Facebook
RSS
Print

Viimsi vallavolikogu kinnitas Viimsi valla arengukava aastateks 2014-2020

10.10.2014

Viimsi vallavolikogu kinnitas Viimsi valla arengukava aastateks 2014-2020

Eile, 9. oktoobril, toimus Viimsi valla volikogus Viimsi valla arengukava 2014-2020 teine lugemine, valla arengukava võeti vastu 18 poolthääle ja 1 erapooletu häälega, vastuhääli ei olnud. Viimsi valla kavandatud investeeringute maht järgmiseks neljaks aastaks on ca 28 mEUR-i.

Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul on vastavalt KOV korralduse seadusele arengukava üheks toimimise alusdokumendiks, kuid mille väljatöötamisse korralikult panustamata kohalik omavalitsus edukalt ja sisuliselt toimida ei saa. „Täna kehtiv Viimsi arengukava on saanud nö uue näo – muudatusi ja täiendusi on tehtud visioonis, eesmärkides, suundumustes, mõõdikutes kui investeeringutes. Selgelt on välja joonistatud arenguvajadused ja kitsaskohad, mis on tingitud valla kiirest arenguvajadusest. Need seisnevad peamiselt hariduse valdkonnas, teede infrastruktuuri parandamises, laste huvihariduse tagamises, sotsiaalsete tagatiste loomises ja keskkonnakaitse vajaduses,“ selgitas Viimsi vallavanem Jan Trei.

„Oleme selgemalt välja joonistanud ka tegurid, mis takistavad meid Viimsi valla tegelikku võimekust veelgi paremini ära kasutamast ja arengukava eesmärke jõulisemalt ellu viimast. Peamiselt on selleks rahaliste vahendite kaasamine e.  riigipoolne omavalitsuste rahastamismudeli jäikus, teisisõnu selle ajast maha jäämine,“ ütles Trei.

„On äärmiselt hea meel, et arutelu uue arengukava ümber oli vallas väga aktiivne. Oma sisendi andsid külavanemad, kelle ettepanekud said suuremal või vähemal märal kajastatud. Samuti tuli ettepanekuid nii kodanikeühendustelt kui ka üksikutelt valla kodanikelt. Ettepanekuid tehti seinast-seina ning see andis hea suure pildi, millised on Viimsi valla probleemid ja mida nende lahendamiseks on vaja teha.“ Vallavanema sõnul oli arengukavasse ettepanekute tegijaid üle 40-e, mõni ettepanek sisaldas omakorda kümneid punkte, mistõttu vallavalitsuse käsutuses oli läbi töötamiseks äärmiselt mahukas materjal.

„Arengukava sisaldab varasemaga võrreldes suhteliselt palju investeeringuid, mida rahastatakse läbi projektitoetuste. Olemas on selge investeeringute kava, milliseid investeeringuid, mis aastal teha plaanime. Lisaks terviknägemus lähiaastate teedeinvesteeringutest. Arengukava investeeringute ajakava on määratletud aastateks 2014 – 2017, arengukava eesmärkide perioodi määratlus on aastateks 2014 – 2020,“ ütles Trei. Jan Trei sõnul on kavandatud investeeringute maht järmiseks neljaks aastaks ca 28 mEUR-i.

„Kuidas kõike plaanitut rahaliselt katta õnnestub, selgub valla eelarve kujunemise käigust - sellest, kuidas laekuvad tulud, võimalustest kaasata projektitoetusi ja tütarettevõtete varasid, samuti riigipoolsest poliitikast KOV laenukoormust reguleerida. Oluline on, et siinkohal peaks riik kinni oma lubadustest. Sama tähtis on valla konsolideerimisgrupis järk-järguline üleminek ühtsele finantskorraldusele, mis omakorda tagaks paindlikuma ja ökonoomsema haldamise,“ selgitas vallavanem.

„Peame uue arengukavaga olema pikalt ettevaatavad, elluviimisel tuleb jooksvalt silmas pidada ka valla rahvastiku02prognooside paikapidavust, mille koostamisel kasutasime põhjalikke kaasaegseid mudeleid. Meie koostööpartneriks oli OÜ Geomedia, kes omab valla arengutest ülevaadet juba alates aastast 2005 ja kes on osalenud Viimsi arengukava koostamisel ka varasemalt,“ lisas vallavanem Jan Trei.


Lisainformatsioon:
 

Riina Solman
Kommunikatsiooni- ja arendusjuht
Viimsi Vallavalitsus
mob: +372 52 92992
Riina dot Solman at viimsivv dot ee
Skype: riina.solman 

Viimsi Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel kaubiku Renault Master

17.11.2014

Viimsi Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel kaubiku Renault Master

Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Viimsi vallavara registris oleva Renault Master-i (esmane registreerimine 12.06.2006; mootori töömaht 84 kW; registrimass 3300 kg; kõrgus 2,403 m; laius 1,990 m; pikkus 5,399 m) võõrandamise alghinnaga 3425 (kolm tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot.

Pakkumise tagatisraha 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot kanda Viimsi Vallavalitsuse arveldusarvele IBAN: EE182200221010936477 Swedbank, selgituseks märkida „Renault Master kaubiku tagatisraha“

Pakkumine tuleb esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus, millele on märgitud „Renault Master kaubik“ koos märkega „Mitte avada enne 25.11.2014 kell 13:10“ aadressil Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgi tee 1, Viimsi vallamaja, I korrus, ruum 111.


Pakkumises peab sisalduma:

-pakutav hind (sõnade ja numbritega);

-andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendi number ja e-posti aadress;

-füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavast dokumendist;

nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;

pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja) allkiri ja esindaja puhul ka volikiri.

Pakkumise esitamise tähtaeg on 25. november 2014 kell 13:00.

Kaubiku nägemiseks võtta ühendust meiliaadressil kommunaal at viimsivv dot ee

Viimsi Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel kaubiku Renault Master

17.11.2014

Viimsi Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel kaubiku Renault Master

Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Viimsi vallavara registris oleva Renault Master-i (esmane registreerimine 12.06.2006; mootori töömaht 84 kW; registrimass 3300 kg; kõrgus 2,403 m; laius 1,990 m; pikkus 5,399 m) võõrandamise alghinnaga 3425 (kolm tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot.

Pakkumise tagatisraha 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot kanda Viimsi Vallavalitsuse arveldusarvele IBAN: EE182200221010936477 Swedbank, selgituseks märkida „Renault Master kaubiku tagatisraha“

Pakkumine tuleb esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus, millele on märgitud „Renault Master kaubik“ koos märkega „Mitte avada enne 25.11.2014 kell 13:10“ aadressil Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgi tee 1, Viimsi vallamaja, I korrus, ruum 111.


Pakkumises peab sisalduma:

-pakutav hind (sõnade ja numbritega);

-andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendi number ja e-posti aadress;

-füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavast dokumendist;

nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;

pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja) allkiri ja esindaja puhul ka volikiri.

Pakkumise esitamise tähtaeg on 25. november 2014 kell 13:00.

Kaubiku nägemiseks võtta ühendust meiliaadressil kommunaal at viimsivv dot ee

AVITUSE Koolitusprogramm Lapsevanematele 2014.

30.09.2014

 AVITUSE Koolitusprogramm Lapsevanematele 2014

Lapsevanemate programm alustab Viimsis

* Kuidas leida tasakaalu lapsevanemana?
* Kuidas jagu saada igapäevastest väikestest jamadest meie peres?
* Kuidas meie enda käitumine mõjutab meie lapsi?

Lapsevanemate kooli on oodatud osalema kõik emad-isad, kes soovivad saada rikkamaks ja teadlikumaks oma rollist lapsevanemana, leida endas kindlustunnet ja rõõmu.
Koolitus on kaasavas ja hubases vormis ning annab mõnusa impulsi iseendale.
 Plaanis on 10 kohtumist, igaüks neist eraldi alateemaga, puudutades meie ja lapse arengut, suhtlemist, isiksust ja teadmisi.

 


Loe veel

Haabneeme randa puudutav informatsioon

05.08.2014

01.08.2014.a Haabneeme supluskohast võetud ja TÜ Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee analüüside tulemused näitasid, et Haabneeme supluskoha suplusvesi oli sogane. Oluliseks võib pidada õitsengut, kui vetikate biomass on 500mg/m3. Proovis oli 25,7 mg/m3. Vetikate jõudmine Haabneeme supluskohta oleneb tuule suunast.

Terviseameti seisukohalt ei ole suplemine “õitsvas” veekogus soovitav allergilistele inimestele, väikestele lastele, vanemas eas inimestele, loomadele. Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Peale suplemist vetikarikkas veekogus tuleb end kohe dušši all pesta ja vahetada riided.

 

Meeldetuletus kõikidele Viimsi valla koduomanikele

08.11.2013

Lähtudes 2013. a esimesest jaanuarist kehtima hakanud „Maamaksuseaduse“ muutmise seadusest, vabastatakse koduomanikud vastavalt asukohale kehtiva üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustuses kuni 1500 m2 suuruse maa osas ning hajaasustuses kuni 2 ha suuruse maa osas maamaksust.

Maamaksukohustusest vabastatakse inimesed, kes omavad kinnisturaamatu andmete alusel kinnisasja ja on sama kinnistu endale rahvastikuregistris elukohaks valinud. Seega kontrollitakse Maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 1. jaanuar 2014. Juhime tähelepanu, et maamaksuvabastus on võimalik määrata vaid ühe, elukohaks oleva maaüksuse osas vastavalt maamaksuseaduses sätestatud tingimustele.

Palume kõiki elanike kontrollida üle oma elukohaandmed rahvastikuregistris, selleks on teil võimalus pöörduda Viimsi vallavalitsuse spetsialisti poole, kabinet nr 100 või sisenedes kodanikuportaali www.eesti.ee, kust leiate päringu enda andmete kohta.

Ümber registreerimiseks saate elukohateate blanketi välja trükkida ja täita kodus, laadides see siit ning tuua see vallamajja. Vallamajja tulles, palume esitajal kaasa võtta isikut tõendav dokument. Samuti saate elukohateate esitada elektrooniliselt kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu.

Loe lisaks:

1. jaanuaril 2013. a kehtestatud  Maamaksuseadus

Kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamine (Korduma kippuvad küsimused)

Viimsi valla finantsolukord on korras

26.11.2014

Viimsi valla finantsolukord on korras

Viimsi vald võib olla rahulik – valla finantsolukord on täiesti korras, probleeme seadusega pandud kohustuste, ega ka laenukohustuste täitmisega vallal ei ole. Eelarve täitmine on positiivne. Kõik valla laenukohustusted on täidetud graafiku järgi, ühtegi tähtaja ületanud võlgnevust krediidiasutustele ei ole. Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest (ca 400 tuh eurot) tänaseks pea viis korda (ca 2 000 tuh eurot). Eelarve täitmine on kooskõlas eelarvega - tulude laekumine ületab prognoosid ja kulude täitmine liigub alla plaani.

Vallal on vastu võetud eelarvestrateegia, mis on kooskõlastatud RM-ga ja vastab kõikidele seaduse sätetele.

Kõnealune korrigeerimismenetlus tähendab seda, et vald peab oma netovõlakoormuse viima alla seadusega lubatud piiride hiljemalt 2018 aasta lõpuks. Kuni sinna maani ei rahastata projektidest fondide osalusi. Kui korrigeerimismenetlus lõppeb, siis ka rahavoogudes nihkeid ei toimu. Vald on oma finantskorralduse planeerinud selliselt, et prognooside järgi lõppeb Viimsi valla jaoks korrigeerimismenetlus juba 2015 esimesel poolel. Selline on ka RM poolne prognoos. Seega meie eelarves ja arengukavas kulgeb ka projektitoetustel põhinevate objektide rahastamine planeeritule vastavalt ning eurorahad peaksid laekuma vallale ka ilma viivituseta.

Viimsi vallal on laenuvõtmiseks  olnud sisulised ja väga praktilised põhjused. Viimsi vald pole kunagi laenu võtnud selleks, et lihtsalt laenata.

Viimsi vald on kiire arenguga vald, kus elanike arv tingib pideva infrastruktuuri kasvu – see tähendab uute lasteaedade ja koolide vajadust, teederajatiste ning vee- ja kanalisatsiooni taristu arendamist. Selleks kõigeks valla enda eelarve vahendeid korraga ei jätku ja vald on sunnitud võtma laene.

Viimsi vald on võtnud laenusid selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees. Vald on investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse, et tagada viimsi lastele lasteaia ja koolikohad (Viimsi Keskkool, Karulaugu kool, Randvere Kool ja Randvere lasteaed). Suure osa võetud laenukohustustest moodustab valla vee-ja kanaliseerimisprojekti rahastamine selleks, et viimsilastele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Tänased riigieelarve seaduse sätted on paigas sellistena, mis kohati piiravad ka võimekal vallal kaasata lisarahasid oma investeeringuteks. Oleme ammu rääkinud, et tänane omavalitsuse rahastusmudel on aegunud ning vajab kaasajastamist. Samuti on riik lubanud viia laenukohustuste määra ammu 60% pealt 100% peale. Riik on masu ajal vähendanud ka üksikisiku tulumaksu, mida pole taastatud. Seda vähendati 2009a. 11,93-lt, 11,4-le.

Kui teha arvestus, palju me oleme sellega 5 aasta jooksul (2009 - 2014) tulumaksu vähem saanud, siis Viimsi valla kohta on see miinus 4,04 mil eurot. Ainuüksi selle raha eest saaksime ehitada lasteaia, staadioni ning mitu kergliiklusteed.

Kuue võlgades omavalitsuse suhtes algatati korrigeerimismenetlus

25.11.2014

Kuue võlgades omavalitsuse suhtes algatati korrigeerimismenetlus

24. novembril võis lugeda uudist, et kuues omavalitsuses algatati korrigeerimismenetlus, nende hulgas Viimsis. See on tekitanud küsimusi, mis vajavad vastuseid. Et tegemist on formaalse protseduuriga, öeldi korduvalt välja Rahandusministeeriumi poolt. Edastame siinkohal Rahandusministeeriumi ja valla selgituse viimsilastele: 

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus kohustab Rahandusministeeriumi alustama korrigeerimismenetlust, kui omavalitsus koos oma äriühingute ja sihtasutustega ületab kaks aastat järjest netovõlakoormuse piirmäära. Menetluse algatamine on seega formaalsus. Selle menetluse käigus valla rahaasjadesse ei sekkuta. Vald võtab endale kohustuse mitte oma finantsseisu halvendada ja kohustub ise oma netovõlakoormuse viima piirmäära sisse. See on Viimsi valla järgmisse eelarveperioodi sisse planeeritud. Aega on lisaks jooksvale eelarveaastale veel neli aastat. Viimsi kohustused jõuavad piirmäära sisse 2015. aastal ja sellega menetlus lõppeb.

Korrigeerimismenetlust ei tohi segamini ajada saneerimismenetlusega, kus riik sekkub alles pärast nelja-aastase tähtaja ületamist, juhul kui valla kohustused netovõlakoormuse piirmäära ikka ületavad. Siis koguneks komisjon, kus riigi esindajad aitavad kulusid kokku tõmmata või muul moel järje peale saada. Sellist menetlust on algatatud ainult üks kord sügava kriisi ajal ühe valla suhtes.
Piirangud EL-i toetuste kasutamisele tähendavad seda, et toetusi võib vallale määrata, aga toetuse summa saab vallale üle kanda alles pärast menetluse lõppu ehk Viimsis ärgmise aasta sees.

Viimsi vald on võtnud laene selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees. Vald on investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse selleks, et tagada viimsi lastele lasteaia ja koolikohad (Viimsi Keskkool, Karulaugu kool, Randvere Kool ja Randvere lasteaed).
Suure osa võetud laenukohustustest moodustab valla vee-ja kanaliseerimisprojekti rahastamine selleks, et viimsilastele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Laenuvõtmiseks on olnud sisulised ja väga praktilised põhjused. Viimsi vald pole kuangi laenu võtnud selleks, et lihtsalt laenata.

Kõik valla laenukohustusted on täidetud graafiku järgi, ühtegi tähtaja ületanud võlgnevust krediidiasutustele ei ole. Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest (ca 400 tuh eurot) tänaseks pea viis korda (ca 2 000 tuh eurot). Eelarve täitmine on kooskõlas eelarvega - tulude laekumine ületab prognoosid ja kulude täitmine liigub alla plaani.

 

Riina Solman

 

Noorsootöönädala raames anname noortele võimaluse juhtida Viimsi valda

25.11.2014

 1. detsembril anname noortel võimaluse juhtida vallavalitsust ning sellega seonduvalt kuulutame välja vallavalitsuse liikmete (vallavanemat, kolme abivallavanemat, rahandusosakonna juhatajat) ja vallasekretäri ametikoha täitmise konkursi.

Ametikohad täidame järgnevatel ametikohtadel:

  • Jan Trei (vallavanem)
  • Andres Kaarmann (abivallavanem haridus- ja noorsootöö-, sotsiaal-, kultu- ja spordivaldkond)
  • Andres Tolli (abivallavanem planeerimis- ja keskkonnavaldkond)
  • Mati Mätlik (abivallavanem ehitus- ja kommunaalvaldkonnas)
  • Tähve Milt (vallavalitsuse liige, rahandusameti juhataja)
  • Kristi Tomingas (vallasekretär)

2. detsembril ootame oma majja valla noori, et anda võimalus olla üks päev osa meie vallavalitsuse ja noortekeskuse töökast kollektiivist.

Teisipäeval anname võimaluse jälgida meie ametnike tööd ning saada kogemus, mis aitaks kaasa edaspidistel valikutel.

Töövarje ootavad:

·         Kadi Bruus (Noorsoo- ja haridusamet, noorsoo- ja haridustöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi noorsootöö ja haridusvaldkonna vastu.

Noorsoo- ja haridustöö koordinaatori tööülesanneteks on eelkooliealiste- ja koolikohustuslike laste andmekogu pidamine, koolipiima toetuse taotlemise ning vajadusel dokumentide kontroll, noorsootöö valdkonna koordineerimine, suhtlus noorsootöö organisatsioonidega.

·         Alar Mik (Kommunaalamet, kommunaalameti juhataja)

Soovitatavalt võiks olla huvi kommunaalvaldkonna teemade ning dokumentide koostamise vastu, kasuks tulevad juhiload.

Kommunaalameti juhataja vastutab kõikide valdkonna teemade (sh ühistransport, heakord, teed, liikluskorraldus, liiklusohutus, tänavaviidad ja –valgustus, saared, rannamajandus, valve ja päästeteenistus, riigihangete läbiviimine jms) eest.

·         Timmo Aleksandrov (Kommunaalamet, teedespetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi valla teede ja liikluse vastu, kasuks tulevad juhiload.

Teedespetsialist tegeleb valla teehoiu- ja teedevõrgu ning liikluskorralduse arendusdokumentide koostamise ja uuendamisega, teede inventariseerimise korraldamise, teelõikude adresseerimise, teede valla omandisse võtmise ja teede avalikuks kasutamiseks määramisega, tee ehituslubade väljastamise ja ehitusprojektide läbivaatamisega, valla teede ehitus- ja remonttööde korraldamisega, teehoolduse, remonttööde ja liikluskorraldust puudutava küsimustega, suve- ja talihooldega, teekraavide korrashoiuga, järelvalve tegemine teede olukorrale, teeviitade paigaldamise jms teede valdkonnas.

·         Henry Edward Aimre (Kommunaalamet, heakorraspetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi keskkonna, heakorra ja loomade vastu, kasuks tulevad juhiload.

Heakorraspetsialist tegeleb heakorra tagamisega valla territooriumil (sh välitööüksuse koordineerimisega). Peamiselt mänguväljakute korrashoiutööde korraldamine, avalike haljakute ja haljastuste niitmis- ja heakorratööde korraldamise, võõrliikide likvideerimise organiseerimise, õpilasmaleva koordineerimine, lemmikloomade registri pidamine, hulkuvate lemmikloomade probleemi lahendamise läbi koostööpartnerite, kampaaniate läbiviimine, heakorra eeskirjade täitmise tagamine.

·         Helen Alton (Sotsiaalamet, lastekaitsespetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi sotsiaaltöö ja lastekaitsetöö vastu.

Lastekaitsespetsialist tegeleb laste ja perede valdkonna ennetustegevuse planeerimise ja arendamisega, laste ja perede nõustamisega, koostöövõrgustiku loomisega, vanemliku hoolitusteta laste elu korraldamisega, juhtumipõhine töö lastega.

·         Randar Lohu (Rahandusamet, konsolideerimisgrupi finantskoordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi majanduse vastu.

Konsolideerimisgrupi finantskoordinaator tegeleb ühtse finantseerimise süsteemi väljatöötamise, tütarettevõtete finantsvajaduste kaardistamise, volikogu ja vallavalitsuse eelnõude ettevalmistamise, majandusaasta aruande esitamise koostamise, konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise,  e-arvetele ülemineku korraldamise, digitaalsele inventari arvestusele ülemineku korraldamise jms.

·         Ott Kask (Kultuuri- ja spordiamet, kultuuri- ja spordiameti juhataja)

Soovitatavalt võiks olla huvi kultuuri ja spordi vastu.

Kultuuri- ja spordiameti juhataja vastutab spordi- ja kultuurivaldkonna teemade (sh raamatukogundus, museoloogia, huviringide töö, spordiringide töö, spordiasutuse töö, spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine ja esindamine, kirikud) eest.

·         Remo Merimaa (Kultuuri- ja spordiamet, sporditöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi spordi ja rekreatsioonikorraldamise vastu.

Sporditöö koordinaator tegeleb valla spordiürituste planeerimise ja koordineerimisega koostöös spordiorganisatsioonidega ja –ühendustega, haldab valdkonna siseseid dokumentatsioone, koostab piirkondlike spordiürituste eelarvet ja tegevusplaane, peab valla spordiürituste kalendrit, teostab järelvalvet spordiorganisatsioonidele jms.

·         Marje Plaan (Kultuuri- ja spordiamet, kultuuritöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi kultuuritöö ja rekreatsioonikorralduse vastu.

Kultuuritöö koordinaator tegeleb valla kultuuriürituste planeerimise ja koordineerimisega koostöös kultuuriasutustega ja –ühendustega, haldab valdkonna siseseid dokumentatsioone jms.

·         Mihkel Vaarik (Keskkonnaamet, keskkonnaameti juhataja) ja Aet Põld (Keskkonnaamet, keskkonnaspetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi keskkonna teemade vastu.

Keskkonnaameti juhataja tegeleb on keskkonnaalase teavitustöö tegemisega koolides, lasteaedades ja teistes vallaasutustes; osaleb valla üldplaneeringu ja arengukava koostamises, projektide läbivaatamise ja vallavolikogu keskkonnaameti komisjoni töös; detailplaneeringu lähteülesannete kooskõlastamine ja keskkonnaalaste seaduste täitmise jälgimine.

Keskkonnaametispetsialist tegeleb looduskaitsetöö korraldamisega, keskkonnaalaste projekti käivitamisega, raielubade, jäätmeveoga.

·         Renee Villemson (Ehitusamet, ehitusjärelvalve inspektor) ja Märt Neppo (Vallakantselei, järelvalve inspektor)

Soovitatavalt võiks olla huvi seadusandluse vastu.

Ehitusjärelvalve inspektor tegeleb järelvalvega ehitusobjektidele, ehituslubade kehtetuks tunnistamise ettepanekute tegemisega vallavalitsusele, ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostaja vastavuse kontrollimisega seaduse nõuetele, väärteomenetluse korraldamisega oma pädevuse piires, omavoliliselt püstitatud ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamisega, ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamise ning kirjadele vastamisega oma pädevuse piires, ehitiste ülevaatuste teostamisega.

Järelvalve inspektor menetleb väärtegusid ja teeb ettekirjutusi tulenevalt kohaliku omavalitsusele antud õigustele. Näiteks valesti parkimine, heakord, kassidest ja koertest tingitud probleemid (nt hammustamised), ebaseaduslike ehitiste likvideerimine jms.

·         Liina Rüütel (Vallakantselei, Viimsi Teataja peatoimetaja)

Soovitatavalt võiks olla huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooniga.

Peatoimetaja tegeleb ajalehe ilmumiseks vajalike materjalide koostamise  ( sh tekstimaterjalide hankimine, tekstide koostamine, intervjuude läbiviimine, ajalehe külgede planeerimine, ajalehe lehtede kontroll), valla kodulehe ja Facebook arendamisega.

·         Randvere noortekeskuse ja Viimsi noortekeskuse noorsootöötaja

Soovitatavalt võiks olla huvi noorsootöö vastu.

Noortekeskuse noorsootöötajad tegelevad päeva jooksul noortekeskuses noortega kontakti ja dialoogi loomisega; noortele isiklikuks, sotsiaalseks ja loovaks arenguks soodsa arengukeskkonna loomisega; noorte omaalgatuse ja initsiatiivi toetamisega; noori arendavate tegevuste (sh noorteürituste) planeerimine, korraldamine ja läbiviimine.

 

Kandideerimine vallavalitsuse, vallasekretäri ametikohtadele on avatud kõigile kuni 26. november (kaasa arvatud), töövarju ametikohtadele kuni 27.november (kaasa arvatud).

Kandideerima ootame Viimsi valla noori vanuses 14-26.

Kooli huvijuhte on antud sündmustest teavitatud noorsootöö ümarlaudade raames.

Kõikidele koolidele edastame hiljemalt 27. novembril osalejate nimed ja „ametikohad“ ning peale tööpäeva saavad noored kaasa ka puudumistõendi kooli esitamiseks.

Palun andke oma soovist osaleda Viimsi Vallavalitsuse tööpäeval teada Liina Rüüteli e-postil liina dot ryytel at viimsivv dot ee või telefonil +372 5687 0183. 

Prangli saare üldkoosolek 17.detsembril kl 11 Prangli Rahvamajas

19.11.2014

Prangli saare üldkoosolek toimub 17. detsembril algusega kell 11 Prangli Rahvamajas.

Päevakorras:
1. Prangli saarevanema tegevusaruanne
2. Prangli saarevanema valimised
3. 2014.a laeva piletitulult eraldise kasutamisest
4. Kohapeal kerkinud küsimused

Saarevanema kandidatuurid esitatakse registreerimiseks Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 9. detsembriks posti teel või e-kirjaga aadressile info at viimsivv dot ee. Taotlusele lisatakse kandidaadi kirjalik nõusolek kandideerimiseks.

Viimsi valla uued aukodanikud on Tõnu Kaljuste ja Jüri Martin

12.11.2014

Viimsi Vallavolikogu nimetas 11. novembri 2014 istungil Viimsi valla aukodanikeks Tõnu Kaljuste ja Jüri Martin.

Vallavolikogu otsustega saab tutvuda siin:

volikogu otsus nr 82
volikogu otsus nr 83

Uutele valla aukodanikele tunnistuse ja aukodaniku märgi pidulik üleandmine toimub Viimsi valla taasasutamise 24. aastapäeva üritusel, 18. detsembril, kell 18.00 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus ja Rannarahva Muuseumis.
 


Arhiiv

E T K N R L P
12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
kogu kuu täna