Laidoneri muuseum

Eesti Riikliku Sõjamuuseumi, Laidoneri muuseumi koduelehekülje leiad www.laidoner.ee

Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas. Lõpetas Viljandi linnakooli 1900. I Maailmasõjast võttis osa lahingutes Poolas ja Galiitsias.
2. detsembril 1917 määrati Laidoner 1. Eesti diviisi ülemaks ja 23. detsembril 1918 sõjavägede ülemjuhatajaks. Peale Vabadussõja võidukat lõpuleviimist siirdus ta 1921. aasta jaanuaris kindralleitnandi auastmes erru.

Järgnevatel aastatel osales Laidoner aktiivselt nii sise- kui välispoliitilises elus. Oli taas ülemjuhataja 1924-1925 ja 1934-1940. 22.02.1939 ülendati Laidoner kindraliks. 19. juulil 1940 küüditasid venelased ta koos abikaasa Mariaga Nõukogude Liitu. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 13. märtsil 1953.

1993. aastal 15. septembril loodi Viimsi Valla Volikogu otsusega kindral Laidoneri muuseum, mis avati 12. veebruaril 1994. aastal, Johan Laidoneri 110. sünniaastapäeval Viimsi mõisa peahoones. 1996. aasta seisuga oli muuseumis 650 säilikut, mis on laekunud Eesti Riigiarhiivist, Viljandi Muuseumist, Laidoneri sugulastelt, eravaldajatelt jne.

Kindral Laidoneri Muuseum kogub, uurib, säilitab ja eksponeerib Eesti ajaloo ühe silmapaistvama isiksuse, Eesti Vabadussõja (1918- 1920) vägede ülemjuhataja, riigitegelase, diplomaadi kindral Johan Laidoneri elu ja tegevuse kohta käivaid materjale. Vanimad fotod ja trükised on pärit 20. sajandi algusest ja isiklik mööbel 19. sajandist. Näha saab kindrali töökabineti mööblit, fotosid ja dokumente Laidoneri sõjaväelisest karjäärist, ordenitest ja tunnistustest, Viimsi talumõisast, tema vanglatoimikust. Näidatakse filmikroonikat ja korraldatakse temaatilisi näitusi.

Lisaks kindral Laidoneriga otseselt seotud arhiivimaterjalidele on muuseumi fond täienenud Eesti sõjaajalugu käsitleva pärandiga 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Nii on hoiul Eesti Vabadussõjast osa võtnud K. Hõbeniku, 1925. ja 1928. a. Tondi sõjakooli lõpetanute fotokogud ning kindral Einselni isikufond. Eesti kõrgematest väejuhtidest nagu J. Soots, J. Pitka, N. Reek, J. Orasmaa jt. on alaline näitus. Täienevad muuseumi teaduslikud abimaterjalid ja raamatukogu, tegutseb kindral Laidoneri selts.

Johan Laidoneri muuseumihoone ajalugu

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. aastal. Aegade jooksul vahetas mõis mitu omanikku.
1882. aastal ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.
16. septembril 1919 Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile.
Septembris 1944 asus mõisa Nõukogude Liidu sõjaväeosa.
Oktoobris 1992 anti mõis üle Viimsi valla haldusse.

2001. a kirjutasid Kaitseministeerium ja Viimsi vald alla lepingule, mille alusel anti ministeeriumile üle Viimsi mõisa peahoone, kus alustas tööd Laidoneri muuseum.

Viimsi mõis Harju maakond
Viimsi 74001
tel 6091 443
AVATUD: K - L 11.00 - 17.00