Facebook
RSS
Print

Ehitus: Soojamajanduse arengukava ja ehitusmääruse kehtestamine

31.05.2017

2016. aastal oli ehitusameti jaoks muudatuste aasta. Vallavolikogu kehtestas valla ehitusmääruse, millega korrastati kogu valla ehitusvaldkonna tegevusi ja reguleeriti menetluskorda.

Ehitusameti pädevusse delegeeriti valla territooriumil projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivad toimingud. Sellega vähenes toiminguteks kuluv aeg ja kiirenes menetlusprotsess. Samas suurenes oluliselt ehitusameti vastutus.

Ehitusameti eestvedamisel koostati Viimsi valla soojusmajanduse arengukava ja määrati kaugkütte piirkondade piirid.

Töö tulemusena selgus suurimate kaugkütte piirkondade -  Haabneeme alevik ja Viimsi alevik- kaugkütte ühendamise vajalikkus. Sõpruse teele kavandatakse olemasoleva gaasiküttel katlamaja laiendamine ja rekonstrueerimine. Juba oleme läbi vaadanud uue katlamaja eskiisprojekti. Viimsi ja Haabneeme ühendusmagistraali projekt sai ehitusloa. Uue katlamaja ja ühendusmagistraali valmimisel tõuseb oluliselt Viimsi ja Haabneeme aleviku objektide soojusenergiaga varustatuse töökindlus. Kohalikul kütusel (puiduhake) töötava katlamaja kasutuselevõtuga ei ole me enam sõltuvad välisriigist tarnitavast gaasist. Ühtlasi peaks sellega stabiliseeruma kaugkütte hind, mis praegu sõltub gaasi hinna kõikumisest.

2016. aastal sai kasutusloa terve rida suuremaid ja väiksemaid valla elanikke teenindavaid objekte:

  1. Pärnamäe tee kaubanduskeskus, koos bensiinijaama ja selvepesulaga. Keskuse ruumides leidsid koha lisaks RIMI kauplusele hulk toidu ja tööstuskaupu müüvaid firmasid.
  2. Rohuneeme teel valmis COOP-i kauplus. Väikese külapoe asemele ehitati kaasaegne piirkonda teenindav kauplus.
  3. Üheks valla elanikele suurema tähtsusega objektiks oli Viimsi Vesi AS tellimisel Muugal valminud uus kanalisatsiooni puhastusjaam koos merrelasu ja kanalisatsioonitorustikega (12,2 km). Sama töö mahus rajati ka 4,4 km veetorustikke. Kui senini koguti valla territooriumilt fekaalvesi ja pumbati see Tallinna kanalisatsioonisüsteemi, siis nüüd oleme Tallinna Vesi AS-st sõltumatud.

Kokku sai 2016. aastal kasutusloa 1,1 km gaasitorustikke, 3,6 km välisvalgustuse liine, ligi 50 km uusi vee ja kanalisatsioonitorustikke koos pumplatega. Sealjuures rajati mõnedes arenduspiirkondades ka uudseid vaakumkanalisatsiooni süsteeme.

2017. aastaks on planeeritud tähtsamad tööd tehnovõrkude osas, väljastatud ehituslubade alusel:

  1. 10 kV elektriõhuliinide asendamine maakaabliga Tammneeme – Leppneeme piirkonnas – 1,8 km;
  2. 10 kV elektriõhuliinide asendamine maakaabliga Rohuneeme tee – Viigi tee piirkonnas – 0,9 km;
  3. tehnovõrkude ehitamine Kesk tee 27 Haabneeme rannaäärse restorani tarbeks;
  4. tehnovõrkude, sh soojustrassi ehitamine Paadi tee ärikeskuse tarbeks;
  5. tehnovõrkude ehitamine Alajaama tee – Paevälja tee – Aiandi tee piirkonna elamute ehitamiseks ja energiaga varustamiseks;
  6. tehnovõrkude ehitamine Rabalille tee – Tulbiaia tee piirkonna elamute ehitamiseks ja energiaga varustamiseks;
  7. vee- ja kanalisatsioonitorustike, puhastusseadmete, uue veehaarde ja puuraugu ehitamine Prangli saarel  Idaotsa külas;
  8. kaugkütte torustiku ehitamine Rohuneeme teele, Pargi teele, Aiandi teele,  Haabneeme aleviku ja Viimsi aleviku soojusvõrkude ühendamiseks.
  9.  

2017. aasta nelja kuuga tähtsamad lõpetatud ja kasutusload saanud tehnovõrkude tööd: 

  1. tehnovõrgud (side, tänavavalgustus, elekter, vee- ja kanalisatsioonitorustikud) Kuuse maaüksusel (Metsasihi tee, Nurme tee, Küti tee, Karu tee, Põdra tee jt), kokku tehnovõrke 8,1 km;
  2. tehnovõrgud (side, vee- ja kanalisatsioonitorustikud) Uuetoa maaüksusel III (Lubja tee, Jänese tee, Orava tee, Hundi tee, Metsasihi tee jt), kokku tehnovõrke 1,1 km;
  3. tänavavalgustus Alajaama teel – Paevälja teel, kokku 0,5 km, 13 masti;
  4. tänavavalgustus Mustika teel, Vardi teel, Muraka teel, Pohla teel, kokku  0,9 km, 25 masti;
  5. sademeveetorustik Nelgi tee 5 – Astilbe teel, kokku 0,9 km;
  6. vee- ja kanalisatsioonitorustikud Soosepa teel ja Sooheina teel, kokku 1,5 km;

Kokku on kasutusloa saanud tehnovõrke 16 km.

Statistikat

2016. aastal väljastati Ehitisregistri kaudu ehituslubasid ja –teatisi 347, millest rajatistele 132 ning kasutuslubasid ja –kasutusteatisi 257, millest rajatistele 179.

Kokku laekus riigilõivu ehituslubade, kasutuslubade ja projekteerimistingimuste taotlemisel 61 tuhat eurot.

2017 aasta 4 kuuga on Ehitusametis vormistatud ehituslubasid ja teatisi 139, sellest rajatistele 65.

Kasutuslubasid ja teatist  vormistati 114, sellest rajatistele 44. Täieliku lammutamise teatisi 11.

Projekteerimistingimuste eelnõusid 17.

Sellest tulenevalt võib eeldada, et sellel aastal ehituslubade arv ületab 2016. a taseme.

Ehitus- ja kasutuslubade taotluste esitamine

Alates 2016. aasta aprillist tuleb ehitus- ja kasutuslubade taotlused ning ehitis- ja kasutusteatised esitada kohalikule omavalitsusele ehitisregistri keskkonna kaudu. Siiani aga esineb juhtumeid, kus püütakse tuua paberkandjal materjale lootuses, et vallavalitsuse ehitusameti spetsialistid need ise registrisse sisestavad. Selline olukord toob ehitusametile oluliselt lisatööd ja ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Leiame, et projekteerijatel ja arendajatel on piisavalt aega olnud tutvuda ehitisregistri võimalustega ja edaspidi võtab ehitusamet vastu paberkandjal taotlusi vaid erandolukorras, kui mingil tehnilisel põhjusel ehitisregister sisestamist ei võimalda. Riiklikus ehitisregistris tehakse pidevalt arendustööd ja  loodame, et peatselt laienevad selle võimalused ja see muutub kasutajasõbralikumaks.

Ehitusprojektide vormistamine

Ehitusloa taotlemisel palume projekteerijatel esitada eelprojekt mahus, mis vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Nimelt sätestab määruse 3. peatükk nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile. Nõuete kohaselt peavad ehitusloa menetlemiseks esitatud projektis olema vastavalt miinimumnõuetele kirjeldatud kõik projekti osad. Esitatud projektid, mille seletuskirjas on konstateering, et tehnovõrkude projektid esitatakse hiljem, ei kuulu menetlemisele ja need tagastatakse taotlejale nõuetekohase projekti vormistamiseks. Samuti tuleks projekti mahus kohe käsitleda piirdeaedade ehitamist (koos joonistega) või nende puudumist. Nimetatud nõuete kohene täitmine hoiab oluliselt kokku menetlejate aega, mis omakorda võimaldab kiiremini väljastada ehitusloa.

Enda tarbeks ehitamine ja omanikujärelevalve

Korduvalt on tekkinud vaidlusi olukorras, kus omanik soovib ise olla nii ehitusprojekti koostaja, ehitaja kui ka omanikujärelevalve teostaja. Juhime tähelepanu, et liikvel on erinevaid seisukohti ja soovitusi (MKM ja Õiguskantsler) ning kohalike omavalitsuste praktika on erinev.

Arvestades, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eri aegadel samas asjas väljendanud erinevaid arvamusi ja Õiguskantsleri seisukohad on soovitusliku olemusega ning asjaolu, et Viimsi vallas me soovime järgida ehitusseadustikust tulenevat ehitise ohutuse üldpõhimõtet, siis niikaua, kui ehitusseadustikku ei ole muudetud, lähtume ehitusseadustiku      §20, mis sätestab, et ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.

Kvalifikatsioon nii keelelises tõlgenduses, kui ka seaduse mõtte kohaselt on ametlikult tunnustatud kompetentsus, millega kaasnevad teatud õigused ja kohustused. Juhul, kui kõiki ehitusprotsessi etappe (projekteerimisest kuni kontrollini) võimaldada teha isikutel, kellel puudub kvalifikatsioon, muutub projekti ja ehitamise kontrollimine kohaliku omavalitsuse jaoks oluliselt keerulisemaks ning aeganõudvamaks.

Jüri Kurba
Ehitusameti juhataja


Kandideerimise dokumendid
saada hiljemalt 04.12.2017.

Talvine teehooldus

Küsimused ja ettepanekud Viimsi valla teede talihoolde teemal on oodatud tel: 5301 5855 (24h), e-post: viimsivald at trev2 dot ee. Teed hoiab korras AS Teede REV-2.

 Sündmused Viimsis


       Haabneeme LED projekt