Facebook
RSS
Print

Viimsi valla finantsolukord on korras

26.11.2014

Viimsi valla finantsolukord on korras

Viimsi vald võib olla rahulik – valla finantsolukord on täiesti korras, probleeme seadusega pandud kohustuste, ega ka laenukohustuste täitmisega vallal ei ole. Eelarve täitmine on positiivne. Kõik valla laenukohustusted on täidetud graafiku järgi, ühtegi tähtaja ületanud võlgnevust krediidiasutustele ei ole. Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest (ca 400 tuh eurot) tänaseks pea viis korda (ca 2 000 tuh eurot). Eelarve täitmine on kooskõlas eelarvega - tulude laekumine ületab prognoosid ja kulude täitmine liigub alla plaani.

Vallal on vastu võetud eelarvestrateegia, mis on kooskõlastatud RM-ga ja vastab kõikidele seaduse sätetele.

Kõnealune korrigeerimismenetlus tähendab seda, et vald peab oma netovõlakoormuse viima alla seadusega lubatud piiride hiljemalt 2018 aasta lõpuks. Kuni sinna maani ei rahastata projektidest fondide osalusi. Kui korrigeerimismenetlus lõppeb, siis ka rahavoogudes nihkeid ei toimu. Vald on oma finantskorralduse planeerinud selliselt, et prognooside järgi lõppeb Viimsi valla jaoks korrigeerimismenetlus juba 2015 esimesel poolel. Selline on ka RM poolne prognoos. Seega meie eelarves ja arengukavas kulgeb ka projektitoetustel põhinevate objektide rahastamine planeeritule vastavalt ning eurorahad peaksid laekuma vallale ka ilma viivituseta.

Viimsi vallal on laenuvõtmiseks  olnud sisulised ja väga praktilised põhjused. Viimsi vald pole kunagi laenu võtnud selleks, et lihtsalt laenata.

Viimsi vald on kiire arenguga vald, kus elanike arv tingib pideva infrastruktuuri kasvu – see tähendab uute lasteaedade ja koolide vajadust, teederajatiste ning vee- ja kanalisatsiooni taristu arendamist. Selleks kõigeks valla enda eelarve vahendeid korraga ei jätku ja vald on sunnitud võtma laene.

Viimsi vald on võtnud laenusid selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees. Vald on investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse, et tagada viimsi lastele lasteaia ja koolikohad (Viimsi Keskkool, Karulaugu kool, Randvere Kool ja Randvere lasteaed). Suure osa võetud laenukohustustest moodustab valla vee-ja kanaliseerimisprojekti rahastamine selleks, et viimsilastele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Tänased riigieelarve seaduse sätted on paigas sellistena, mis kohati piiravad ka võimekal vallal kaasata lisarahasid oma investeeringuteks. Oleme ammu rääkinud, et tänane omavalitsuse rahastusmudel on aegunud ning vajab kaasajastamist. Samuti on riik lubanud viia laenukohustuste määra ammu 60% pealt 100% peale. Riik on masu ajal vähendanud ka üksikisiku tulumaksu, mida pole taastatud. Seda vähendati 2009a. 11,93-lt, 11,4-le.

Kui teha arvestus, palju me oleme sellega 5 aasta jooksul (2009 - 2014) tulumaksu vähem saanud, siis Viimsi valla kohta on see miinus 4,04 mil eurot. Ainuüksi selle raha eest saaksime ehitada lasteaia, staadioni ning mitu kergliiklusteed.

Kuue võlgades omavalitsuse suhtes algatati korrigeerimismenetlus

25.11.2014

Kuue võlgades omavalitsuse suhtes algatati korrigeerimismenetlus

24. novembril võis lugeda uudist, et kuues omavalitsuses algatati korrigeerimismenetlus, nende hulgas Viimsis. See on tekitanud küsimusi, mis vajavad vastuseid. Et tegemist on formaalse protseduuriga, öeldi korduvalt välja Rahandusministeeriumi poolt. Edastame siinkohal Rahandusministeeriumi ja valla selgituse viimsilastele: 

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus kohustab Rahandusministeeriumi alustama korrigeerimismenetlust, kui omavalitsus koos oma äriühingute ja sihtasutustega ületab kaks aastat järjest netovõlakoormuse piirmäära. Menetluse algatamine on seega formaalsus. Selle menetluse käigus valla rahaasjadesse ei sekkuta. Vald võtab endale kohustuse mitte oma finantsseisu halvendada ja kohustub ise oma netovõlakoormuse viima piirmäära sisse. See on Viimsi valla järgmisse eelarveperioodi sisse planeeritud. Aega on lisaks jooksvale eelarveaastale veel neli aastat. Viimsi kohustused jõuavad piirmäära sisse 2015. aastal ja sellega menetlus lõppeb.

Korrigeerimismenetlust ei tohi segamini ajada saneerimismenetlusega, kus riik sekkub alles pärast nelja-aastase tähtaja ületamist, juhul kui valla kohustused netovõlakoormuse piirmäära ikka ületavad. Siis koguneks komisjon, kus riigi esindajad aitavad kulusid kokku tõmmata või muul moel järje peale saada. Sellist menetlust on algatatud ainult üks kord sügava kriisi ajal ühe valla suhtes.
Piirangud EL-i toetuste kasutamisele tähendavad seda, et toetusi võib vallale määrata, aga toetuse summa saab vallale üle kanda alles pärast menetluse lõppu ehk Viimsis ärgmise aasta sees.

Viimsi vald on võtnud laene selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees. Vald on investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse selleks, et tagada viimsi lastele lasteaia ja koolikohad (Viimsi Keskkool, Karulaugu kool, Randvere Kool ja Randvere lasteaed).
Suure osa võetud laenukohustustest moodustab valla vee-ja kanaliseerimisprojekti rahastamine selleks, et viimsilastele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Laenuvõtmiseks on olnud sisulised ja väga praktilised põhjused. Viimsi vald pole kuangi laenu võtnud selleks, et lihtsalt laenata.

Kõik valla laenukohustusted on täidetud graafiku järgi, ühtegi tähtaja ületanud võlgnevust krediidiasutustele ei ole. Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest (ca 400 tuh eurot) tänaseks pea viis korda (ca 2 000 tuh eurot). Eelarve täitmine on kooskõlas eelarvega - tulude laekumine ületab prognoosid ja kulude täitmine liigub alla plaani.

 

Riina Solman

 

Noorsootöönädala raames anname noortele võimaluse juhtida Viimsi valda

25.11.2014

 1. detsembril anname noortel võimaluse juhtida vallavalitsust ning sellega seonduvalt kuulutame välja vallavalitsuse liikmete (vallavanemat, kolme abivallavanemat, rahandusosakonna juhatajat) ja vallasekretäri ametikoha täitmise konkursi.

Ametikohad täidame järgnevatel ametikohtadel:

  • Jan Trei (vallavanem)
  • Andres Kaarmann (abivallavanem haridus- ja noorsootöö-, sotsiaal-, kultu- ja spordivaldkond)
  • Andres Tolli (abivallavanem planeerimis- ja keskkonnavaldkond)
  • Mati Mätlik (abivallavanem ehitus- ja kommunaalvaldkonnas)
  • Tähve Milt (vallavalitsuse liige, rahandusameti juhataja)
  • Kristi Tomingas (vallasekretär)

2. detsembril ootame oma majja valla noori, et anda võimalus olla üks päev osa meie vallavalitsuse ja noortekeskuse töökast kollektiivist.

Teisipäeval anname võimaluse jälgida meie ametnike tööd ning saada kogemus, mis aitaks kaasa edaspidistel valikutel.

Töövarje ootavad:

·         Kadi Bruus (Noorsoo- ja haridusamet, noorsoo- ja haridustöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi noorsootöö ja haridusvaldkonna vastu.

Noorsoo- ja haridustöö koordinaatori tööülesanneteks on eelkooliealiste- ja koolikohustuslike laste andmekogu pidamine, koolipiima toetuse taotlemise ning vajadusel dokumentide kontroll, noorsootöö valdkonna koordineerimine, suhtlus noorsootöö organisatsioonidega.

·         Alar Mik (Kommunaalamet, kommunaalameti juhataja)

Soovitatavalt võiks olla huvi kommunaalvaldkonna teemade ning dokumentide koostamise vastu, kasuks tulevad juhiload.

Kommunaalameti juhataja vastutab kõikide valdkonna teemade (sh ühistransport, heakord, teed, liikluskorraldus, liiklusohutus, tänavaviidad ja –valgustus, saared, rannamajandus, valve ja päästeteenistus, riigihangete läbiviimine jms) eest.

·         Timmo Aleksandrov (Kommunaalamet, teedespetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi valla teede ja liikluse vastu, kasuks tulevad juhiload.

Teedespetsialist tegeleb valla teehoiu- ja teedevõrgu ning liikluskorralduse arendusdokumentide koostamise ja uuendamisega, teede inventariseerimise korraldamise, teelõikude adresseerimise, teede valla omandisse võtmise ja teede avalikuks kasutamiseks määramisega, tee ehituslubade väljastamise ja ehitusprojektide läbivaatamisega, valla teede ehitus- ja remonttööde korraldamisega, teehoolduse, remonttööde ja liikluskorraldust puudutava küsimustega, suve- ja talihooldega, teekraavide korrashoiuga, järelvalve tegemine teede olukorrale, teeviitade paigaldamise jms teede valdkonnas.

·         Henry Edward Aimre (Kommunaalamet, heakorraspetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi keskkonna, heakorra ja loomade vastu, kasuks tulevad juhiload.

Heakorraspetsialist tegeleb heakorra tagamisega valla territooriumil (sh välitööüksuse koordineerimisega). Peamiselt mänguväljakute korrashoiutööde korraldamine, avalike haljakute ja haljastuste niitmis- ja heakorratööde korraldamise, võõrliikide likvideerimise organiseerimise, õpilasmaleva koordineerimine, lemmikloomade registri pidamine, hulkuvate lemmikloomade probleemi lahendamise läbi koostööpartnerite, kampaaniate läbiviimine, heakorra eeskirjade täitmise tagamine.

·         Helen Alton (Sotsiaalamet, lastekaitsespetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi sotsiaaltöö ja lastekaitsetöö vastu.

Lastekaitsespetsialist tegeleb laste ja perede valdkonna ennetustegevuse planeerimise ja arendamisega, laste ja perede nõustamisega, koostöövõrgustiku loomisega, vanemliku hoolitusteta laste elu korraldamisega, juhtumipõhine töö lastega.

·         Randar Lohu (Rahandusamet, konsolideerimisgrupi finantskoordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi majanduse vastu.

Konsolideerimisgrupi finantskoordinaator tegeleb ühtse finantseerimise süsteemi väljatöötamise, tütarettevõtete finantsvajaduste kaardistamise, volikogu ja vallavalitsuse eelnõude ettevalmistamise, majandusaasta aruande esitamise koostamise, konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise,  e-arvetele ülemineku korraldamise, digitaalsele inventari arvestusele ülemineku korraldamise jms.

·         Ott Kask (Kultuuri- ja spordiamet, kultuuri- ja spordiameti juhataja)

Soovitatavalt võiks olla huvi kultuuri ja spordi vastu.

Kultuuri- ja spordiameti juhataja vastutab spordi- ja kultuurivaldkonna teemade (sh raamatukogundus, museoloogia, huviringide töö, spordiringide töö, spordiasutuse töö, spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine ja esindamine, kirikud) eest.

·         Remo Merimaa (Kultuuri- ja spordiamet, sporditöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi spordi ja rekreatsioonikorraldamise vastu.

Sporditöö koordinaator tegeleb valla spordiürituste planeerimise ja koordineerimisega koostöös spordiorganisatsioonidega ja –ühendustega, haldab valdkonna siseseid dokumentatsioone, koostab piirkondlike spordiürituste eelarvet ja tegevusplaane, peab valla spordiürituste kalendrit, teostab järelvalvet spordiorganisatsioonidele jms.

·         Marje Plaan (Kultuuri- ja spordiamet, kultuuritöö koordinaator)

Soovitatavalt võiks olla huvi kultuuritöö ja rekreatsioonikorralduse vastu.

Kultuuritöö koordinaator tegeleb valla kultuuriürituste planeerimise ja koordineerimisega koostöös kultuuriasutustega ja –ühendustega, haldab valdkonna siseseid dokumentatsioone jms.

·         Mihkel Vaarik (Keskkonnaamet, keskkonnaameti juhataja) ja Aet Põld (Keskkonnaamet, keskkonnaspetsialist)

Soovitatavalt võiks olla huvi keskkonna teemade vastu.

Keskkonnaameti juhataja tegeleb on keskkonnaalase teavitustöö tegemisega koolides, lasteaedades ja teistes vallaasutustes; osaleb valla üldplaneeringu ja arengukava koostamises, projektide läbivaatamise ja vallavolikogu keskkonnaameti komisjoni töös; detailplaneeringu lähteülesannete kooskõlastamine ja keskkonnaalaste seaduste täitmise jälgimine.

Keskkonnaametispetsialist tegeleb looduskaitsetöö korraldamisega, keskkonnaalaste projekti käivitamisega, raielubade, jäätmeveoga.

·         Renee Villemson (Ehitusamet, ehitusjärelvalve inspektor) ja Märt Neppo (Vallakantselei, järelvalve inspektor)

Soovitatavalt võiks olla huvi seadusandluse vastu.

Ehitusjärelvalve inspektor tegeleb järelvalvega ehitusobjektidele, ehituslubade kehtetuks tunnistamise ettepanekute tegemisega vallavalitsusele, ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostaja vastavuse kontrollimisega seaduse nõuetele, väärteomenetluse korraldamisega oma pädevuse piires, omavoliliselt püstitatud ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamisega, ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamise ning kirjadele vastamisega oma pädevuse piires, ehitiste ülevaatuste teostamisega.

Järelvalve inspektor menetleb väärtegusid ja teeb ettekirjutusi tulenevalt kohaliku omavalitsusele antud õigustele. Näiteks valesti parkimine, heakord, kassidest ja koertest tingitud probleemid (nt hammustamised), ebaseaduslike ehitiste likvideerimine jms.

·         Liina Rüütel (Vallakantselei, Viimsi Teataja peatoimetaja)

Soovitatavalt võiks olla huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooniga.

Peatoimetaja tegeleb ajalehe ilmumiseks vajalike materjalide koostamise  ( sh tekstimaterjalide hankimine, tekstide koostamine, intervjuude läbiviimine, ajalehe külgede planeerimine, ajalehe lehtede kontroll), valla kodulehe ja Facebook arendamisega.

·         Randvere noortekeskuse ja Viimsi noortekeskuse noorsootöötaja

Soovitatavalt võiks olla huvi noorsootöö vastu.

Noortekeskuse noorsootöötajad tegelevad päeva jooksul noortekeskuses noortega kontakti ja dialoogi loomisega; noortele isiklikuks, sotsiaalseks ja loovaks arenguks soodsa arengukeskkonna loomisega; noorte omaalgatuse ja initsiatiivi toetamisega; noori arendavate tegevuste (sh noorteürituste) planeerimine, korraldamine ja läbiviimine.

 

Kandideerimine vallavalitsuse, vallasekretäri ametikohtadele on avatud kõigile kuni 26. november (kaasa arvatud), töövarju ametikohtadele kuni 27.november (kaasa arvatud).

Kandideerima ootame Viimsi valla noori vanuses 14-26.

Kooli huvijuhte on antud sündmustest teavitatud noorsootöö ümarlaudade raames.

Kõikidele koolidele edastame hiljemalt 27. novembril osalejate nimed ja „ametikohad“ ning peale tööpäeva saavad noored kaasa ka puudumistõendi kooli esitamiseks.

Palun andke oma soovist osaleda Viimsi Vallavalitsuse tööpäeval teada Liina Rüüteli e-postil liina dot ryytel at viimsivv dot ee või telefonil +372 5687 0183. 

Vanemad Teated

Uus tennisekeskus Haabneemes Sõpruse tee 5

14.08.2014

Rocca al Mare Tennisekeskus OÜ laiendab oma tegevust ning alustab alates 1.septembrist 2014 uue tennisekeskuse opereerimisega Viimsis. Kolme vaipkattega tennise- ning nelja sulgpalliväljakuga keskus asub aadressil Sõpruse tee 5, Viimsi.


Loe veel

Sünnitoetuste II osa avaldust ei ole vaja esitada

05.05.2014

Alates 1. maist 2014 ei ole enam vaja esitada sünnitoetuse teise osa saamiseks avaldust juhul kui vanemad vastasid sünnitoetuse I osa saamisel tingimustele ning on järjepidevalt olnud Viimsi valla elanike registris. Sünnitoetuse II osa kantakse lapse 1 aastaseks saamise kuul üle sünni järgselt tehtud toetuse avaldusel olnud arveldusarvele. Juhul kui sünnitoetuse teine osa soovitakse kanda mõnele teisele arveldusarvele siis tuleb sellest vallavalitsust teavitada enne lapse aastaseks saamist.

Sotsiaal-ja tervishoiuamet

President Lennart Meri 85.sünniaastapäeva tähistamine toimus 28. märtsil

01.04.2014

EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus ja Rannarahva Muuseumis tähistati 28. märtsil President Lennart Meri 85. sünniaastapäeva.

Sündmusel esines kõnega Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.


Loe veel

Vanemad Uudised
23.05.2013| Viimsi Rattaretk 2014

Valla juhtimine

Enim loetud

Kultuur ja sport

Sotsiaal ja tervishoid

Ehitus

Enim loetud
Uuemad teemad

Maa-ja keskkonnakorraldus, kommunaal

Vaba-aeg

Enim loetud
Uuemad teemad

E T K N R L P
123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
kogu kuu täna