Facebook
RSS
Print

Pressiteade: Viimsis toimus ettevõtjate ümarlaud

08.06.2017

Kristi Lomp: Viimsis on puudu nišikaubandusest

8. juunil  Viimsis toimunud ettevõtjate ümarlaual ütles Selver ASi juht Kristi Lomp, et Viimsis on vähem ruumi ketikaubandusele, aga puudu on nišikaubandusest – näiteks Balti Jaama turu ja Telliskivi linnakus olevate poodide sarnastest kauplustest.
Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan lisas, et elukeskkond peab lähtuma inimeste vajadustest.

Täna, 8. juunil toimus Viimsis ettevõtjate ümarlauad, kus arutlevad Viimsiga seotud ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, kuidas arendada ja korraldada paremini Viimsi ettevõtluskeskkonda.
Selver ASi juht Kristi Lomp leidis, et Viimsis oleks vaja ka rohkem meelelahutust – põhjust spetsiaalselt tulla. „Ka mujal elavatele inimestele peaks pakkuma põhjust Viimsisse tulla,“ lisas Kristi Lomp. „Kaubanduse seisukohast on siin praeguseks vähem ruumi traditsioonilisele ketikaubandusele. Puudus on hoopis nišikaubandusest. Mitte luksusbutiikidest, vaid näiteks Balti Jaama turu ja Telliskivi linnakus olevate poodide sarnastest kauplustest, et rikastada kaubandusvalikuid kohalikule inimesele.“
“Miks stardib igal hommikul nii palju inimesi Viimsist kesklinna suunal ja õhtul tagasi? Kuidas hoida neid inimesi siin omavalitsuse sees?” küsis Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan. “Inimesed, kes välja sõidavad, töötavad suurema lisandväärtusega töökohtadel. Või viivad oma lapsi koolidesse. Need koolid, või vähemalt nende filiaalid, võiksid olla siin. Kui need inimesed saaksid kõik need teenused siin kätte, väheneks ka liikumine. See omakorda lahendaks transpordi- ja ummikuküsimused.”
Daniel-Aleksander Chasan lisas, et Viimsis on meri, aga see on täiesti kasutamata. “Viimsil võiks olla jahisadam, et inimesed ei peaks oma veesõidukeid mujal hoidma. Samuti on puudulikud vaba aja veetmise võimalused – juurde peaks lisama avaliku halduse teenuseid, nii mere ääres kui mujal, mis oleks mugavalt komplekteeritud, et tekiks sünergia. Me ei saa kopeerida Ülemiste Cityt, kuid võime võtta sealt ideid, mida ettevõtluse arendamiseks rakendada. Kui inimestele pakkuda head elu- ja töökeskkonda, jäävad nad Viimsisse,” ütles Daniel-Aleksander Chasan.
 „Tööjõu leidmine ja hoidmine on Viimsis kindlasti suur küsimus. Kuna suur osa meie töötajatest tuleb Lasnamäelt, võiks selle transpordiühenduse üle vaadata, et oleks mugavam sealtkandist inimesi tööle tuua,” rääkis Kristi Lomp.

Ain Hanschmidt: Viimsi vald peaks taotlema linna õigusi?

Turismi arutelugruppi juhatanud Ain Hanschmidt ütles, et Viimsi vald on juba praegu ühest otsast linnastunud, võib-olla peaks Viimsi taotlema linna õigusi, et teha Tallinnaga paremini koostööd.
„Valla jaoks on kõige olulisem luua Viimsile imidž ja see välja kujundada – luua töörühm, kes hakkaks sellega tegelema,“ ütles Ain Hanschmidt. „Viimsi on kõige parema elukeskkonnaga piirkond Eestis – potentsiaal on olemas. Kui Viimsi kujundaks välja kuvandi, et on kõige parema elukeskkonnaga koht, siis tuleks kõik turistid seda vaatama.“

„Viimsi peab kindlasti koostööd parandama Tallinna linnaga, see aitaks ka turismi paremini korraldada: näiteks Hop-On-Hop-Off bussiliin võiks sõita Viimsisse. Võib-olla peaks Viimsi taotlema linna õigusi, et teha Tallinnaga paremini koostööd,“ rääkis Ain Hanschmidt.
„Väga oluline on, et vallakeskus oleks paremini välja kujunenud. Loodav vallakeskus peaks olema ka arhitektuurselt ilus – mitte, et arendatakse ainult mahtusid, vaid peab olema ka põnev. Kui hakatakse valla keskust arendama, oleks tore, kui tehtaks avalikud konkursid, millel osaleks vähemalt Eesti, kui mitte maailma nimega arhitektid,“ rääkis Ain Hanschmidt. 
„Eesmärk on mitte üksnes külastajaid siia tuua, vaid ka kuidas töötajaid siia tuua. Viimsis on vaja ka turismiinfopunkti – võib-olla on see äpp, ma ei tea. Neljas probleem. Balti merel sõidab ringi ca 1,5 miljardit eurot – varem või hiljem hakkavad nad ka Eesti väikesadamaid külastama – see on valdkond, millega meelitada Viimsit külastama,“ lisas Ain Hanschmidt. 

Taavi Kotka: Viimsi võiks olla midagi enamat kui Tallinna magala

Miiduranna küla elanik Taavi Kotka ütles, et Viimsi peaks olema midagi rohkemat kui Tallinna magala, Tallinna teine Lasnamägi.
Täna Viimsi vallavolikokku kandideerimisest teatanud Taavi Kotka sõnul on 3 ankrupunkti, mida innovatsiooni hindav vald vajab. „Me ei saa üle ega ümber sellest, et meil on vaja tippkooli, mis pakub IB õpet, kus kõrvuti ingliskeelse haridusega saaks õppida ka eesti keeles,“ ütles Taavi Kotka. „Teiseks – mina olen üks neist, kes sõidab iga päev Viimsist Ülemistesse kontorisse. Neid inimesi on siin 600-1000 vahel. Miks ma lähen Viimsist Ülemistele? Sest mul ei ole Viimsis pinda, mida rentida. Inimesed soovivad erilist, kallimat pinda – meil on ju vaade Tallinna lahele – kasutame selle ära. Kolmandaks, vald vajab tehnoloogiarikast ettevõtlust. Vald peaks juhtima seda, et see Viimsi valla territooriumil tegutsev ettevõtlus oleks keskmisest kõrgemat lisandväärtust pakkuv ja keskmisest kõrgemat palka maksev,“ rääkis Taavi Kotka. 

„Kui mina oleksin teenindusettevõtja, siis ma siia, Viimsisse, ettevõtet ei looks – pool klientuurist sõidab hommikul minema ja tuleb alles õhtul tagasi,“ ütles Taavi Kotka. „Viimsi peaks olema midagi enamat kui Tallinna magala. Vallale tahaksime soovitada, et on vaja teha palju väikesi tarku otsuseid. Kõik suured õiged otsused baseeruvad väikestel tarkadel otsustel. Kui valla tulubaas suureneb, siis tekib ka vahendeid, et teha n-ö väikseid asju: tenniseväljakuid, väikseid sadamaid ja muud taolist.“

Kristjan Lepik lisas, et nad on ehitanud Teleporti, mis aitab leida inimestel enda jaoks maailma parima linna, kus elada. „See on ülemaailmne teenus – meil on veerand miljonit klienti üle maailma. Mida näitavad meie tulemused: inimese jaoks on kõige tähtsam puhas keskkond. Meie jaoks on see tavaline, aga Londonis on lähim mets kesklinnast 3 tundi. Kõik need olulised kriteeriumid: madalad elamiskulud, madal kuritegevus – ka need on meil väga head. Väga paljud linnad üritavad justkui kõigile meeldida, aga nii ei meeldi kellelegi. Tegemiste keskpunkt peaks olema leida unikaalne lugu.“

Viimsi vallavanem Rein Loik: Viimsist Tallinnasse töölekäijaid on 3,5 korda rohkem kui vastupidi

Täna, 8. juunil Viimsis toimuval ettevõtjate ümarlaual ütles vallavanem Rein Loik, et Viimsi vajab juurde nutikaid, innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke töökohti. Rein Loigu sõnul käib Viimsist Tallinnasse tööle 5523 inimest ning Tallinnast Viimsisse 1592 inimest.
Täna toimub Viimsis ettevõtjate ümarlauad, kus arutlevad Viimsiga seotud ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, kuidas arendada ja korraldada paremini Viimsi ettevõtluskeskkonda. Ümarlauda juhatas Raivo Vare.
Galerii ettevõtjate ümarlaualt: https://pilv.powerhouse.ee/index.php/apps/gallery/s/sB9Cr2WhoygH6vy#
Pildid tegi Tiit Mõtus

NB! Otseülekanne Viimsi ettevõtjate ümarlaua töögruppide esitluselt on jälgitav 14.30 – 15.30 https://www.facebook.com/ViimsiVald/

„Uuringute põhjal on Viimsi vallas suhteliselt palju elanikke, kelle sissetulekutest suurema osa moodustavad dividendid. Teatavasti dividendidest valla eelarvesse raha ei laeku,“ ütles Viimsi vallavanem Rein Loik. „Viimsi vald vajab juurde eelkõige nutikaid, kõrget lisandväärtust loovaid ja keskkonnasõbralikke töökohti. Arvestades vallaelanike keskmisest kõrgemat haridustaset, sobiks eriti hästi just bürootööd. Viimsi valla suur potentsiaal võiks olla multifunktsionaalse vallakeskuse välja arendamisel, mille tulemuseks oleks nii administratiivne kui kultuuriline ja äriline tõmbekeskus. Selle potentsiaali nimel tasuks pingutada. Atraktiivse keskuse arenemisel on võimalik luua juurde ka kõrgetasemelisi töökohti, muu hulgas tasuks mõelda ka sellele, et miks mitte pakkuda tulevikus ka kontserdi- ja teatrielamusi.“
„Vallavalitsusel on käsil Viimsi valla arengukava koostamine – selle käigus tahame kaasata tegemistesse ka Viimsi ettevõtjaid,“ sõnas Rein Loik. „Täna elab Viimsi vallas 19307 inimest, elanikkond kasvab pidevalt ja tänavu ületas valla maksumaksjate arv esmakordselt 9000 piiri. Valla suur mure on aga pendelränne: viimase rahvaloenduse andmetel töötas vallas kokku 3900 inimest, neist Viimsi elanikke 1620, see on 42%,“ sõnas Rein Loik.
Rein Loigu sõnul käib Viimsist Tallinnasse tööle 5523 inimest, samal ajal käib Tallinnast Viimsisse tööl 1592 inimest. „Vahe on 3,5 kordne. Sellise pendelrände vähendamisele aitab kaasa konkurentsivõimeliste töökohtade loomine valda – tuleb teha jõupingutusi selle saavutamiseks,“ rääkis Rein Loik. 
Viimsi valla ettevõtjate ümarlaual aitavad kaasa mõelda teiste seas ka Taavi Kotka, Kristi Lomp (ASi Selver juhataja), Kalle Kuusik (SPA Tours OÜ osanik ja juhatuse liige). Viimsi valla poolt on kohal ka vallavanem Rein Loik ja abivallavanem Margus Talsi.

Ümarlaua ajakava:

13.00–13.20 Avasõnad ja ülevaade Viimsi ettevõtluskeskkonnast

13.20–14.30 Arutelu laudkondades

  • Jaekaubandus ja teenindus
  • Kinnisvara arendus
  • Tootmine
  • IT tark ettevõtlus ja tootmise võimalustest Viimsis
  • Turism ja rekreatsioonialad

14.30–15.30 Tagasiside laudkondade aruteludest

15.30–15.45 Kokkuvõte ettevõtjate ümarlauast

Viimsi vald (viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 300 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Lisainformatsioon:

Elis Tootsman, Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht

E-post: Elis dot Tootsman at viimsivv dot ee; tel: +372 506 6145

    


Kandideerimise dokumendid
saada hiljemalt 04.12.2017.

Talvine teehooldus

Küsimused ja ettepanekud Viimsi valla teede talihoolde teemal on oodatud tel: 5301 5855 (24h), e-post: viimsivald at trev2 dot ee. Teed hoiab korras AS Teede REV-2.

 Sündmused Viimsis


       Haabneeme LED projekt