID-19 diagnoosist ning selgitab kooli kaasabil välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist.
  • COVID-19 diagnoosi kinnituse puhul peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine, sealhulgas uste käepidemed, kraanisegistid, prügikastid, lauad jne  vastavalt Terviseameti soovitustele.
  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab kahe nädala möödudes tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpilased ja kooli töötajad jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.

LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUI TÄISKASVANU VÕI LAPS 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine, pinginaabrid) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutatud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses. Sealhulgas  isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool, samuti COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

NAKKUSHAIGUSE EPIDEEMILISEST LEVIKUST TULENEVA OHU ÜLE OTSUSTAB TERVISEAMET.  
Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. 

KOOLIJUHIL ON ÕIGUS ajutiselt sulgeda enda juhitav asutus, kooskõlastades selle Terviseametiga ning teavitades  otsusest  vallavalitsust. 

ÕPILANE KOOLIS

  • Haigena kooli ei lähe, ka köha ja nohu on haigus.
  • Täidab koolis kokkulepitud hügieenireegleid ja kodukorda.
  • Võtab teadmiseks, et õpilase käitumine mõjutab kõikide heaolu.
  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.
  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest.
  • Koolis tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada õpetajale ja kooliõele.
  • Märkab abivajajat ja informeerib õpetajat.
  • On toeks kaasõpilastele, sh nooremate klasside õpilastele.
  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga,vajadusel tugispetsialistiga.

ÕPILANE DISTANTSÕPPEL

  • Püsib kodus ja hoidub kontaktidest väljaspool perekonda.
  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda.
  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e- kooli või Stuudiumi.
  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.

LAPSEVANEM

  • Haigustunnustega ja haige laps jääb koju.
  • Juhindub lapse koolis kehtestatud õppekorraldusest ja jälgib kooli infokanaleid.
  • Väldib reisimist.
  • Vältimatu reisi korral kõrge nakatumiskordajaga riigist naastes jätab lapse kaheks nädalaks koju isolatsiooni.

 MLA Viimsi Lasteaiad töökorraldus ja ennetustegevus COVID-19 leviku tõkestamiseks

  1. Lastevaheliste kontaktide minimeerimiseks jäävad ära kõik majadepõhised sise- ja väliüritused (sh. teatrid, väljasõidud jne), kus puutuvad kokku erinevate rühmade lapsed.
  2. Lasteaedades toimuvad huviringid ja teatrietendused  on peatatud seoses jätkuvalt kõrge nakatumisohuga kuni 31.03.2021.
  3. Muusikategevused toimuvad rühmaruumides või õuealal.
  4. Liikumistegevused toimuvad õues.
  5. Valverühmad nii hommikul kui ka õhtul toimuvad õues.

Laste ja täiskasvanute tervise ja turvalise keskkonna huvides kehtivad MLA Viimsi Lasteaedades juhised COVID-19 ennetamiseks ja kaasnevate riskide maandamiseks:

  • Mistahes haigustunnustega (ka kerge nohu ja köhaga) lapsi lasteaed vastu ei võta. Lasteaiapäeva jooksul ilmnenud haigustunnuste korral on lapsevanem kohustatud lapsele koheselt järele tulema.
  • Juhul kui lapse lähikondne on suunatud testimisele või tal on tuvastatud COVID-19 viirus, siis last lasteaeda vastu ei võeta.
  • Lapse või pereliikme haigestumisest COVID-19 viirusesse palume lasteaeda koheselt teavitada e-posti aadressil: maie@viimsilasteaiad.ee
  • Lapsevanemaid ja lasteaia tööga mitteseotud isikuid ei lubata lasteaia majja (sh arenguvestlused, perevestlused, ühisüritused).
  • Lapse üleandmine/vastuvõtmine toimub lasteaia õuealal või rühma/lasteaia välisuksel.

  • Valverühma õpetajal on õigus otsustada, kas valverühma tegevus toimub siseruumides või õuealal.

  • Lasteaia tegevuste läbiviimisel siseruumides minimeeritakse rühmade vahelisi kontakte. Vajadusel on lubatud liita kahe konkreetse rühma lapsed.
  • Lasteaia ruumides ei toimu huviringe 19. veebruarini (kaasa arvatud). Edasiste otsuste aluseks on Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhised.
  • Juhul kui pere ja/või lähikondsed on naasnud reisilt kõrge nakkuskordajaga riikidest, siis last lasteaeda vastu ei võeta. Vabariigi valitsuse otsuse kohaselt kehtib 10-päevane piiriületuse järgne liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõrge nakkusriskiga riigist saabudes. Võimalus on asendada liikumisvabaduse piirang kahe testiga, millest üks tehakse vahetult pärast Eestisse tulemist ja teine mitte varem kui seitsmendal päeval pärast esimese negatiivse tulemuse kättesaamist. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, saab inimene jätkata tavapärast elu 10-päevase isolatsiooni perioodi lõppu ära ootamata.
  • Kirjeldatud piirangud, v.a huviringide tegevus lasteaia ruumides, kehtivad kuni 01.02.2021 ning pikendatakse vastavalt vajadusele.
  • Lasteaed järgib oma töös HTM-i, Terviseameti ja Viimsi Vallavalitsuse juhiseid.

Lasteaia kriisimeeskond kaardistab nakatunud lapse või töötaja lähikontaktid, teavitab nakkusjuhtumist Viimsi Vallavalitsuse haridusosakonna juhatajat Maiu Plumer´it ning otsustab koostöös Viimsi Vallavalitsusega rühma või lasteaiamaja sulgemise.

OLULISED KONTAKTID 

Viimsi Vallavalitsuse haridusosakond
haridusosakonna juhataja Maiu Plumer 
haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus
568 51560 või 602 8843 
602 8862 või 5646 2962

MLA Viimsi Lasteaiad direktor, kriisimeeskonna juht Maie Roos

5684 5205  
maie@viimsilasteaiad.ee

MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu, Leppneeme ja Pargi majade õppejuht Triin Rass 5622 0127
triin.rass@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Karulaugu ja Päikeseratta majade õppejuht Anne Sepp 5622 0126
anne@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle ja Astri majade õppejuht Jana Rebane 5667 9457 
jana@viimsilasteaiad.ee
MLA Viimsi Lasteaiad Randvere maja õppejuht Aire Ranne 5622 0128
aire@viimsilasteaiad.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele. www.hoia.me

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused - üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes

Alates 22. veebruarist  on SISERUUMIDES lubatud

  •  individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad.
  • Keelatud on tegevuse käigus vahetada paarilisi.
  • Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga.
  • Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud.
  • Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevuse käigus ei tohi paarilisi vahetada.
  • Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
  • Sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% tavapärasest täituvusest ja ruumis ei oleks korraga rohkem inimesi kui 200. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes.
  • siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Kui trennis osalevad ainult ühe igapäevaselt koos viibiva lasteaiarühma või kontaktõppel oleva klassi lapsed, võivad tegevused toimuda ka grupiviisiliselt. Sel juhul tuleb tagada, et ühes grupis oleksid ainult ühe rühma või klassi õpilased, kes ei puutu kokku teiste rühmadega. 

Samuti ei kohaldata alapunktides siseruumides treenimise tingimusi võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

VÄLITINGIMUSTES on lubatud

  • treenimine kuni 50 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga. Tagatud peab olema, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 inimest.

ALATES 11. jaanuarist LUBATAKSE SPORDIVÕISTLUSED HARJUMAAL juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid.
  • pealtvaatajad ei ole lubatud.
  • spordivõistlusel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
  • spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
  • spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumis kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest ja õues osalejate arvu kuni 500 inimest.
  • desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Harjumaal ei ole lubatud harrastuspordi ega liikumisharrastuse ürituste korraldamine!

SPORDITREENINGUTE KORRALDAJA MEELESPEA!

  • Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata. 
  • Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
  • Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. 
  • Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
  • Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja. 
  • Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis).
  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte. 
  • Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile. 
  • Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 
  • Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 
  • Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Alates 22. veebruar on SISERUUMIDES on keelatud rühmaviisilised tegevused.

  • Tegevusi võib viia läbi üksnes üksi või kahekaupa (koos juhendaja või kaaslasega).
  • Teiste isikutega tuleb tagada vähemalt 2-meetrine vahemaa.
  • Tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
  • Kui ruum on piisavalt suur, võib ühes ruumis olla vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides ka rohkem inimesi, ent tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks üle 50% ja ruumis ei oleks üle 200 inimese
  • Kui huviringis osalevad ainult ühe igapäevaselt koos viibiva lasteaiarühma või kontaktõppel oleva klassi lapsed, võivad tegevused toimuda ka grupiviisiliselt. 

VÄLITINGIMUSTES on lubatud

  • tegevus kuni 50 osalejaga gruppides, sealhulgas treenerid või juhendajad.
  • Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ja järgitakse desinfitseerimisnõudeid.
  • Juhul, kui grupid omavahel kokku ei puutu, võib samas tegevuses osaleda kuni 250 inimest ehk viis 50 inimesest koosnevat rühma. 

 

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis viibijale

  • Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine toitlustus- ja majutusasutustele ning ürituste korraldajatele

  • Teavitage külastajaid, et korduskasutatav mask on keskkonnasõbralikum ning nad on teie juurde oodatud korduskasutatavat maski kandes.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele pealt kinnised prügikastid, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud.
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Jäätmetega toimimine haiglates, tervishoiukeskustes, kliinikutes jm, kus on võimalik kokkupuude COVID-19 viirusega

  • Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid arvestada nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 
  • Ärge visake kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine asutustes ja ettevõtetes (ostukeskused, toidupoed, koolid) COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Loo võimalus, et töötajad saaksid kasutada korduskasutatavaid maske või visiire, mis on keskkonnale ohutum ning pikemas perspektiivis majanduslikult soodsam valik.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele sellised prügikastid, mis on pealt kinnised või väikeste avadega, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. Võimalusel markeerige prügikastid vastava infoga.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Jäätmetega toimimine jäätmejaamades ja kogumiskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Isikutuvastus korraldada jäätmejaamas võimalikult kontaktivabalt ja distantsi hoides. ID-kaardiga tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul võib tuvastada isiku näiteks küsides elaniku aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Võimalusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et nakkusohtu välistada.
  • Tagada läbi töökorralduse või ruumilahenduste piisav distants inimeste vahel, et vältida maksimaalselt isikutevahelist kokkupuudet jäätmejaamas viibides, näiteks järjekordades.
  • Jäätmejaama külastajatele võimaldada käte desinfitseerimist.
  • Jäätmejaamas kasutada regulaarselt desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sagedamini kasutatavad seadmed ja kontaktpinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Avatud jäätmejaamadel soovitame informeerida elanikke võimalusel hoiduma jäätmejaama kasutamisest kuni viiruse levik on kontrolli all, tagades seeläbi jäätmejaama töötajate ohutus.
  • Tuletada meelde jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötajatele, et äärmiselt oluline on pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

​​​​Käitumine jäätmekäitluskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jäätmete käitlemisel tuleb endiselt  järgida kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid.
  • Segaolmejäätmeid, mis sisaldavad viirusohtlikke jäätmeid, enne põletamist või ladestamist käsitsi mitte töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk nii, et inimesed ei puutu jäätmetega kokku.
  • Enne jäätmekäitluskohta saabunud liigiti kogutud jäätmete käsitsi töötlemist tuleb võimalusel oodata vähemalt 72 tundi, et välistada nakkusohtu.
  • Sagedamini kasutatavad kontaktpinnad nagu uksenupud ja –lingid, käsipuud, seadmed jm tuleb regulaarselt desinfitseerida.
  • Võimaldada töötajatele võimalikult sagedast kätepesu sooja vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendeid.