Facebook
RSS
Print

Ehitusvaldkond 2016

09.02.2017

Olulisemateks märksõnadeks möödunud aastast on uuenenud ehitusmäärus, elektroonilise ehitisregistri kasutuselevõtt, aadressiandmete korrastamine ning valla soojusmajanduse arengukava kinnitamine.

Uus ehitusmäärus ja ehitusjärelevalve

2016. aastal kehtestas vallavolikogu ehitusmääruse, mille ülesandeks on anda ühtsed reeglid ehitamiseks valla territooriumil ja reguleerida loamenetluste korda. Kõik projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivad toimingud ja haldusaktide andmine delegeeriti ehitusameti otsepädevusse.

Ehitusjärelevalve jälgib, et täidetud oleks ehitusseadustiku ning sellega seonduvate õigusaktide nõuded, mis võimaldab tagada ehitiste ja ehitamise ohutuse ning seega inimeste elukeskkonna turvalisuse. Kuni 2016 aasta kevadeni tegeles vallavalitsuses ehitusjärelevalvega vaid 1 ametnik. Senine vähene ehitusjärelevalve viis olukorrani, kus vallas on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitisi ning süvenenud arusaam, et rikkumisi ei karistata.

2016. aasta tõi valla ehitusjärelevalves aga murrangu – alates 1. jaanuarist 2017 on ametis 3-liikmeline ehitusjärelevalve teenistus, mis lisaks riikliku järelevalve  teostamisele tegeleb ehitiste kasutuseelse ülevaatuse ja kasutuslubade menetlemisega. Selleks, et pakkuda võimalikult kvaliteetset teenust, käivad ametnikud ennast järjepidevalt ka täiendamas. Nii on loodud baas, millelt ehitusjärelevalvet vallas oluliselt tõhustada.

Paneme siinkohal elanikele südamele, et planeeritavas ehitustegevuses järgitaks kehtivat õigust. Kui on kahtlusi või küsimusi, võib abi saamiseks julgesti pöörduda valla ehitusametisse. Isikute suhtes, kes tahtlikult või hooletusest ei pea vajalikuks ehitamise nõudeid järgida, rakendatakse vastavaid meetmeid ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni, mis mõningatel juhtudel võib kaasa tuua ka ehitise lammutamise nõude.

Menetlus elektroonilisemaks

Alates 2016. a aprillikuust rakendus töösse uuenenud riiklik ehitisregister, mis koondab teavet nii ehitatavate kui kasutatavate ehitiste kohta. Registris saab tutvuda nii ehitiste tehniliste andmetega kui ka esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload) ning tehtud ettekirjutustega.

Ehitisregistri rakendumise esimesed kuud tõid kaasa lisatööd nii ametnikele kui taotluste esitajatele. Kaasnesid olulised muudatused loamenetlustes nii projekteerijatele, ehitajatele, kinnistute omanikele kui ka arendajatele, aga ka kohalikele omavalitsustele, võrguvaldajatele, teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellelt on menetlusprotsessi käigus tarvis arvamust või kooskõlastusi.

Põhjendatud vajaduse korral võtsime mõningatel juhtudel taotlusi menetlusse ka paberkandjal.  On mõistetav, et kui meie poole pöördub eakas kinnistuomanik palvega aidata mõnda loataotlust sisestada, siis ta kogu vajaliku abi saab.  Nüüd – pea aasta hiljem – on näha, et uue keskkonnaga on harjutud ning menetlus on muutunud sujuvamaks. Alates 2017. aastast võtame uusi taotlusi menetlusse vaid ehitisregistri kaudu. Paberkandjal vaid siis, kui elektrooniline keskkond üleslaadimist ei võimalda. Loodame, et ehitisregistri keskkond peale esmaste probleemide likvideerimist  kasutajasõbralikumaks muutub.

Aadressiandmete süsteem

Üheks ehitusameti tegevusalaks oli  ka Viimsi valla aadressiandmete korrastamine, mis käesolevast aastast kuulub keskkonna-ja planeerimisameti ülesannete hulka.

Vabariigi Valitsuse 8.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ sätestab koha-aadresside määramise ja muutmise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühised põhimõtted. Maa-amet on loonud aadressiandmete haldussüsteemi (ADS-i), millega hallatakse üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid. Süsteemiga on liitunud mitmed registrid: maaregister, ehitisregister, rahvastikuregister, kinnistusraamat ja kohanimeregister. ADS-i eesmärk on tagada kõikides registrites ühesugused aadressid.

Aadressiandmete korrastamise eesmärk on katastriüksuste koha-aadresside vastavusse viimine ruumiandmete seaduses ja aadressiandmete süsteemis sätestatuga ning et adresseeritavad objektid oleksid paremini leitavad.

Elanike jaoks toob aadresside korrastamine kaasa küll mõningaid ebamugavusi, kuna on vaja teavitada koha-aadressi muutumisest. Pikemas perspektiivis aitab korrastamine aga inimeste igapäevaelule kaasa, tagades kodude kiirema leidmise nii kiirabil kui ka päästeteenistusel.

Uute ehituspiirkondade kasutusele võtmisel planeeritakse teed-tänavad, nende nimetused ja kinnistute numeratsioon juba detailplaneeringu koostamisel. Vanemate detailplaneeringute realiseerimisel tuleb see teha töö käigus soovitavalt enne ehitustegevuse algust. Tänavatele nimede andmise ettepaneku teeb nimekomisjon ja otsustab vallavalitsus.

2016. aastal korrastati ligi 1500 koha-aadressi, mille hulka kuulusid ka hoonete ruumikujud ja ehitisregistri andmete korrastus.

Soojusmajanduse arengukava

Ehitusameti eestvedamisel koostati Viimsi valla soojusmajanduse arengukava ja määrati kaugkütte piirkondade piirid.

„Viimsi valla soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026“ koostati  2016. aastal Viimsi Vallavalitsuse tellimusel OÜ Pilvero poolt. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest..

Arengukavas antakse ülevaade Viimsi valla arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse asulate soojusvarustussüsteemide osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust, samuti esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Koostati ka arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hind peale rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. 

Töö käigus selgitati olemasolevates ja perspektiivsetes kaugkütte piirkondades vajalik soojusenergia kogus ja võimalike soojusallikate tüüp ning asukohad.

Töö tulemusena selgus suurimate kaugkütte piirkondade - Haabneeme alevik ja Viimsi alevik - kaugkütte ühendamise vajalikkus. Sõpruse teele kavandatakse olemasoleva gaasiküttel katlamaja laiendamine ja rekonstrueerimine, uue katlamaja eskiisprojekt on juba läbi vaadatud. Viimsi ja Haabneeme ühendusmagistraali asukoha valik on töös. Uue katlamaja ja ühendusmagistraali valmimisel tõuseb oluliselt Viimsi ja Haabneeme aleviku soojusenergiaga varustatuse töökindlust. Kohalikul kütusel (puiduhake) töötava katlamaja kasutuselevõtuga kaob sõltuvus välisriigist tarnitavast gaasist. Ühtlasi peaks sellega stabiliseeruma kaugkütte hind, mis praegu sõltub gaasi hinna kõikumisest.

Kasutusload

Kasutusloa sai hulk suuremaid ja väiksemaid valla elanikke teenindavaid objekte. Nende hulgas Pärnamäe tee kaubanduskeskus koos bensiinijaama ja selvepesulaga. Keskuse ruumides leidsid koha lisaks RIMI kauplusele mitmed toidu ja tööstuskaupu müüvad firmad. Rohuneeme teel valmis väikese külapoe asemele kaasaegne piirkonda teenindav  COOPi kauplus. Sõpruse teel valmis autode selvepesula.

Üheks valla elanikele suurema tähtsusega objektiks oli Viimsi Vesi AS tellimisel Muugal valminud uus kanalisatsiooni puhastusjaam koos merrelasu ja kanalisatsioonitorustikega (12,2 km). Sama töö mahus rajati ka 4,4 km veetorustikke. Kui senini koguti valla territooriumilt fekaalvesi ja pumbati see Tallinna kanalisatsioonisüsteemi, siis nüüd ei sõltu  me enam AS-st Tallinna Vesi.

Kokku sai 2016. aastal kasutusloa ligi 50 km uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke koos pumplatega. Sealjuures rajati mõnedes arenduspiirkondades ka uudseid vaakumkanalisatsiooni süsteeme.

Kasutusloa sai 2016 aastal ka 1,1 km gaasitorustikke ja 3,6 km välisvalgustuse liine.

Nagu eeltoodud numbritest näha, oli kasutusloa saanud objekte palju. Mitte kõik nendest ei olnud uued.

Kinnistuomanikud on aru saanud vajadusest korrastada oma hoonete dokumentatsioon. Nii on registrikande saanud aastaid kasutusel, kuid kasutusloata elamud, suvilad ja abihooned. See tegevus jätkub.

Kutsume kinnistuomanikke üles kontrollima oma valduses olevate hoonete ja rajatiste dokumentatsiooni ja lubade olemasolu. Kui neis esineb puudusi või tekib kahtlusi võimalike ebakõlade osas, soovitame pöörduda ehitusametisse konsultatsioonile.

2016.aastal vormistatud ligi 400 ehitusluba hoonetele ja 300 rajatistele näitab , et ehitustegevus valla territooriumil jätkub endiselt suure hooga ja nagu Ülemiste vanakese loos, on ka meil nii, et ilmselt ei saa Viimsi kunagi päris valmis…

 

Jüri Kurba
Ehitusameti juhataja

 

 

2016 aastal sai ehitusloa 388 hoonet ja 288 rajatist.

Ehitusteatisi esitati 81 hoonele ja 45 rajatisele.

Kasutusloa sai 343 hoonet ja 211 rajatist.

Kasutusteatisi esitati 37 hoone ja 16 rajatise kohta.

Projekteerimistingimusi koostati hoonetele 35, sellest avatud menetlusena 7 ja rajatistele 35.

Kokku laekus riigilõivu ehituslubade, kasutuslubade ja projekteerimistingimuste taotlemisel 61 tuhat eurot.

 

 

Talvine teehooldus

Küsimused ja ettepanekud Viimsi valla teede talihoolde teemal on oodatud tel: 5301 5855 (24h), e-post: viimsivald at trev2 dot ee. Teed hoiab korras AS Teede REV-2.

 

 Sündmused Viimsis