Viimsi vaal

Alates 2003. aastast annab Viimsi vallavalitsus välja autasu Viimsi Vaal.

Viimsi vaal on väikeskulptuur, mille dolomiidist või muust kivimist valmistatud alusele on paigutatud pronksist valmistatud vaalakuju. Viimsi vaal võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele (st nii välisriigi kodanikud kui kodakondsuseta isikud), samuti juriidilistele isikutele, vallale osutatud eriliste teenete eest.

Pronksist väikeskulptuuri autor on Simson Seakülast. Skulptuuri idee põhineb tõsielulool, kus kalurid Viimsi vetest püüdsid koguka vaala.

• Viimsi vaala andmiseks on õigus taotlusi esitada vallavolikogu liikmetel, vallavolikogu komisjonidel ja fraktsioonidel, vallavalitsuse liikmetel ja valla hallatavate asutuste juhtidel. Taotlused esitatakse vallavalitsusele;
• taotlusi arutatakse vallavalitsuse istungil. Taotlejalt võidakse vajaduse korral nõuda täiendavaid kirjalikke selgitusi ja põhjendusi;
• Viimsi vaal antakse autasustatavale kätte Eesti iseseisvuspäeval, valla ajaloolisel tähtpäeval, Viimsi vaalaga autasustatava juubelisünnipäeval või vajadusel muul ajal;
• Viimsi vaalaga koos antakse üle vastav tänukiri.

Esimese "Viimsi vaala" pälvis 2003. a Randvere koguduse nõukogu juhataja Urmas Kiviselg, kes on ümbruskonna kirikuelu eest hoolitsenud rohkem kui veerandsada aastat.

Kaljo Alaküla võttis autasu vastu mehena, kel on võrdseid teeneid nii Viimsi ülesehitamisel omaaegse Kirovi nim kalurikolhoosi ühe juhina ja seejärel vallavolikogu mitme  koosseisu liikmena, kui ka paljude menukate Eesti ja Viimsi valla ajalugu ja pöördelisi sündmusi kajastavate raamatute autorina. ("Kalurikolhoos Kirovist AS Esmarini", 1998; "3. Eskadrill", 1999; "Jutustus Eestimaa naisest Vaike Vahist", 2001).

Aastal 2004 sai laureaadiks Ants-Hembo Lindemann kauaaegse ja kohusetundliku töö eest Viimsi valla ja Kelvingi külaelu arendamisel.  Kui ajas tagasi vaadata, siis on mul endal kõige parem meel kolme õnnestumise üle, sõnas kümnendi algusest valda juhtinud Lindemann, alul Viimsi külanõukogu esimehena, hiljem 1995. aastani vallvanemana. "Me suutsime Viimsis esimestena Harjumaal 1990. aastal taastada valla õigused, panime järgmisel aastal - EV esimesel aastapäeval - nurgakivi püünsi koolimaja ehitusele ja kolmandaks, vald sai munitsipaalomandisse vene sõjaväest mahajäänud maad."  

Külli Talmarile andis vallavanem valla 14. aastapäeval detsembris 2004 autasu üle paljude Viimsi-teemaliste lavastuste ning Viimsi kooliteatri arendamise eest. Tänavu valmis Viimsi Kooliteatril nauditavalt professionaalsel tasemel lavastus kindral Laidoneri perekonnaloost, augustis sündis vabariikliku noorte tantsijate suvelaagri lõputööna kordumatu etenduú Rohuneeme kabeli tornikellast. Lisaks lavastajatööle on Talmar ka etenduste käsikirjade autor, mille valmimine on nõudnud tõsist uurimustööd ning kus kajastuvad paljude viimsilaste mälestused ja elulood.

2005. aasta veebruaris pälvis Viimsi vaala Viimsi Vabakogudus. Valla autasu andis volikogu esimees vabariigi aastapäeval üle pastor Indrek Luidele tunnustusena koguduse liikmete rohkem kui 80 aastat kestnud tegevusele valla identiteedi hoidja ja kasvatajana. Oktoobris andis vallavanem valla kõrgeima autasu üle kauaaegsele valla arengukavade konsultandile, konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütikule Rivo Noorkõivule.

2006. aasta veebruaris autasustati Viimsi vaalaga õpetajaid. Viimsi Keskkooli klassiõpetaja Elle Toper sai vaala pikaajalise viljaka töö eest Viimsi laste laulu- ja näitemänguharrastuse edendamisel. Ta on juhendanud kooli mudilaskoori ja soliste üle 20 aasta ning algklasside näiteringi tööd 10 aastat. MLA Viimsi Lasteaiad pälvis tunnustuse tänu sobitusrühma õpetajate Lea Kalmu, Aino Tänava ja Aet Urbase kõrgetasemelisele tööle erivajadustega laste teenindamisel, integreerimisel ja õpetamisel.

2007. aasta detsembris toimunud valla taasasutamise 17. aastapäeva tähistamisel Viimsi Püha Jaakobi kirikus said autasu Viimsi muusikakooli rajaja ja kauaaegne juht Urvi Haasma, Viimsi kunstikooli rajaja ning kauaaegne juht Elle Soop ning Püha Jaakobi koguduse kauaaegne diakon ning üks kiriku ehituse eestvedaja Erkki Juhandi.

2008. aasta detsembris tunnustati Viimsi vaala auhinnaga Viimsi kooli direktorit Leelo Tiisvelti pikaajalise valla haridus- ja kultuurielu edendamise eest. Tema eestvedamisel alustas 1995. aastal tegevust Viimsi kooliteater, alates 2000. aasta 1. septembrist on ta direktorina juhtinud Viimsi Keskkooli. 2007. aastal sai ta Harjumaa aasta õpetaja tiitli.

2009. aasta veebruaris said Kindral Laidoneri muuseumis toimunud Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulikul tähistamisel Viimsi vaalad Jana Skripnikov, kes on MTÜ Viimsi Invaühingu juhatuse esimees ning teinud suure töö puuetega laste valdkonna arendamisel Viimsi vallas ja Tiina Nurk, kes oma pikaajalise kohusetundliku tööga Rannapere pansionaadis on üles näidanud erilist hoolt ja südamlikkust vanurite abistamisel.

2009. aasta 15. mail toimunud Viimsi valla 90. aastapäeva tähistamisel said tunnustatud Viimsi vaalaga kolm vallaelanikku: Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas ja europarlamendi saadik Tunne Kelam, kes on mõlemad Viimsi Püha Jaakobi kiriku suurannetajad ning Viimsi valla mainele palju kaasa aidanud, ja Sulev Ennomäe, kes tegi suure töö Rohuneeme kabelihoone taastamistöödel ning hoidis kalmistu ja kabeli eeskujulikus korras.

2010. aasta 15. mail anti Viimsi valla vaal kahele asutusele: Viimsi Raamatukogule, kellel täitub tänavu 2010 lugemisaastal 90. tegutsemisaasta ning kes on viimsilastele ühes oma haruraamatukoguga Prangli saarel pakkunud aastakümneid kvaliteetset raamatukoguteenust, ja aktsiaseltsile Coats Eesti, kes on 1994. aastal viie töölisega alustanud ettevõttest tänaseks kasvanud valla suurimaks tööandjaks oma 125 töötajaga.

2011. aasta 23. veebruaril, Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vallavolikogu esimehe vastuvõtul  tänasid volikogu ja vallavalitsus valla autasu “Viimsi vaala” ja tänukirjaga rahandusameti juhatajat Tähve Milti tulemusliku töö eest ja olulise panuse eest finantsküsimuste lahendamisel. Tähve Milt on olnud Türi Linnavalitsuse majandusnõunik ja Türi linnapea. Ta on aastaid töötanud Järva Maavalitsuses maavanema kohusetäitjana. Viimsi vallas töötab Tähve Milt alates 2006. aastast. Tänu tema õigetele otsustele on Viimsi vald suutnud majanduslikult rasked ajad üle elada ning liigub edasi.

2011. aasta 20. detsembril, Viimsi valla 21. taasasutamise aastapäeval anti “Viimsi vaal” suure panuse eest valla kultuurielu edendamisel sihtasutusele Rannarahva Muuseum ja selle maja inimestele. Muuseum tähistas 15. detsembril 2011 järjepideva tegevuse 40. juubelisünnipäeva. Nende eesmärk on koguda kultuuripärandit, kajastada ajalugu ning taastada väärt traditsioone ja tõsta taas au sisse sõnad randlus ja rannarahvas, anda neile mõistetele sisu ja tähtsus tänapäeva maailmas. Rannarahva Muuseum on oma tegudes kuhjaga tõestanud oma sihtide järgi käimist ja see on pakkunud palju väärtelamusi külastajatele nii Viimsist, Harjumaalt kui ka üle laia ilma.